1-17-1698/46

(14221000107)Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikmäe Tõlk Svetlana Hamaza Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Igor Leštšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Igor Leštšenko ik 36705050259; viibimiskoht Viru Vangla Kohtuistungil osalenud isikud süüdimõistetu lepinguline kaitsja Igor Leštšenko (videokonverentsi teel) Silvi Erro RESOLUTSIOON Juhindudes KarS §-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Vabastada Igor Leštšenko Harju Maakohtu 15.03.2017 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määrata Igor Leštšenkole katseaeg karistusaja lõpuni, s.o kuni 18.03.

1. Käitumiskontrolli ajal, s.o kohtumääruse jõustumisest 24 kuu jooksul, peab Igor Leštšenko kriminaalhooldusametniku järelevalve all täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-s 4 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Igor Leštšenko peab: 1) elama alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ja 7) kindlustama end tööga või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul alates vanglast vabanemisest. 1 1-17-1698 KarS § 78 p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja Igor Leštšenko vangistusest vabanemisest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Harju Maakohtu 15.03.2017 otsusega karistati I. Leštšenkot KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 6 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 8 aasta pikkune vangistus. Karistusaja alguseks oli 18.03.2014 ja lõpp on 18.03.
4. 15.07.2019 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid I. Leštšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt algas I. Leštšenko karistusaeg 18.03.2014, see lõppeb 18.03.2022 ja KarS § 76 lg 2 p 2 kohane tähtaeg saabus 18.07.
5. I. Leštšenko isikuandmetele tuginedes toetab vangla I. Leštšenko ennetähtaegset vabanemist.
6. Kohtule adresseeritud kirjalikus ennetähtaegset vangistusest vabanemist. seisukohas toetab prokuratuur I. Leštšenko Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
7. Kohtuistungil toetas I. Leštšenko enda ennetähtaegset vabanemist. Lisaks iseloomustuses kirjapandule avaldas I. Leštšenko mh, et ei õigusta tema poolt toimepandut ja leiab, et kannab kuriteo eest õiglast karistust. Karistuse kandmise ajal on ta teadvustanud oma tegude tagajärgi, sh narkootikumide tarvitamise mõju inimeste elule ja tervisele. Isikute ringiga, kellega kuritegu toime pandi, suhtlus ja kontakt puuduvad. Grupeeringus oli tema ülesandeks vedude korraldamine ja infovahetaja roll, mille eest sai tulu. Ühe veo korraldamise tasu oli keskmiselt 5 000 eurot. Kuriteo toimepanemiseni viis halvenenud finantsolukord. Võetud laenulepingud vajasid täitmist, ettevõtte finantsolukord laenude teeninidamist ei võimaldanud, mistõttu asus ta kuritegelikul teel teenima täiendavat sissetulekut. Laenud on käesolevaks ajaks tasutud. Enne vangistust on tegelenud ettevõtlusega. Väljavaated toimetulekuks vabaduse tingimustes on olemas, kuna sisustas oma aega kinnipidamisasutuses enesetäiendamisega. Narkootikume ta ei tarvita, ei suitseta ja alkoholi on tarvitanud vähe. Suhtlus kriminaalkorras karistatud isikutega puudub, v.a kaaskinnipeetavad, kuna nende isikutega viibitakse ühisel, piiratud territooriumil.
8. Kaitsja toetas I. Leštšenko ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kaitsja osutas kaitsekõnes seadusesätetele, Riigikohtu väljendatud seisukohtadele, kaitsealuse käitumisele kinnipidamisasutusele, leides, et I. Leštšenko on kantud karistusest teinud vajalikud järeldused ja väärib vabanemist. Kaitsja taotleb määratava katseaja lühendamist, samuti alkoholi ja narkootiliste ning psühhotroopiliste ainete tarvitamise keelu kohaldamata jätmist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9. Kohus, tutvunud I. Leštšenko isikliku toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüdlase ning kaitsja seisukohad, leiab KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid arvestades, et I. Leštšenko tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
10. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. I. Leštšenko karistusaja algusest on möödunud enam kui kaks kolmandikku. St, et 2 1-17-1698 I. Leštšenko puhul on formaalsed eeldused tema ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks täidetud.
11. KarS 76 lg 4 alusel arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kõrgema astme kohus märkis 07.03.2019 lahendi nr 1-0914104 p-s 21, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.
12. Hinnates eelnevas alapunktis loetletud asjaolusid I. Leštšenkoga seonduvalt, on kohus seisukohal, et olemuslikult on kuriteod, millede toimepanemise eest I. Leštšenko karistust kannab, rasked. Samas tuleb nentida, et seadusandja on ette näinud ka raskeid, I astme kuritegusid toime pannud isikutele ennetähtaegse vabanemise võimaluse. Seega on vähemalt üldjuhul õiguslikult irrelevantne kinnipeetava vabastamata jätmine üksnes toimepandud kuriteo raskuse motiivil.
13. Kohtu käsutuses olevate materjalide kohaselt on I. Leštšenko varasemalt kriminaalkorras karistamata isikuks. Vangla viidet I. Leštšenko teistkordsele kriminaalkorras karistamisele peab kohus ebaõigeks. I. Leštšenkot karistati küll kahe kohtuotsuse alusel, ent viimase kohtuotsuse kohaselt kohaldati karistuste liitmist KarS § 65 lg 1 alusel. St, et I. Leštšenko süüdimõistmise aluseks olnud kuritegusid tulnuks menetleda ühes menetluses. Märkimist väärib seegi, et KarS § 255 lg 1 järgi süüdimõistmise aluseks olnud teod olid suunatud suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikule käitlemisele, milles I. Leštšenko tunnistati süüdi Harju Maakohtu 09.10.2014 otsusega. Selle otsuse alusel mõistetud karistus oli üheks liidetavaks Harju Maakohtu 15.03.2017 kohtuotsuses karistuste liitmisel. Seega ei pea kohus õiguslikult lubatavaks lähtuda vabastamisotsuse tegemisel vangla seisukohast, et I. Leštšenko on teist korda kriminaalkorras karistatud isikuks.
14. I. Leštšenko käitumine oli enne karistamise aluseks olevate kuritegude toimepanemist õiguskuulekas. Antud kohtumääruse tegemise ajaks on I. Leštšenko viibinud kinnipidamisasutuses ca 5 aastat ja 5 kuud, tema karistusaeg algas 18.03.
15. Vangla iseloomustusest nähtub, et alates 13.04.2015 on I. Leštšenko töötanud puidutsehhis. Perioodil 05.01.2016-20.04.2016 läbis ta riigikeele kursuse tasemel A
16. Riigikeele omandamist jätkas ta ka perioodil 08.01.2018-05.03.2018, omandades B1 riigikeeletaseme. Mööda pole võimalik vaadata sellesti, et I. Leštšenkol puuduvad rahalised nõuded, k-raha andmetel on tal vabanemisfondis 1 620 eurot ja vangistuses puidutsehhis töötamisest saadud sissetulekust on ta toetanud 2019 aastal oma abikaasat summas ca 3 575 eurot. I. Leštšenkol puuduvad ka distsiplinaarkaristused ja tema suhtlemist ametisikutega iseloomustatakse sõnadega viisakas ja koostööaldis. Hinnates eeltoodut, saab nentida vaid üht - I. Leštšenko käitumine kinnipidamisasutuses on olnud eeskujulik. Ta on teinud ja andnud endast kõikvõimaliku, näitamaks, et ta on oma vigu/teo keelatust mõistnud. Kõrvuti oma teo keelatuse mõistmise ja teadvustamisega pole ta omaks võtnud vanglas sagedasti omaks võetavat subkultuuri, ent veelgi enam – ta on kinnipidamisasutuses viibitud aega kasutanud enesetäiendamiseks ja töötamiseks, toetades oma palgarahast perekonda. Eelnev viib omakorda järelduseni, et I. Leštšenko peab oluliseks enesearengut/täiendamist, iseseisvat hakkama saamist ja toimetulekut, ent sedagi, et tema jaoks on tähtsad ja olulised tema lähedased. Need on kaalukad asjaolud, mis motiveerivad kohtu veendumusel I. Leštšenkot õiguskuulekalt käituma, toetades seeläbi tema vabanemist. Siinkohal olgu ka selgesti ja üheselt mõistetavalt välja toodud – kohus ei tugine I. Leštšenko puhul tema 3 1-17-1698 sõnadele ja/või lubadustele, vaid teda positiivselt iseloomustavad ja tema vabanemist toetavad aspektid baseeruvad tema reaalsetele tegudele ja käitumisele karistuse kandmise ajal.
17. I. Leštšenko selgitustest nähtuvalt viisid teda kuritegelikule teele finantsraskused, eelkõige pangalaenu teenindamisest tekkinud probleemid. Seega on oluline hinnata I. Leštšenko vabanemisjärgset majanduslikku toimetulekut. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on I. Leštšenko olnud pidevalt, sh kinnipidamiseelsel ajal, tööga hõivatud. Töötamist ja töötamise läbi legaalse sissetuleku saamist jätkas I. Leštšenko ka vanglas. Iseloomustusest nähtuvalt on I. Leštšenko ettevõtja. Vabanemise korral on tal võimalik jätkata ettevõtlusega tegelemist ja selle kaudu legaalse sissetuleku teenimist. Samuti on talle tagatud vabanemise järgselt töökohad N OÜs ja F OÜs. Lisaks on I. Leštšenkol vabanemisfondis olemas rahalised vahendid ja ta on kinnipidamisasutusest toetanud oma pere. Kohus on veendumusel, et I. Leštšenko, kes on kinnipidamisasutuses viibitud ajal tegelenud enesetäiendamisega, tõstes seeläbi oma konkurentsivõimet, omab piisavaid teadmisi, oskusi ning töö- ja elukogemust selleks, et tagada enda ja oma pere majanduslikku toimetulekut legaalsete sissetulekute kaudu. Seejuures on oluline, et I. Leštšenko pere sissetulek ei moodustu ega moodustuks üksnes I. Leštšenko panusest – kohtule esitatud materjalide kohaselt omab töökohta ja legaalset sissetulekut ka I. Leštšenko abikaasa. Seega saab I. Leštšenko vabanemisjärgset toimetulekut pidada keskmiseks, sh arvestades ka kolmandate isikute nõuete puudumist I. Leštšenko vastu. Kohus ei näe arvestatavat ohtu selleski, et I. Leštšenko soov naasta oma varasema elukvaliteedi juurde võiks teda uuesti viia kriminaaltulu teenimiseni ja anda seeläbi negatiivse prognoosi tema vabastamisele. Seda, et üks või teine inimene soovib ja seab endale eesmärgiks majadusliku vabaduse saavutamise, mis võimaldab erinevate materiaalsete hüvede nautimist, ei saa kellelegi ette heita seni, kui taolise eesmärgi saavutamine ei seondu käitumisega, millel on karistusõiguslik kvaliteet. Kohtuotsusega leidis tuvastamist, et I. Leštšenko teenis kuritegude toimepanemisest kriminaaltulu. Kriminaaltulu teenimist ei eitanud I. Leštšenko ka ennetähtaegse vabastamise arutamise istungil. Kohus meenutab, et kohtupraktika on kestvalt seisukohal, et kuritegude toimepanemine ei saa olla isikuile kasulik ja seadusandja on loonud küllaldased materiaalõiguslikud alused kriminaaltulu konfiskeerimiseks. Kõnealuse regulatsiooni vahetut ebamugavat ja koormavat mõju on tundnud ka I. Leštšenko. Ehk teisisõnu - I. Leštšenko teenis kuriteo toimepanemisega hõlptulu, ta sai vähemalt mingi perioodi kestel nautida selle vilju, see andis täiendava vabaduse nautida materiaalselt hinnatavaid hüvesid, ent see illusioon ei ole olnud kestev ja püsiv, sest tõi lõpp-järelmina kaasa nii I. Leštšenko enda kui kolmandate isikute vara konfiskeerimise aga ka pikaajalise vangistuse hõlptulu ja teiste inimeste elu ja tervist kahjustava kuriteo toimepanemise eest. Seega on kriminaaltulu teenimise lõpp-resultaat olnud I. Leštšenko jaoks selgelt negatiivne ja kohtuistungil tajutu pinnalt on kohus seisukohal, et kriminaaltulu teenimise negatiivset resultaati ja selle mõttetust on I. Leštšenko enesele täielikult ka teadvustanud. I. Leštšenko on varem kriminaalkorras karistamata. Ta viibib vanglas esmakordselt ja tema esmakordne vanglas viibimine on olnud juba seniks pikaajaline. Seega leiab kohus, et viidatud aspektid koostoimes I. Leštšenko isikuandmete, tema käitumisega kinnipidamisasutuses, tema arusaamaga oma teo keelatusest, samuti tema vabanemisjärgse majandusliku toimetuleku positiivne prognoosiga, sh asjaoluga, et just majanduslikel kaalutlustel on I. Leštšenko pereliikmed ümber kolinud Tallinnast Kiviõli linna, on asjaoludeks, mis minimeerivad uue kuriteo toimepanemise ohtu ka hõlptulu teenimise kontekstis. See toetab omakorda I. Leštšenko ennetähtaegset vangistusest vabanemist.
18. Eelneva pinnalt kohus leiabki, et I. Leštšenkol tuleb karistuse täitmist jätkata reaalsest vangistusest erineval viisil ehk katseaja ning kontrollnõuete- ja kohustuste täitmise tingimustes. Viisakas suhtumine vanglaametnikesse, konfliktide puudumine ja 4 1-17-1698 kinnipidamisasutuses kehtestatud sisekorranõuetest kinnipidamine veenavad kohut, et I. Leštšenko allub täielikult ja kõrvalekalleteta kriminaalhooldusnõuete täitmisele.
19. Kriminaalhooldja tegi ettepaneku määrata I. Leštšenkole täiendava kohustusena alkoholi tarvitamise keeld ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamise ja tarvitamise keeld. Samuti tegi kriminaalhooldaja ettepaneku allutada I. Leštšenko sotsiaalprogrammi „Õige hetk“. Kohus selgitab, et igasugune isikule määratav (täiendav) kohus peab baseeruma mingitel kindlatel põhjustel ja kandma endas mingit kindlat eesmärki. Täiendava kohustuse määramine ei saa olla ega ole kusagile lahtrisse „linnukese“ märkimine. Kohtule jääb täielikult mõistmata, millist eesmärki peaksid I. Leštšenko puhul täitma alkoholi tarvitamise keeld ja narkootiliste ning psühhotoorpsete ainete omamise ja tarvitamise keeld. I. Leštšenko pole kuritegusid toime pannud alkoholi- või narkootiliste ainete mõju all. Samuti polnud need asjaoludeks, mis soodustasid tema poolt kuritegude toimepanemist. I. Leštšenko pani kuriteod toime tal tekkinud majanduslike raskuste tõttu ehk kriminaaltulu saamise eesmärgil. Toimikust ei nähtu, et I. Leštšenko oleks alkoholiga kuritarvitanud. Samuti ei nähtu, et I. Leštšenko oleks tarvitanud või omanud narkootilisi aineid. Seega on kriminaalhooldaja ettepanek olemuslikult sisutühi ja eesmärgipäratu ning kohus jätab sellekohase kriminaalhooldaja ettepaneku kohaldamata. Ka ei pea kohus I. Leštšenko isikuandmeid ja toimiku materjalidest nähtuvat arvesse võttes kohaseks ettepanekut allutada I. Leštšenko sotsiaalprogrammi „Õige hetk“. Kõnealune programm on suunatud multiprobleemsetele süüdimõistetutele. Programmi raames käsitletakse süüdimõistetu õigusrikkumiste seost tema hoiakute, mõtlemise ja tunnetega; arendatakse suhtlemis- ja konfliktide lahendamise oskusi, empaatiat; kaardistatakse suhtlusringkond ja selle mõju isikule; õpitakse seadma eesmärke; vesteldakse sõltuvusainete tarvitamisest, eluasemest, haridusest, tööst ja majanduslikust toimetulekust. Kohtu käsutuses olevate materjalide pinnalt ei nähtu, et I. Leštšenko oleks multiprobleemne süüdimõistetu. Samuti ei näe kohus, kuidas võiks kõnealune programm suurendada I. Leštšenko suhtlemis- ja konfliktide lahendamise oskusi, empaatiat, suhtlusringkonna kaardistamist, eesmärkide seadmist või hoida teda eemale sõltuvusainete tarvitamisest. Samuti ei suuda kohus näha neid aluseid, kuidas saaks suurendada programm I. Leštšenko majanduslikku toimetulekut. Kuna kohus ei tuvasta ühtegi objektiivset alust kõnealuse programmi kohaldamiseks I. Leštšenko suhtes, jätab kohus kohaldamata ka kriminaalhooldaja ettepaneku sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ määramiseks.
20. Samuti tegi sotsiaaltöötaja ettepaneku määrata I. Leštšenkole täiendava kohustusena kohustus asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas. Kohtu veendumusel on kõnealuse kohustuse määramine iseenesest asjakohane ja põhjendatud. Kõnealuse kohustuse määramine tagab I. Leštšenkole regulaarse legaalse sissetuleku, mis tagab oma eesmärgilt tema toimetulekut legaalsetest sissetulekuallikatest. Samas on kohus seisukohal, et kõnealuse kohustuse määramine ei või põhjendamatult piirata I. Leštšenko võimalust olla iseenda tööandjaks läbi ettevõtlusega tegelemise. Seega täpsustab kohus I. Leštšenkole määratavat kohustust - I. Leštšenko peab kohtumääruse jõustumisest 2 nädala jooksul kindlustama end tööga või võtma end töötuna arvele Töötukassas.
21. Kaitsja taotles I. Leštšenko katseaja lühendamist. Ühtegi argumenti, miks peaks kohus kaitsja taotletud viisil toimima, kaitsja välja ei toonud. Kohus ei näe katseaja lühendamiseks ka ühtegi kaalukat alust. Vaatamata karistuse täitmise viisi muutmisele ehk reaalsest vangistusest vabastamisele, on I. Leštšenko pannud toime rasked kuriteod, millega kahjustati määratlemata suure hulga inimeste elu ja tervist ning seda madalal omakasu ajendil. Selliste tegude eest mõistetud karistuse kandmine ei pea olema inimese jaoks mugav või seotud vaid väheste ebamugavustega. Seega on kuriteo raskus, selle toimepanemise tehiolud sellised, mis tingivad I. Leštšenkole katseaja määramise kuni tema karistusaja lõpuni. 5 1-17-1698
22. Käitumiskontrolli nõueid ja kohustusi tuleb I. Leštšenkol täita kohtumääruse jõustumisest 24 kuu jooksul. Viitega KarS § 75 lg-le 6 märgib kohus, et kõnealuses õigusnormis sätestatud tingimuste täidetuse kohal on kriminaalhooldajal õigus taotleda kohtult I. Leštšenko vabastamist edasisest kontrollnõuete järgimisest ja talle käitumiskontrolli ajaks määratud kohustuste täitmisest. /allkirjastatud digitaalselt/ 6