lg 5 kohaselt kohaldada katseaega, mil Ville Gergents on allutatud käitumiskontrollile, alates käesoleva määruse jõustumisest kuni karistusaja lõpuni – 22.10.2021. Määrata Ville Gergents katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada Ville Gergentsit 2 (kahe) aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest järgima
lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 21, 4, 7 ja 9 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Ta on kohustatud: 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti 1 1-15-2814 territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 8) ühe kuu jooksul pärast vanglast vabanemist tööle asuma või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele; 9) mitte suhtlema narkootilisi või psühhotroopseid aineid tarvitavate ja omavate isikutega või narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest karistatud isikutega (va lähisugulased); 10) alluma elektroonilisele valvele. Vastavalt
Elektroonilist valvet kohaldada alates katseaja algusest. Vastavalt
lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.
p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja Ville Gergentsi vangistusest vabanemisest. Määrus edastada süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 20.06.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ville Gergentsi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Harju Maakohtu 26.05.2015 otsusega tunnistati Ville Gergents süüdi
Vastavalt
lg-le 2 suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 20.02.2014 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa (3 aasta vangistuse) võrra ning Ville Gergentsile mõisteti liitkaristuseks 7 aastat vangistust.
lg 1 alusel loeti eelvangistus karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti 22.10.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Ville Gergentsi puhul on vastav tingimus täidetud.
lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt
lg-le 5 isikule vähemalt kuuekuuline katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Süüdimõistetu nõusolekul võib kohaldada ka elektroonilist valvet. Ville Gergents on ära kandnud üle poole mõistetud karistusajast ning andnud nõusoleku alluda elektroonilisele valvele. Kohtu käsutuses olevate materjalide kohaselt on Ville Gergentsi elukohas (aadressil XXX) olemas tehnilised võimalused elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Käesoleval ajal elab nimetatud aadressil korteri omanik – süüdistatava vanaema H K ning ta on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks sellel aadressil. Seega on täidetud formaalsed eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Süüdimõistetu kannab esimest korda pikaajalist vanglakaristust. Tal ei ole vanglas kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Nimetatust järeldub, et Ville Gergentsi käitumine vanglas on olnud hea. Viimane on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Olulise positiivse faktorina tuleb välja tuua asjaolu, et vangistuses viibimise ajal lõpetas Ville Gergents gümnaasiumi ning koolist antud iseloomustuse kohaselt oli tegemist väga kohusetundliku ja sümpaatse õpilasega, kes aitab ka teisi ning on motiveeritud ennast harima. Kõrgele motiveeritusele viitab ka tõik, et peale vangistust on isikul soov jätkata õpinguid ülikoolis. Vanglas olles läbis Ville Gergents mitmeid taasühiskonnastavaid tegevusi: osales majandustöödel koristajana, läbis C tugigrupi, sõltuvusrehabilitatsiooni ning osales sotsiaalprogrammis "Eluviisitreening". 3 1-15-2814 Gergentsi sõnul on pikaajaline vangistus teda tõsiselt mõjutanud. Kahetseb kaotatud aega (tema sõpradel on juba pered ja lapsed, temal need puuduvad). Ta sooviks samuti luua pere, töötada, õppida, elada seaduskuulekalt, kuna ta on juba piisavalt vana ning soovib eluga edasi minna. Leiab, et kuriteod jäid nooruse rumaluse taha. Lähtudes kinnipeetava iseloomustusest sõltub isiku võimalik seaduskuulekus mitmetest asjaoludest, mis peavad kas muutuma (elustiil, hoiakud staatuse osas, käitumine, mõtlemine) või kaduma (võimalikud majanduslikud raskused, vastuolu saavutusvajaduse ja töötahte vahel, suhtlemine kriminaalse taustaga isikutega). Kohtu hinnangul kinnitavad muutusi mõtteviisis kaudselt asjaolud, et Ville Gergentsil ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi ning tema käitumine vanglas on probleemideta. Tal on tulevikuplaanid ning tööandja, kes kinnitas võimalust pakkuda Ville Gergentsile ennetähtaegse vabanemise korral tööd ettevõttes B OÜ ehitusabitöölisena. Siinkohal on asjakohane ka kaitsja märkus, et kui Ville Gergents senise viieaastase vangistuse jooksul oma suhtumist muutnud ei ole, puudub igasugune põhjus arvata, et ta teeb seda veel kandmata kaheaastase vangistuse jooksul. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Ville Gergents kasutanud vangistuse ajal kõiki võimalusi enese arendamiseks tagamaks emotsionaalne ja hariduslik valmisolek elus hakkama saamiseks. Edasine vangistuses viibimine ei annaks tema arengule olulist juurde ega muudaks tema eduka resotsialiseerumise väljavaateid paremaks. Pigem vastupidi. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral on võimalik suunata Ville Gergentsit kriminaalhooldusametniku järelevalve all jätkama positiivsete muudatuste tegemist ka vabaduses olles ning hoiduma vangistuseelsete käitumismustrite juurde naasmisest. Ville Gergentsi kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks oli narkootikumide tarbimine ning ainelise heaolu saavutamise soov. Läbi käitumiskontrolli nõuete on võimalik jälgida ja toetada teda narkootikumide tarvitamisest hoidumisel ning legaalse töökoha leidmisel ja hoidmisel. Hinnates kirjeldatud asjaolusid kogumis, on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Ville Gergents kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega (7 kuuks) ning ühes lisakohustuste määramisega.
lg 5 kohaselt on katseaja pikkuseks ära kandmata karistusaja pikkus, so kuni 22.10.2021. Käesoleva määruse jõustumisest kahe aasta jooksul peab Ville Gergents täitma
lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 21, 4, 7 ja 9 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes
MS §-dest 426, 432, 383, 384. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.