Obsah (7)

§ 405§ 187§ 444§ 367§ 162§ 174§ 177

Tsiviilasi nr 2-19-7423 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuli 2019. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-7423 Hagi

§ 405lg 1 mõttes.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (

637 lg 21). Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab menetlusabi taotleja

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue

1. AB "Lietuvos draudimas" AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaali kaudu (hageja) esitas kohtusse hagi Maryjana Hunt (kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistkas kostjalt välja kahju summas 829,20 eurot (põhinõue), viivise põhinõudelt seisuga 16.05.2019 summas 2,28 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 17.05.2019 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt on hageja kindlustusandja, kes on kindlustanud aadressil XXX korteri, koduse vara ning ajutise elukoha üürikulu. Kindlustusvõtjaks on XXX kinnistu kaasomanik ja kahjustatud eluruumi kasutaja Eva Lippur. XX.XX.XXXX sai hageja teate kahjujuhtumist kindlustatud korteris. Öösel tilkus köögi laest, lambi kohalt, vett, lüliti sisse lülitamisel lüliti särises. Ülemistel naabritel läks katki nõudepesumasin ja veeuputuse tagajärjel sai kahjustada XXX siseviimistlus. Korteri remontimiseks oli vaja lammutada kahjustada saanud köögi kipsplaatidest vahelagi koos vahelage hoidva karkassiga. Kuna remonttööde tõttu oli korteri kasutamine võimatu, vajas kindlustusvõtja remonttööde ajaks asenduselupinda. Asenduselupinna üürimise kulud olid 388 eurot (378 + 110 eurot, millest lahutada kindlustusvõtja omavastutus 100 eurot). Kahjustatud korteri parandamise kulu on summas 2341,20 eurot. Kostja kindlustusandja Salva Kindlustuse AS on hüvitanud kahju osaliselt, summas 1900 eurot. Kostja vastuväited hagile
2. Kostja leiab et hagi tuleks jätta rahuldamata. Kostja hinnangul on nõutav kahju hüvitis liiga suur ja seetõttu põhjendamatu. Sisetiim OÜ kahjustunud korteri taastusremondi arve summas 2 341,20 eurot ülepaisutatud. Kahjustatud isik peab võimalusel valima soodsaima võimaluse. Sisetiim OÜ hinnapakkumises on teostatavate tööde ja materjalide hinnad tavapärasest kõrgemad. Ebamõistlikult pikk tundub ka tööde teostamise aeg, mis asenduspinna üüriaja järgi oli kokku 9 päeva. Korterites remonditöid sh ka veekahju juhtumite järgseid taastusremondi töid igapäevaselt teostav Veirakon OÜ koostas 2 Tsiviilasi nr 2-19-7423 samade ruutmeetrite arvu ja töödega hinnapakkumise XXX korteri taastusremondiks summas 1 895,40 eurot. 2 000 eurot on XXX korteri kõnealuse kahjujuhtumi järgne taastusremondi mõistliku kulu ning kostja on selle juba kohtueelselt hagejale ja korteri omanikule hüvitanud (1900 eurot on hüvitanud kostja kindlustusandja hagejale ning 100 eurot on hüvitanud kostja .isiklikult kahjustatud eluruumi omanikule). Samuti ei olnud XXX omanikule remonditööde ajaks asenduspinna hankimine vajalik, vaid lihtsalt mugav. Korteris nr XXX on peale köögi kaks tuba, milles remonti ei teostatud ning milles omanik sai perega edasi elada. Elekter puudus küll samal päeval pärast läbijooksu, kuid kuskilt ei nähtu, et vesi või elekter oleks olnud enne remonti või ka selle teostamise ajal pikemalt väljalülitatud. Läbi remonditava köögi vannituppa minek võib olla veidi ebamugav, kuid otsest takistust see vannitoa kasutamisele ei seadnud. Kohtuistung
3. Asjas toimus kohtuistung 26.06.
4. Istungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. Hageja selgitas, et asenduspinna üürimine oli vajalik, kuna tegemist oli korteriga, kuhu pääseb sisse läbi köögi, köök läks sisuliselt lammutusse. Köögis olid elektriprobleemid, ei saanud elektrit kasutada, eluruum oli niiske. Tegemist ei olnud mugavusteenusega. Köögis toimusid lammutustööd. Kodu peab olema ohutu ning väike laps ei saa läbi sellise köögi. Hageja hinnangul on töö ajakulu mõistlik ja põhjendatud, kuna puhas ehitusaeg on seitse päeva, mis sisaldab ruumi kuivatamist, sinna perioodi jääb ka nädalavahetus. Isolatsioon läheb vahetusse, ehituskonstruktsioon peab kuivama. Vahelagi on vaja avada, et asi saaks tuulutatud, seda ei saa kahe päevaga. Väide, et oleks saanud teha kiiremini on paljasõnaline. Kostja hinnapakkumine ei sisalda kõiki töid, mis on vajalikud korteri taastamiseks Kostja selgitas, et köögi lae taastamine ei võta aega 9 päeva, kostja ehitusnõustaja hinnangul on se kahe päeva töö. Samuti ei takista niiskus korteris elamast. VÕS § 132 lg 4 alusel vajadus tekib siis, kui puuduvad kommunikatsioonid, ei ole ühtegi tuba, kus elada. Asjaolud ja kohtu seisukoht 4.

§ 444

lg 2 alusel esitab kohus põhjendava osa lühendatud kujul, piirdudes üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hagi põhinõue kuulub asjaõigusseaduse § 72 lg 5 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1, VÕS 132 lg 3, 492 lg 1 alusel rahuldamisele täies ulatuses. Viivisenõue kuulub rahuldamisele VÕS § § 113 lg 1 teise lause ja

§ 367alusel.

5. Asjas on tõendatud, et hageja juures kindlustatud korteris XXX toimus kindlustusjuhtum – kostja korterist voolas hageja juures kindlustatud korterisse vett ning korter sai kahjustada (tlk 822). Nimetatud asjaolude üle puudub ka pooltel vaidlus. Pooled vaidlevad selle üle, kui suures ulatuses ja milliste kulude eest on kahju hüvitamine põhjendatud, eelkõige, kas ja millises ulatuses on põhjendatud kulud asenduselupinnale ning remonttöödele. Kohus nõustub hageja käsitlusega ja leiab, et kostja taotlused kahjuhüvitise vähendamiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja põhjendused ja arvestused on eluliselt usutavad ning neid kinnitavad ka asjas esitatud tõendid (tlk 23-37). Kohus nõustub hageja esitatud seisukohtade, arvestuste ja õiguslike põhjendustega ega hakka neid seetõttu täies ulatuses üle kordama. Järgnevalt vastab kohus lühidalt kostja olulisematele vastuväidetele. Köögi remonttööde osas on hageja esitanud Sisetiim OÜ hinnapakkumise ja üleandmisvastuvõtmisaktiga (tlk 23, 28-29) on tööde maksumus tõendatud. Tlk 62 olev kostja esitaud hinnapakkumine on küll mõnevõrra soodsam, kuid see ei anna alust nõudesumma vähendamiseks. 3 Tsiviilasi nr 2-19-7423 Hinnapakkumiste vahe ei ole kuigi suur (u 445 eurot) ning kuna hinnapakkumised ei ole esitatud täpselt sama struktuuriga, ei ole kindel, kas kostja esitatud hinnapakkumine oleks katnud kõik Sisetiim OÜ poolt nimetatud tööd. Hagejal ei ole kohustust valida ilmtingimata kõige odavamat teenusepakkujat ning kostja ei ole tõendanud, et Sisetiim OÜ hinnapakkumine ületaks oluliselt keskmist turuhinda. Kohus peab täies ulatuses põhjendatuks ka kulutusi asenduselupinnale (tlk 25-27 ja 31-36). Poolte vahel puudub vaidlus, et korteri planeeringust tulenevalt toimus läbi remonti vajava köögi liikumine teistest tubadest vannituppa. Kohus leiab, et olukorras, kus köögis toimuvad remonttööd ning läbi remonditava köögi peab liikuma ka korteri teiste ruumide vahel, on vähemalt lastega perekonnas asenduselupinna üürimine põhjendatud ning tegemist on vajaliku, mitte mugavuskulutusega. Samuti ei ole kostja selgelt ja üheselt tõendanud, et tavapärane ajakulu köögi remonttöödele oleks olnud lühem. Üksnes kostja väide selle kohta, et tema ehituseksperdi hinnangul oleks saanud tööd teha kiiremini, ei ole tõendina piisav. Kohus ei pea põhjendatuks ega eluliselt usutavaks ka kostja väidet, mille kohaselt kulutused asenduselupinnale ei ole vähemalt 110 euro ulatuses tõendatud, kuna ei nähtu selgelt, et see oleks tasutud just asenduspinna üürimise eest. Hageja selgitustest ja esitatud tõenditest kogumis nähtub, et nimetatud summa on tasutud asenduspinna eest. Menetluskulud 6.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus hagi rahuldas, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. 7.

§ 174lg-te 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud ka rahaliselt kindlaks.

Hageja on oma menetluskulude suurusena märkinud kokku 831 eurot, millest 175 eurot riigilõiv, 360 eurot (3h, 120eurot/tund) kliendi nõustamine ja hagiavalduse koostamine, kostja vastusega tutvumine ja istungiks ettevalmistumine 120 eurot, istungile sõidu kulu (bussipiletid) 16 eurot ning istungil osalemise kulu 160 eurot (1h 20 min, 120 eurot/tund). Õigusabikulu summad ei sisalda käibemaksu, kuna hageja pole käibemaksukohuslane. Kostja hinnangul on hageja õigusabikulud liiga suured, kuivõrd hagejat esindanud juristi tunnihind on liiga kõrge, põhjendatud oleks 80 eurot tunnist. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Hageja tunnitasu ei ole turu keskmist arvestades ülemäärane ning hagejal ei ole kohtusse pöördudes kohustust valida end esindama kõige odavama hinnaga teenusepakkujat. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest. Seetõttu kuulub hageja taotlus menetluskulude kindlaksmäärmaiseks täies ulatuses rahuldamisele.

§ 177

lg 4 alusel rahuldab kohus hageja taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4