Obsah (5)

§ 486§ 432§ 659§ 430§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 14. august 2019 Tsiviilasja number 2-18-117248 Tsiviila

§ 486lg 1 p 1).

Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale korteriomand aadressil XXXXXXXXXXX -XX, XX linn. Alates

1. oktoobrist 1997 teostab XXXXXXXXXXX elumaja haldamist ja majandamist hageja. Hageja
2. aprilli 2016,
3. aprilli 2017 ning
4. mai 2018 üldkoosoleku otsustega kehtestati hooldustasu suuruseks 0,50 eurot korteri ruutmeetrilt ja kinnitati täiendav sihtotstarbeline maks suurusega 17 eurot korterilt perioodil mai kuni september 2016, 18 eurot korterilt perioodil mai kuni september 2017 ning 18 eurot korterilt perioodil mai kuni september
5. Hageja põhikirja p 3.2.kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi osamakseid. Nende maksete suuruse ja tasumise korra määramine kuulub üldkoosoleku pädevusse (põhikirja p 4.3). Hageja kaudu tasuvad korteriomanikud ka kommunaalteenuste (keskkütte, gaas, vesi ja kanalisatsioon, prügi väljavedu) eest. Iga kuu on hageja esitanud kostjale arved, kuid kostja on oma kohustusi täitnud vaid osaliselt. Seisuga
6. oktoober 2018 on kostja võlgnevus hageja ees 279 eurot 43 senti, millele lisandub viivis. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja esitas hageja vastu vastuhagi, mille menetlemisest maakohus
7. aprilli 2019 määrusega keeldus. Pooled sõlmisid
8. juunil 2019 toimunud kohtuistungil kompromissi. MAAKOHTU SEISUKOHT
9. Viru Maakohus kinnitas
10. juuni 2019 määrusega pooltevahelise kompromissi, mille kohaselt kostja kohustub tasuma hagejale võlgnevuse 484 eurot 43 senti (sh põhivõlgnevus 279 eurot 43 senti, riigilõiv 25 eurot, õigusabikulud 180 eurot), hageja loobub viivise ja täiendavast õigusabikulude nõudest. Kostja kohustub võlgnevuse 484 eurot 43 senti tasuma osamaksetena 12 kuu jooksul iga kuu
11. kuupäeval, kuumakse suurusega 40 eurot 37 senti. Esimese makse 40 eurot 37 senti tasub kostja hiljemalt
12. juulil
13. Makseselgitusse tuleb märkida tsiviilasja nr 2-18-
14. Hagejale tagastati tasutud riigilõivust 75 eurot, s.o enam tasutud riigilõiv 50 eurot ja pool hagita avalduse esitamisel tasutud riigilõivust 25 eurot. Pooled kinnitasid, et on teadlikud

§ 432sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

Pooled leppisid kokku, et ei vähenda edasikaebeõigust. Maakohus lõpetas menetluse XX linn XXXXXXXXXXX korte riühistu avalduses H.H. vastu võlgnevuse nõudes. 2 Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vaheline kompromiss on seadusega kooskõlas. MÄÄRUSKAEBUS

1. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ning saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse kohaselt ei andnud kostja kompromissile nõusolekut. Kohtuistungil ei selgitatud, et asja menetlus lõpetatakse kompromissiga. Kostja kannatab psühhiaatrilise haiguse all ning seetõttu ei mõista seaduse sätteid. Kostja vajab oma tervisliku seisundi tõttu õigusabi, kuid tema taotlus riigi õigusabi saamiseks jäeti rahuldamata. Kostja vastas kohtuistungil jaatavalt küsimusele, kas ta on nõus maksma 40 eurot kuus, kuid kostja võlga ei tunnista.
2. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Vastuse kohaselt ei vasta kostja põhjendus kompromissi tühistamiseks tegelikkusele. Kohtuistungi salvestuse kohaselt selgitati kostjale korduvalt kompromissi tingimusi ja kostja nõustus kompromissi tingimustega. Kostja väide psühhiaatrilise haiguse põdemise kohta pole tõendatud. Määruskaebusele lisatud puuetega isiku kaardi kohaselt on kostjal keskmine liikumispuue. Liikumispuue võis takistada isikul kohtuistungile ilmumise, kuid kostja osales kohtuistunguist isiklikult. Seega kostjale määtatud puue ei seganud osavõttu kohtumenetlusest. Maakohus põhjalikult selgitas kohtuistungil kostjale õigusabiga seonduvat. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning maakohtu määrus tuleb menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada ning saata tsiviili tagasi samale maakohtule menetluse jätkamiseks (

§ 659, § 667 lg 2).

Viru Maakohus kinnitas kompromissi 10. juuni 2019 määrusega.

§ 430

lg 1 esimese lause kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 430

lg 8 järgi saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkulepe muutub pooltele siduvaks alates ajast, mil jõustub kompromissi kinnitav kohtumäärus (Riigikohtu

1. märtsi 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-12, p 14;
2. oktoobri 2018 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-6579, p 12). Kostja esitas
3. juunil 2019 määruskaebuse, mille kohaselt ta ei nõustu kompromissiga menetluse lõpetamise kohta, ta ei tunnista võlga, ta kannatab psühhiaatrilise haiguse all, mis ei võimalda tal mõista õiguslikke tagajärgi. Ringkonnakohus, kuulanud ära
4. juuni 2019 kohtuistungi salvestise, leiab, et maakohtu poolt
5. juunil 2019 kinnitatud kompromiss tuleb tühistada. Kuigi maakohus on selgitanud kompromissi sõlmimise võimalusi, ei ole maakohus selgitanud pooltele menetluse lõppemisel kompromissi sõlmimisega kaasnevaid õiguslikke tagajärgi. Nimetatud menetlusõiguse rikkumine on aluseks maakohtu määruse tühistamisele. 3 Määruskaebuses tugineb H.H. sellele, et ta kannatab psühhiaatrilise haiguse all. Nimetatu võib mõjutada H.H. i tsiviilkohtumenetlusteovõimet, maakohtul tuleb asja menetlemisel võtta H.H. i väite kohta seisukoht. Määruskaebuse rahuldamise tõttu ei ole
6. juunil 2019 sõlmitud kompromissil õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule menetluse jätkamiseks, siis jääb menetluskulude jaotus

§ 173lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 4