lg 5 alusel allutada Ristho Abramit kohtumääruse jõustumisest kuni katseaja lõpuni
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima
lg 1 p-des 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 3. Kohaldada Ristho Abrami suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt
lg 2 p-dele 2, 2-1, 4, 7, 9 järgmised kohustused: - mitte tarvitada alkoholi; - mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; - mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; - alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 5 (viis) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 10.04.2017 otsusega 1-17-2043 Ristho Abramile mõistetud karistusega 8 (kaheksa) kuud vangistust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti Ristho Abramile 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti Ristho Abrami eelvangistuses viibitud aeg 19-21.02.2017, s.o 3 päeva vangistust, karistusaja hulka. Ristho Abrami kandmata karistus on 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Mõistetud liitkaristusest 7 (seitse) kuu 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistuse osas jäeti Ristho Abram tingimuslikult vabastatuks Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 10.04.2017 otsusega 1-17-2043 määratud tingimustel. Ülejäänud osa karistusest, mis on 2 (kaks) aastat vangistust, jäeti
lg 1, 3 alusel täitmisele pööramata, kui Ristho Abram 2 (kaks) aasta 8 (kaheksa) kuu jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises 2 elukohas – XXX; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 21 alusel kohustati Ristho Abramit käitumiskontrolli perioodil mitte omama ja tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kohtuotsus jõustus 15.11.
lg 2 p 1 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Ristho Abram temale mõistetud karistusajast, 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust, ära kandnud 1 aasta 4 kuud ja 29 päeva, mis on rohkem kui pool mõistetud karistusajast ning ta on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub ka see, et R. Abrami avaldatud elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja ka eluaseme omanik on andnud enda kirjaliku nõusoleku selleks. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
lg 5 alusel katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks.
lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.
lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna
lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Isiku hea käitumine vanglas on oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käitumine vangistuses oli rahuldav. 17.12.2018 oli kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristuseks noomitus allumatuse eest. 4 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib Ristho Abram elama asuda aadressile XXX, kus elab R. Abrami ema, ema elukaaslane ja ema elukaaslase laps. Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Elukoha omanik Ülar Valk ning elukohas elav kinnipeetava ema on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kinnipeetava iseloomustusest tuleneb, et Ristho Abramil on majanduslik toimetulekuoskus. Ta on ametlikult töötanud kuues erinevas ettevõttes. Enne vangistust töötas XXX Tallinnas. Vanglas ta on ka hõivatud tööga, töötab komplekteerimistšehhis. R. Abramil on vabanemise järgselt olemas kaks töökohta, mis on esitanud garantiikirjad. Täitmata nõudeid K-raha andmetel seisuga 17.06.2019 on 10 371,34 eurot. Arvestades vabanemisfondis oleva raha summat, garanteeritud töökoha olemasolu, samuti seda, et kinnipeetav tasub võlgnevusi, ei saa kohtu hinnangul tasumata rahalised nõuded negatiivselt mõjutada kinnipeetava toimetulekut. Vabaduses on Ristho Abramil toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. Isiku päritoluperekonda kuuluvad ema M T, isa U A ning vennad K A, K A, U L, A K. Isiku noorem vend K A on varasemalt kriminaalkorras korduvalt karistatud. Kinnipeetaval on 3 last: C A, K R A ning E A, kellega kohtub pikaajalistel kokkusaamistel ja muudel vangla pereüritustel. Kinnipeetav saab laste emadega hästi läbi ning suhtleb aktiivselt ka lastega ja täidab ülalpidamiskohustust. Kuna enne vangistust suhtles R. Abram inimestega, kellel kriminaalne taust ning seltskonnas olles on toime pannud ka õigusrikkumisi, siis on mõistlik kohustusena määrata Ristho Abramile mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased. Karistusregistri andmetel on R. Abramil kolm kehtivat kriminaalkaristust. Üks kehtivatest karistusest on seotud mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, teise – narkootikume käitlemisega. Seega kõige suuremateks riskifaktoriteks tema puhul on alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamine, mis võivad soodustada uute kuritegude toimepanemist. R. Abrami sõnade kohaselt hakkas ta tarvitama alkoholi alaealisena. 18-21aastaselt tarvitas alkoholi väga palju. Joodi erinevaid alkohoolseid jooke. Lõpetas sagedasema tarvitamise 2016ndal aastal, kui hakkas tarvitama vähem ja mõistlikumalt. 31.07.2018-17.09.2018 ta läbis sotsiaalprogrammi ''Eluviisitreening''. Tagasiside kohaselt kinnipeetav ei tarbi enda sõnul alkoholi enam väga tihti. Ta nõustub, et sageli toob alkoholi tarbimine endaga kaasa probleeme. Kinnipeetav on enda sõnul selle karistusaja jooksul saanud aru, et endist viisi jätkata ei saa. Soovib oma tarbimist muuta ning teab, mida selleks tegema peab. Seega on põhjendatud ning süüdimõistetule tuleb tingimata määrata
R. Abrami sõnade kohaselt on ta süstinud amfetamiini ning tarvitanud ecstasyt ning kanepit, viimati tarvitas GHB-d. Käesolev kuritegu on suures koguses narkootilise aine käitlemine, mis on toime pandud peamiselt oma sõltuvusprobleemi rahuldamiseks. Saab aru narkootikumide mõjust ja nende kahjudest. Läbinud sellega seoses ka ''Eluviisitreeningu.'' Arvestades seda, et R. Abramil on probleem narkootikumide tarvitamisega olemas ning narkootikumide tarvitamine võib soodustada uute kuritegude toimepanemist, siis tingimisi enne tähtaega vabanemisel on tarvis määrata R. Abramile kohustuseks
lg 2 p 2-1 alusel mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on Ristho Abram suhtlemisele avatud. Ta räägib palju oma elust, analüüsib. Vägivaldne käitumine ei ole talle iseloomulik. Probleeme lahendab sõnadega, aga juhul kui tema suhtes kasutatakse füüsilist vägivalda, peab end kaitsma. Enda sõnul on varasemalt olnud kartmatu ja arvanud, et vanglasse ei sattu. Vanglas olles on palju mõelnud, 5 milline on olnud tema elu, millistes olukordades on teinud valikuid ja mis on teda mõjutanud. Ta tegi järeldused ja analüüsi oma käitumise kohta. Tal on motivatsioon olla õiguskuulekas. Kokkuvõtvalt seega kohtu hinnangul võiks Ristho Abramil tingimisi enne tähtaega vabastamise korral olla tõenäosus, et ta tulevikus enam kuritegusid toime ei pane suurem kui tema vabanemisel pärast kogu karistuse ärakandmist, kuna kinnipeetu on reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid saavutanud enne selle lõpptähtaja saabumist. R. Abrami ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla kohtu hinnangul tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kohus usub, et R. Abram on nüüdseks teinud talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning käitub edaspidiselt õiguskuulekalt. Kohtule annab aluse selliseks positiivseks tulevikuprognoosiks ka see, et R. Abrami puhul on vabanemisel olemas kõik asjaolud (toetav perekond, püsiv eluase ja töökoht), mis peaks tagama seda, et ta jätkab enda elu seaduskuulekalt. Ristho Abram peaks olema motiveeritud alkoholi ja narkootikume mitte tarvitama, kuna ta ei taha enam vanglasse sattuda. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada asumist paranemise teele ning seda, et ta on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal saab hinnata püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Ristho Abrami suhtes elektroonilise valve kohaldamine võib tõsta kriminaalhoolduse efektiivsust ning viieks kuuks tuleb süüdimõistetu suhtes kohaldada elektroonilist valvet. Kohus leiab, et uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks ja seaduskuuleka käitumise kinnistamiseks on põhjendatud panna Ristho Abramile katseajaks lisaks käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele ka järgmised kohustused:
lg 2 p 2 alusel kohustus mitte tarvitada alkoholi;
lg 2 p 2-1 alusel mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;
lg 2 p 4 alusel asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;
lg 2 p 7 alusel mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased. R. Abram teatas, et on valmis eeltoodud kohustusi täitma. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
MS § 426 lg 1, § 432, vabastab kohus süüdimõistetu Ristho Abram karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla määrates talle
lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2, 2-1, 4, 7 ja 9 sätestatud kontrollnõuded ja elektroonilise valve. /digitaalselt allkirjastatud/ Galina Jasnjuk Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.