Obsah (7)

§ 184§ 202§ 64§ 65§ 69§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. august 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-5886 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaid

§ 184

lg 2 p 2 järgi 5 aasta vangistusega ja

§ 202

lg 1 järgi 4 kuu vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõisteti liitkaristuseks 5 aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati kohtuotsusega A.

Ivtšenkole mõistetud karistust Harju Maakohtu 22.09.2014 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse – 1 kuu 3 päeva (66 tundi ÜKT-d arvestusega, et kuni 01.01.2015 kehtinud

§ 69

lg 1 redaktsiooni kohaselt vastas 1 päevale vangistusele 2 tundi üldkasulikku tööd) – võrra ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 1 kuu 3 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks A.

Ivtšenko kinnipidamise päev 15.01.

1. Karistuse kandmise aja lõpp 18.02.
3. Viru Maakohtu 14.06.2019 määrusega jäeti A. Ivtšenko ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
4. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on kaks kehtivat kriminaalkaristatust, suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise ja joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise toimepanemise eest. Vanglakaristust kannab neljandat korda. Isikul on tasumata võlgasid, omab probleemi alkoholi tarvitamisega, mis loomulikult tõstab kuriteo toimepanemisele riski. 2.
5. Maakohus luges positiivseks, et A. Ivtšenkol on võimalik asuda tööle, kuna ta omandas eriala ja läbis riigikeele kursused ja tema vabanemisfondis on kogutud 1750 eurot. Isik on vanglas edukalt läbinud ka sotsiaalprogramme erinevatel teemadel. A. Ivtšenkol on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht ja garanteeritud töökoht. IVKHK ja AS Eesti Vanglatööstus iseloomustavad teda positiivselt. Positiivseks tuleb pidada sedagi, et vabaduses ootab kinnipeetavat toetav lähivõrgustik. Maakohus arvestab nimetatud asjaolusid, kuna need maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. 2.
6. Maakohus ei leia, et A. Ivtšenko ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval ajal põhjendatud. Maakohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Eksisteerib märkimisväärne tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. A. Ivtšenko kannab karistust esimese astme narkokuriteo toimepanemise eest, nimelt on ta süüdi mõistetud suures koguses narkootilise aine amfetamiini ebaseaduslikus käitlemises. See fakt, et ta on tegutsenud ettevõtjana ja alates 2010 OÜ Dies juhatuse liige, ei takistanud teda narkokuritegusid toime panemast, kui ta viibis vabaduses (samuti on tema Harju Maakohtu 05.04.2011 otsusega karistatud

§ 184lg 1 järgi).

Seepärast ei ole maakohus veendunud, et kindel töökoht, püsiv elukoht ja lähedastega head suhted takistab tal kuidagi edasi tegeleda narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega. Seega säilib oht, et kuritegelikud suhted võivad vabaduses taas aktualiseeruda. Analüüsides uue narkokuriteo toimepanemise riski, lähtus maakohus ka kehtivast kohtupraktikast. Kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Sellelaadseteks kuritegudeks on eeskätt narkokuriteod. Samuti on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus olemas isikute puhul, kes on varasemalt toime pannud kuritegusid. Selline seisukoht on kooskõlas ka Riigikohtu praktikaga (RKKKm 3-1-1-103-06, p-d 10, 16). 2.

1. Ei ole vähetähtis ka asjaolu, et isik on ka varem viibinud kriminaalhooldusametniku kontrolli all aga ei õigustanud temale osutatud usaldust, pannes katseaja kestel toime uue tahtliku kuriteo. Ülaltoodu alusel ei ole maakohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval hetkel õigustatud. Maakohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Maakohus asus seisukohale, et käesoleval hetkel vabaduses viibimine ei osuta isikule piisavat mõju. Käesoleval hetkel ei kaalu A. Ivtšenko isiksust iseloomutavad positiivsed asjaolud (vanglas erinevates programmides osalemine, elukoha olemasolu, lähedaste toetuse, eriala ja töökoha olemasolu, distsiplinaarkaristuste puudumine, positiivsed iseloomustused) üle negatiivseid argumente (kuriteo toimepanemise asjaolud, võlgade olemasolu, alkoholi tarvitamisega seotud probleemid, esimese astme kuriteo korduv toimepanemine). Maakohus asus seisukohale, et käesoleval hetkel A. Ivtšenko ennetähtaegne vabastamine on liiga ennatlik. 2 Määruskaebused
2. Viru Maakohtu 14.06.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Ivtšenko kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaar, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja vabastada A. Ivtšenko ennetähtaegselt. Kaitsja leiab, et maakohus on teinud faktivigu või arvestanud asjaolusid, mis kaalumisele ei peaks tulema. 3.
3. Maakohus on liigselt arvestanud süüdimõistetu varasemat käitumist ega ole arvestanud A. Ivtšenko käitumist vangistuses. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb arvesse võtta just viimast. Tegemist on esimese vangistusega, kus isikule on ette nähtud mitmeid taasühiskonnastavaid tegevusi. Seega on vangistus tulemuslikum kui eelmised. Kuna maakohus neid asjaolusid arvestanud ei ole, on jäetud süüdimõistetu ebaõiglaselt ennetähtaegselt vabastamata. 3.
4. Maakohus on arvestanud varasemaid kuritegusid, kuid ei ole toonud välja ühtegi asjaolu. Ei ole aru saada, kas maakohus ka arvestas positiivsetena tundunud asjaolusid. Süüdimõistetu on olnud vangistuses eeskujulik, tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Süüdimõistetu on vangistuses omandanud raha säästmise oskuse ning alkoholiga seotud sündmus oli umbes 5 aastat tagasi. A. Ivtšenko on toime pannud ühe süüteo seoses alkoholi tarvitamisega ning ühe narkokuriteo. Seega ei ole alust arvata, et isikul on alkoholiga probleeme. Isikul ei ole probleeme vägivallaga ning alusetu on pidada süüdimõistetut isikuks, kes vabaduses võib toime panna narkokuriteo. Sotsiaalprogrammide positiivne mõju tuleneb sellest, et süüdimõistetu ei suhtle enam kriminaalse taustaga tuttavatega. Süüdimõistetu soovib keskenduda perele ja töötamisele ning elada õiguskuulekat elu. Süüdimõistetu on omandanud eriala, mis maandab uue kuriteo riske. Varasema karistatuse kaalub üle õiguskuulekas käitumine vangistuses ning individuaalse täitmiskava täitmine. Kohtupraktika kohaselt peakski maakohtu argumentatsioon peaasjalikult keskenduma vangistuse jooksul toimunule, mitte sellele, mis toimus enne seda. 3.
5. Määruskaebuses korratakse veel kord üle individuaalse täitmiskava positiivne mõju süüdimõistetule, rõhutades, et varasema vangistuse jooksul ei olnud see nii põhjalik. Lisaks kui isikul on alkoholiga probleeme, saab talle määrata sotsiaalprogrammi või kohustuse teha enda kulul laboratoorseid vereanalüüse, tuvastamaks alkoholi tarvitamine. A. Ivtšenko suhtes on vangistus maandanud riske sedavõrd oluliselt, et käitumiskontrolliga suudetakse süüdimõistetu eemale hoida uutest kuritegudest. 3.
6. Kaitsja juhib lõpetuseks tähelepanu ka sellele, et maakohtu määrus on allkirjastatud kõigest pool tundi pärast maakohtu istungi lõppu. Arvestades maakohtu ette toodud A. Ivtšenko isikuga seotud informatsiooni mahtu on pigem ebausutav, et maakohtu otsustus jätta kinnipeetav vabastamata kujunes alles kohtuistungi käigus või selle järel. Kuigi maakohtule ei saa ette heita määruse projekti koostamist enne kohtuistungit, kahjustab see taolisel kujul ausa menetluse näivust, kuivõrd on ilmne, et psühholoogiliselt on kohtunikul (inimesel) raskem ringi otsustada, kui eelnevalt on juba koostatud määrus selliselt, et isikut ei vabastata. Paratamatult tõstatab see täiendavaid kahtluseid sellest, kas A. Ivtšenko on vabastamata jäetud kaalutletud argumentide alusel. Maakohtu määrusest nähtuvalt on küllaldane alus selles vähemalt kahelda, kuivõrd väga suurt rõhku on pandud isiku varasemale elukäigule ning reaalseid tema vabastamise kasuks kõnelevate asjaoludega seonduvaid kaalutlusi ei ole määruses peaaegu üldse esitatud.
7. Viru Maakohtu 14.06.2019 määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu A. Ivtšenko, kes ei nõustu maakohtu määrusega, palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada süüdimõistetu ennetähtaegselt. Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult järgmist. Süüdimõistetule jääb arusaamatuks, kuidas kohtunik jõudis määruse teha poole tunniga. Kohtuistung kestis kuni kella 15.30 ja kohtuotsus kuulutati kell 16.
8. Maakohus arvestas minevikku, kuid ei arvesta süüdimõistetu käitumist vangistuses. See on vastuolus Riigikohtu lahendiga asja nr 1-09-14104 punktiga
9. 3 Süüdimõistetu toob välja, et ta on endaga tööd teinud, saanud aru oma vigadest ning kordab üle tema suhtes esinevad positiivsed asjaolud. Kõik esinev positiivne on garantiiks sellele, et süüdimõistetu tulevikus uusi kuritegusid toime ei paneks. Süüdimõistetu lubab täita kohtu poolt määratud tingimusi, tasuda võlgnevused ja mitte toime panna seaduserikkumisi.
10. Tartu Ringkonnakohtu 04.07.2019 määrusega võeti määruskaebused menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuste kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 12.07.
11. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
13. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kuigi nii kaitsja kui ka süüdimõistetu on seadnud kahtluse alla maakohtu poolt asjasse süvenemise, kuulutades määruse pool tundi peale istungit, ei anna see alust ringkonnakohtu hinnangul väiteks, et maakohus ei ole asja asjaolusid vaaginud. On üldteada, et maakohus ei saa ennetähtaegse vabastamise materjalidega toimikut istungiga toimumisel samal ajal. Nii nähtub kriminaalasja toimikust, et A. Ivtšenko osas on vangla taotlus ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamiseks saabunud Viru Maakohtusse 29.05.
14. Istung toimus 14.06.
15. On ilmselge, et enne istungit on kohtul vajalik asja materjalidega tutvuda ning ei ole keelatud ka faktiliste asjaolude ülestähendamine projekti näol. Ka ei leia ringkonnakohus, et maakohtu istungil oleks süüdimõistetu kohta esitatud materjali sellises mahus, et kohus ei oleks jõudnud selle ajaga materjaliga tutvuda. Esitatud materjal on mittemahukas ning suurem osa neist andmetest oli kohtule teada juba enne istungit. Ei ole alust arvata, et kohtunik ei oleks lähtunud otsustuse tegemisel toimikus olevatest või istungil esitatud materjalidest.
16. Kohtupraktikas on tõesti asutud seisukohale, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Seega ei ole õige kaitsja seisukoht justkui individuaalse täitmiskava täidetusel ning distsiplinaarkaristuste puudumisel tuleks A. Ivtšenko vabastada. Kõiki

§ 76

lg 4 asjaolusid tuleb arvestada kogumis, sinna kogumisse kuulub ka süüdimõistetu varasem elukäik. Seejuures tuues välja üksnes süüdimõistetu suhtes esinevad positiivsed asjaolud, ei saa rääkida ka kõigi asjaolude kogumis arvestamist. Näiteks on jäetud tähelepanuta, et isikul on olnud võimalus kanda eelmise kohtuotsuse alusel mõistetud karistust vabaduses, kuid süüdimõistetu ei ole osanud kasutada talle antud võimalust ning on pannud katseajal toime uue kuriteo. Seega puudub veendumus, et just käesoleval ajal oleks kriminaalhooldus süüdimõistetu osas mõjus.

1. Ka ringkonnakohtul puudub veendumus, et A. Ivtšenko puhul oleks täidetud tingimus õiguskuulekaks käitumiseks. Määruskaebuses korratakse veelkordselt üle süüdimõistetu suhtes esinevad asjaolud, ka maakohus on nendega arvestanud nagu tuleneb maakohtu määrusest endast – maakohus on teadlik, et isikul on garanteeritud elu- ja töökoht, ta on läbinud sotsiaalprogramme ning ta on motiveeritud elama õiguskuulekalt. A. Ivtšenko käitumist iseloomustab vangistuses kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine ning individuaalses täitmiskavas ettenähutud tegevustes osalemine. Need asjaolud ei too kaasa süüdimõistetu automaatset vabastamist. Nagu kohtupraktikas märgitakse, tuleb süüdlase resotsialiseerumise võimalusi hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega 4 kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetul oli ka enne vangistust olemas elukoht ja võimalus töötada, samuti majanduslik toetus tuli elukaaslase sissetulekust. Ka olid süüdimõistetul enne vangistust lähedaste toetus. Süüdimõistetu oli vabaduses läbinud mitmeid kursuseid. Miks käesolevalt kõigi nende asjaolude esinemine annab aluse väiteks, et süüdimõistetu enam kuritegusid toime ei pane, määruskaebusest ei selgu. Ringkonnakohtu hinnangul pigem puudub veendumus, et miks käesoleval ajal need hoiaksid ära uue kuriteo toimepanemise. Määruskaebuses rõhutatakse, et süüdimõistetul ei ole probleeme alkoholiga. Arvestades, et süüdimõistetu on läbinud vangistuses kolm vestlusseanssi alkoholi tarbimisharjumuse analüüsimiseks, mille käigus süüdimõistetu on leidnud enda käitumises negatiivseid aspekte, ning samuti tuleneb vangla iseloomustusest, et süüdimõistetu tunnistab alkoholi negatiivset mõju oma käitumisele, siis määruskaebuses esitatud seisukohaga nõustuda ei saa. Süüdimõistetu kui ka vangla on näinud siinkohal probleemi. Kuna kohtul puudub veendumus kriminaalhoolduse edukusse, siis sotsiaalprogrammi määramine selleks ajaks ei kannaks eesmärki ja seetõttu puudub ka veendumus vereproovide andmise edukusse. Ringkonnakohus vastupidiselt kaitsjale ei leia, et A. Ivtšenko puhul puuduks risk, et ta hakkaks vabaduses kuritegusid toime panema. Vangla iseloomustusest tuleneb, et süüdimõistetu käitumine on impulsiivne. Tulenevalt justiitsministri määrusest nr 21 kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi § 3 lg-st 1, siis täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused. See, et varasemalt ei ole A. Ivtšenko individuaalne täitmiskava võibolla nii mahukas tulenes riskihindamise tulemusest. Arvestades asjaolu, et süüdimõistetu kuriteod on muutunud raskemaks ning tegemist on korduvalt kriminaalkorras karistatuga, tuli muuta ka täitmiskava. Seega pelgalt selle alusel asuda seisukohale, et nüüdse vangistuse ajal on süüdimõistetule vangistus suuremat mõju avaldanud, oleks liigselt oletuslik. Küll on maakohus põhjendamatult viidanud
2. aasta süüteole

§ 184järgi, mis on käesolevaks ajaks kustunud.

Määruskaebused jäävad edutuks.

1. Seisukohtade esitamise ajal esitas menetluskulude hüvitamise taotluse süüdmõistetu kaitsja, kes taotleb esitatud arve kohaselt määruskaebuse koostamise 6 tunni töö eest 900 eurot, sh käibemaks 150 eurot. Tunnihind 125 eurot, millele lisandub käibemaks. KrMS § 187 lg 2 lause 1 kohaselt, kui määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides määruskaebus on esitatud. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata, siis jäävad tekkinud menetluskulud süüdimõistetu enda kanda.
2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
3. juuni 2019 määrus muutmata ning määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Maarika Kuusk 5