1-18-7208/11

(4)poes ja kriminaalhoolduses käimistega. Lisaks on toimunud lapse kooli lõpetamisel käimine 19.06.2019 ja vaba aja veetmine 20.07.2019, mil isik käis koos lastega xxx ääres. Koostatud on ajakavad, isik on neid järginud ja muudatuste vajadusest teavitanud telefoni ja e-kirja teel. 31.05.2019 on koostatud üks kirjalik hoiatus (tl 51), kuna isik ei väljunud ajakava kohaselt 9.05.2019 ega teavitanud põhjustest ametnikku. Jõudis registreerimisele kokkulepitud ajast hiljem. Isiku sõnul ajas ta ekslikult kellaajad segamini ja väljus tund aega hiljem. Pigem on tegemist hajameelsuse ja ekslikult meelde jäetud kellaajaga. Kontrollnõuded on isiku poolt täidetud nõuetekohaselt, rikkumised puuduvad (tl 43-44). P.Linnas’e tööandja iseloomustusest nähtub, et tema suhtumine töösse on väga hea ja positiivne, saab hästi oma tööülesannetega hakkama. Kolleegidega läbisaamine on väga hea. Valdab vabalt soome ja vene keelt, mis on firmale kasuks. Jalavõru tõttu on tema töölkäimine natuke raskendatud, sest töö iseloom on väga liikuv. Viimased kaks kuud töötab xxx, kuna oli väga raske ajagraafikut kokku panna. Edaspidi soovib jääda xxx ja töötada allhanke korras laos edasi. xxx asumisel oleks tal lihtsam tööl käia, kuna praeguse graafiku kohaselt on see väga kurnav. Tegemist on hea töömehega ja tööandja näeb tulevikus pikemat koostööd (tl 52). Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku vabastada P.Linnas edasisest elektroonilisele valvele allumise kohustusest. P.Linnas on teadlik, et ka elektroonilise valve ennetähtaegse lõpetamise korral jätkub kriminaalhooldus tema suhtes ning ta on kohustatud ka edaspidi alluma käitumiskontrolli nõuetele kuni kriminaalhoolduse lõpuni, s.o 2.11.2020. KOHTU SEISUKOHT KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus lahendab esitatud erakorralise ettekande kirjalikus menetluses. KarS § 751 lg 5 kohaselt kohus võib pikendada või lühendada süüdlasele esialgselt määratud elektroonilise valve tähtaega, arvestades KarS § 751 lõikes 3 sätestatud tähtaega. Teisi kriteeriume seadusest ei nähtu. Seega tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega ning selle nõuded on seadusega täpselt kindlaks määramata. Erialakirjanduses viidatakse antud küsimuses vaid sellele, et „elektroonilise valve tähtaja lühendamise võib … tingida süüdlase arvatust kiirem resotsialiseerumine.“ (KarS-i neljas kommenteeritud väljaanne, 2015, lk 243 p 4.3, viimane lause). Kohtule esitatud materjalidest, sh erakorralisest ettekandest, süüdimõistetu avaldusest ja tema tööandja iseloomustusest nähtub rida positiivseid asjaolusid selles, kuidas P.Linnas’e senine kriminaalhooldus kulgeb. Tal ei ole olulisi rikkumisi. On vaid üks kirjalik hoiatus rikkumise eest, mida kriminaalhooldusametnik peab pigem eksimuseks ja ei käsitle tahtliku rikkumisena. P.Linnas’el on olemas kindel elukoht, ametlik töökoht ja tööandja on tema tööga rahul. Sel alusel tuvastab kohus, et kriminaalhooldus P.Linnas’e suhtes kulgeb rikkumisteta ja korrapäraselt. Samas ei tuvasta kohus, et süüdimõistetu resotsialiseerumine käib arvatust kiiremal viisil ega muid erilisi asjaolusid, millega süüdimõistetu paistaks positiivses mõttes eriliselt silma, mille tõttu kohtul oleks tekkinud veendumus, et elektroonilise valve edaspidine kohaldamine P.Linnas’e suhtes ei ole enam otstarbekas. Sellised asjaolud praegu puuduvad. Et vabaduses on P.Linnas’el olemas elu- ja töökoht oli teada juba maakohtu poolt ennetähtaegse vabastamise määruse tegemisel. Ehk et praegu P.Linnas’el on olemas töökoht ning ta täidab kõik käitumiskontrolli nõuded on osa tema tavapärasest resotsialiseerumise protsessist. Ei saa öelda, et see toimub arvatust kiiremas korras või esineb muid asjaolusid, mis viitaksid sellisele arvatust kiiremale resotsialiseerumisele. Selliseid asjaolusid ei nähtu ka P.Linnas’e enda avaldusest, milles ta kirjeldab pigem 2

(4)ebamugavustena, et ta peab alluma kriminaalhooldusele, sh käima ametniku juures ennast registreerimas ning alluma elektroonilisele valvele, mis tema liikuva töö iseloomu tõttu on temale väga koormav. Neid asjaolusid (sh et P.Linnas läheb ennetähtaegse vabastamise korral tööle) aga oli teada ka varem. Viru Maakohtus vangistusest ennetähtaegse vabastamise küsimuse üle otsustamisel pidi P.Linnas aru saama, et elektrooniline valve piirab teatud määral tema liikumisvabadust ja käitumiskontrollinõuded võivad olla koormavad. Et elektrooniline valve ja kriminaalhoolduse all olek ei lase süüdimõistetul elada sellises elurütmis, nagu ta seda ise soovib, ei anna iseenesest alust P.Linnas’ele kohtumäärusega pandud kohustustest vabastamiseks ja elektroonilise valve kohaldamise tähtaja lühendamiseks. Andes nõusoleku tema suhtes elektroonilise valve kohaldamiseks pidi P.Linnas endale aru andma, et elektrooniline valve piirab tema liikumisvabadust. Nö vastutasuks selle piirangu eest saabki süüdimõistetu võimaluse kanda karistuse kandmata jäänud osa vabaduses. 1.10.2018 Viru Maakohtus peetud kohtuistungil (tl 26) oli P.Linnas selliste tingimustega nõus. See, et vabadusse sattudes hakkas elektrooniline valve, nagu ka kriminaalhooldus üleüldse, tundma temale koormavaks ei anna alust temale pandud kohustustest vabastamiseks. Kohtupraktikas on leitud, et olukorras, kus isikut on juba mitmendat korda kriminaalkorras karistatud ei saa riigipoolne usaldus olla samaväärne, kui näiteks esmakordselt karistatud isikute puhul (Tartu Ringkonnakohtu 1.11.2017 määrus asjas nr 1-15-6088, p 7). Maakohus arvestabki siinkohal muuseas, et tegemist ei ole esmakordselt karistatud isikuga. P.Linnas on korduvalt (kuuel korral) kriminaalkorras karistatud, sh kolmel korral narkokuritegude eest, reaalset vangistust on kandnud kolmel korral. Kuriteod on muutunud ühiskonnaohtlikumaks ja riigipiire ületavaks. Viru Vangla 17.07.2018 iseloomustusest nähtuvalt P.Linnas’ele on omane on nii kuritegude kui enda osa pisendamine, vabanduste otsimine, viimane kuritegu on toime pandud kriminaalhoolduse ajal – ilma ametnikku teavitamata läks xxx ja tagasiteel xxx põigates vahendas seal 6 kg amfetamiini. Enda sõnade järgi soovib seaduskuulekalt elada, samas kriminaalne minevik annab põhjuse teatud määral tema sõnades kahelda (tl 3-6). Seetõttu ei saa kohus enam lihtsalt usaldada süüdimõistetu sõnu, et ta tahab elada ja käia tööl nagu kõik normaalsed inimesed. Selliseid võimalusi anti temale ka varem, kuid ta rikkus kohtu usaldust, pannes eelmise kriminaalhoolduse ajal toime uue samalaadse narkokuriteo. Nüüd peab P.Linnas tõestama kriminaalhoolduse ja elektroonilise valve nõuete korrapärase täitmisega, et ta ikka suudab elada seaduskuulekat elu ja kanda karistust vabaduses, nagu ta seda Viru Maakohtu 1.10.2018 istungil lubanud on. Seega kohtul ei teki veendumust, et elektroonilise valve edaspidine kohaldamine P.Linnas’e suhtes ei ole enam otstarbekas. Kohus leiab, et, vähemalt praegu, alused elektroonilise valve kohaldamise tähtaja lühendamiseks puuduvad. Oluliste rikkumiste puudumine (formaalselt üks ebaoluline rikkumine siiski on) tähendabki, et kriminaalhooldus, sh elektrooniline valve toimivad korrapäraselt ja sellesse (vähemalt praegu) ei pea sekkuma. Et elektrooniline valve ja registreerimiskohustuse täitmine võivad segada töörutiini oli süüdimõistetul ka ette näha ning see jääb tema ülesandeks koostöös tööandjaga ja kriminaalhooldajaga koostada ajagraafikud ja plaanid selliselt, et oleksid täidetud nii kohustused tööandja ees kui ennetähtaegse vabastamise kohtumäärusega pandud ülesanded. Elektrooniline valve ei takista tal kohtuda ka lastega ja teiste perekonnaliikmetega. See nõuab vaid planeerimist ja eelnevat kooskõlastamist kriminaalhooldusametnikuga. Et see ei toimi nii tihti nagu süüdimõistetu seda ise soovib on osaliselt tingitud sellest, et P.Linnas’el puudub Tallinnas elektroonilise valve kohaldamiseks sobiv elukoht. Sobiva elukoha leidmine aga on süüdimõistetu ülesandeks ning kohus sellesse sekkuma ei pea. Lapsed ja teised perekonnaliikmed võivad aga piiramatult käia tema juures praeguses elukohas xxx. See on juba kokkuleppe küsimus P.Linnas’e ja teiste perekonnaliikmete vahel. Elektrooniline valve ei ole siin üldse takistuseks. Eeltoodu arvesse võttes jätab kohus kriminaalhooldusametniku ja süüdimõistetu P.Linnas’e 3

(4)taotluse elektroonilise valve kohaldamise tähtaja lühendamiseks rahuldamata. Uute asjaolude ilmnemisel võib pöörduda kohtu poole uue põhjendatud taotlusega elektroonilise valve ja/või kriminaalhoolduse ennetähtaegseks lõpetamiseks. Praegu kohus selleks alust ei tuvasta. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 4