← Eesti

2-18-6750/7

Obsah (8)§ 43§ 22§ 50§ 28§ 2§ 10§ 21§ 45

Tsiviilasi nr 2-18-6750 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 20. juuli 2018, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-675

§ 43ei luba; 2.

töölepingust tulenevad töötajate nõuded, mille ümberkujundamist ei luba

§ 22lg 2; 3.

nõuded, mis kuuluvad nn strateegilistele hankijatele. Hankija loetakse saneerimiskavas strateegiliseks, kellel on võimalik ettevõtte toimimiseks oluline leping üles öelda ja lõpetada teenuse osutamine või kauba tarne, mis võib kahjustada oluliselt saneerimise väljavaateid või tooks endaga kaasa suuremaid kulusid;

  1. mitterahalisi nõudeid. Majade ostjatega sõlmitud müügilepingutest tulenev ostja poolne täitmisnõue, mida ei ole võimalik ümber kujundada.
  2. väikesed nõuded, mille suurus on alla 100 euro. Nende nõuete ühe korraga tasumine oleks menetluse ökonoomsuse põhimõttest lähtuvalt põhjendatud. Saneerimiskavaga hõlmatud nõuded ei rühmitata. Võlausaldaja häälte arv on võrdeline tema põhinõude suurusega. Saneerimiskavaga kujundatakse ümber 87 võlausaldaja kohustused kokku summas 1 062 918,78 eurot. Nõuete ümberkujundamise tingimused: 1) Nõude suuruse ümberkujundamine: - põhinõudeid ei vähendata; - kõrvalnõudeid (viivise nõue) vähendatakse 50%. Nõude vähendamiseks annab õigusliku aluse

§ 22lg 1 p 3.

2) Nõude täitmine ja intress: - maksepuhkus; Nõude tasumisel on maksepuhkus perioodil XXX -XXX . Maksepuhkuse perioodil makstakse nõudelt intressi iga kuu 30.ndal kuupäeval. Intressimäär on fikseeritud intressimäära alusel 4,0% aastas. - nõude täitmine; Nõude täitmine toimub kuu 30.ndal kuupäeval makstavate kuumaksetega. Esimene kuumakse tasutakse 30.05.2019 ja viimane kuumakse 30.04.2024. Kokku teostatakse 60 järjestikust (ehk 5 aasta jooksul) võrdse suurusega kuumakset. Nõude tegelikult jäägilt tasutakse intressi fikseeritud intressimäära alusel 4,0% aastas. Intress sisaldub kuumakses. - nõude tasumise ajatamiseks (kohustuse täitmise tähtaja pikendamine ja täitmine osamaksetega) annab õigusliku aluse

§ 22lg 1 p 1 ja p 2.

  1. Saneerimiskava täitmise tagamise täiendavad meetmed 6.
  2. AS Ritsu laenuvõtmise ja vara koormamise piirang AS Ritsu kohustub saneerimiskava kehtivuse ajal mitte koormama talle kuuluvat vara mistahes kolmandate isikute õigustega ning mitte võõrandama ega muul viisil üle andma talle kuuluvaid kinnistuid (või osa nendest) ilma saneerimisnõustajate sellekohase kirjaliku nõusolekuta. Samuti kohustub AS Ritsu saneerimiskava kehtivuse ajal mitte võtma täiendavaid laenukohustusi ja mitte 8

(11)andma täiendavaid laene, garantiisid ega käendusi ilma saneerimisnõustajate sellekohase kirjaliku nõusolekuta. 6.2. AS Ritsu aruandlus ja informeerimiskohustus AS Ritsu on kohustatud tagama võlausaldajate ja saneerimisnõustajate informeerituse olulistest ettevõtet puudutavatest sündmustest kogu saneerimismenetluse jooksul. AS-l Ritsu on koos saneerimisnõustajatega kohustus edastada võlausaldajatele ülevaateid saneerimiskava täitmise kohta vähemalt kaks korda aastas peale saneerimiskava jõustumist, mida nõuab

§ 50lg 2.

AS Ritsu kohustub andma

§ 50

lg 5 alusel saneerimisnõustajatele saneerimisjärelevalve teostamiseks igakuist aruandlust (sh bilanss, kasumiaruanne, pangakonto väljavõtted, ülevaade maksmata arvetest, päevaraamat) aruandekuule järgneva kuu 30.ndaks kuupäevaks. AS Ritsu kohustub informeerima saneerimisnõustajaid koheselt saneerimiskava mistahes rikkumisest.

  1. Prognoositav majanduslik seisund pärast saneerimist Saneerimise eesmärgi täitmine seisneb eelkõige toimiva äriorganisatsiooni säilitamises ja arendamises viisil, mis tagaks parimal moel kõikide kavaga ümberkujundatud nõuete tasumise täiel määral. AS Ritsu prognoositavat majanduslikku seisundit pärast saneerimisabinõude elluviimist ja saneerimiskava täitmise õnnestumist iseloomustab saneerimiskava lisas olev finantsprognoos. Prognoos:
  2. AS Ritsu saneerimiskava tingimuste kohaselt on hiljemalt 30.04.2024 tasutud kõik saneerimiskavas ümberkujundatud nõuded.
  3. AS Ritsu äritegevus loob XXX. aastal juhtkonna prognooside kohaselt äritegevusega raha (EBITDA) ligi 157 000 eurot, seda 3 500 000 eurose müügikäibe juures, mis on ettevõttele igati jõukohane.
  4. AS-l Ritsu on seisuga 30.04.2024 omakapitali ligi 900 000 eurot. Omakapital kasvab saneerimise vältel peamisel äritegevuse poolt loodava kasumi arvel. Kohustuste maht langeb saneerimisel 1 626 160,43 eurolt (seisuga XXX ) ligi 500 000 euroni (XXX ), mida saab pidada jätkusuutlikuks võlakoormaks ja võimaldab kohustuste refinantseerimist ja vajadusel täiendava kapitali kaasamist.
  5. Ettevõttes töötab ligi 40-45 töötajat. AS Ritsu kindlustab saneerimiskava täitmisel oma maksevõime ja kapitaliseerituse (piisavalt omakapitali, mis vastab ka äriseadustikus kehtestatud nõudele), mis võimaldab ka peale saneerimiskava täitmist äritegevust jätkata.
  6. Saneerimisnõustajate arvamus Saneerimisnõustajad on andnud omapoolse põhjaliku hinnangu saneerimiskava suhtes juba saneerimiskavas. Saneerimisnõustajate arvates on AS Ritsu saneerimiskava täitmine (maksevõime ja kasumliku äritegevuse taastamine), hoolimata riskidest, võimalik. Eesmärgi täitmiseks plaanib AS Ritsu viia ellu saneerimiskava punktis 3 kirjeldatavad saneerimisabinõud, mille elluviimine on hea juhtimise korral võimalik. AS Ritsu juhtkond ootab sel aastal peale saneerimismenetluse algatamist XXX käivet 2 166 590 eurot (äritegevuse rahavoog 98 551 eurot), 2019 käivet 3 194 233 eurot (äritegevuse rahavoo 370 763 eurot) ja 2020 käivet 3 258 118 eurot (äritegevuse rahavoo 167 284 eurot). Arvestades hetke tellimuste mahtu, varasemate aastate müügikäivet ning rakendatavaid saneerimisabinõusid kulude kokkuhoiu osas, peaks prognooside täitmine olema tõenäoline. Mais oli müügikäive 372 200 eurot ja rahavoog (EBITDA) 57 600 eurot, mis on head tulemused ja saneerimiskavas tehtud prognoosidega kooskõlas. Juuni ja juuli peaks saneerimiskava ja täidetavate tellimiste järgi hinnatuna tulema samuti hea kuud. Rahavoo prognoos näitas, et ettevõte, viies ellu plaanitavad saneerimisabinõud, suudab luua põhitegevusega raha piisavalt, et tasuda saneerimiskava maksed (kavas AS Ritsu rahavoo prognoos). Kuna kirje „raha saneerimiskava nõuete muutusest“ arvestab saneerimiskavaga ümberkujundatud kohustuste tasumisega ja kirje „raha perioodi lõpus“ on alati positiivne, siis tähendab see seda, et saneerimiskava maksetega ei tohiks tekkida raskusi eeldusel, et saneerimisel 9

(11)seatud eesmärgid täidetakse ja saneerimisabinõud viiakse ellu. Ettevõtte raha loomisvõime oli aluseks nõuete ümberkujundamise tingimuste väljatöötamisele. Nõuete ümberkujundamisel on lähtutud põhimõttest, et ettevõte suudaks teenindada oma kohustused eelkõige põhitegevusest loodava raha arvelt. Ettevõtte makseraskused peaksid saama ületatud hiljemalt kahe kuu jooksul peale saneerimiskava kinnitamist, peale mida ei tohi jääda ühtegi õigeaegselt tasumata kohustust. AS Ritsu on kaasanud 150 000 saneerimislaenu ning saneerimiskava punktis 3.1 märgitud tingimus on täidetud ning ettevõtte likviidsus saavutatud. Riskidena, mis võivad ohustada saneerimiskava täitmist, näevad saneerimisnõustajad, et: seoses saneerimisega on oht, et mitte kõik kliendid ei julge teha AS-le Ritsu ettemakset toodetava maja eest, mis võiks ohustada müügiprognooside täitmist, ja ei suudeta kontrollida kulusid ja tegutseda seetõttu piisavalt kasumlikult (sh kulusid kontrollida). Riskid võiksid ohustada kavaga võetud kohustuste täitmist, sh ümberkujundatud nõuete õigeaegset tasumist. Eelnevast tulenevalt, arvestades tavapäraselt suuremaid riske, on AS Ritsu majandusliku olukorra parandamine ja tema kasumlikkuse taastamine saneerimiskava alusel saneerimisnõustaja arvates siiski tõenäoline. Võlausaldajad, kes on saneerimiskava vastu võtnud, on samuti andnud oma toetuse AS Ritsu saneerimise õnnestumiseks. Saneerimisnõustajad on kontrollinud võlausaldajate nõudeid seisuga XXX nii ettevõtja kui ka võlausaldajate poolt esitatud dokumentide alusel. Saneerimismenetluse käigus ei tekkinud AS Ritsu ja selle võlausaldajate vahel olulisi lahkarvamusi saneerimiskavaga hõlmatud nõude suuruse osas ning lahkarvamused, mis tekkisid, lahendati (AS Ritsu aktsepteeris võlausaldaja erinevat nõude jääki) AS Ritsu ja võlausaldajate vahel läbirääkimiste teel enne saneerimiskava projekti koostamist ja võlausaldajatele väljasaatmist. Seega on kõik saneerimiskavas ümberkujundatud nõuded seisuga XXX tõendatud ja õiguspärased. Saneerimisnõustajate arvamuse kohaselt on kõik ümberkujundatavad nõuded tõendatud ja õiguspärased ning ühegi võlausaldaja seadusest tulenevaid õigusi ei ole saneerimiskava koostamise käigus rikutud. Seega on saneerimisnõustajate arvates põhistamist leidnud asjaolu, et saneerimiskava kinnitamiseks kohtu poolt on täidetud kõik

§ 28

sätestatud eeldused ja alused, ning saneerimiskava elluviimine tagab võimaluse parima lahenduse leidmiseks nii AS-ile Ritsu kui ka selle võlausaldajatele ehk oleks kokkuvõttes eesmärgipärane (

§ 2

). Kohtu seisukoht 1.

§ 28

lg 1 kohaselt kui võlausaldajad on saneerimiskava vastu võtnud, esitatakse see

§ 10

lg 2 p 3 nimetatud tähtaja jooksul kohtule kinnitamiseks.

§ 28

lg 2 kohaselt peab kohus saneerimiskava kinnitamisel kontrollima p-des 1-5 sätestatut.

  1. Kohtu
  2. mai 2011 määrusega määrati saneerimiskava kohtule esitamise tähtajaks
  3. juuli
  4. Saneerimiskava on esitatud kohtule tähtaegselt
  5. juulil
  6. Kohus on kontrollinud

§ 28lg 2 p-des 1-5 nimetatut.

Saneerimiskava vastab kõikidele nimetatud nõuetele: saneerimisteade on kõikidele võlausaldajatele kätte toimetatud kas elektrooniliselt, tähitud postiga või allkirja vastu; võlausaldajatele on seaduses sätestatud tähtaega arvestades edastatud saneerimiskava; võlausaldajatele on edastatud

§-s 23 sätestatud üleskutse esitada seisukoht saneerimiskava vastuvõtmiseks; samuti on saneerimiskava vastuvõtmisel järgitud

§-s 24 ettenähtud korda. 3. Saneerimiskava suhtes hääletusõigust omavate võlausaldajate hääletustulemuste kohta on koostatud hääletusprotokoll. Saneerimiskava on välja saadetud 87 võlausaldajale. Saneerimiskava hääletamisel rühmi ei moodustatud. Saneerimiskava võeti AS Ritsu võlausaldajate poolt vastu. Saneerimiskava poolt hääletas 69 võlausaldajat ehk 79,31% saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajatest, kellele kuulus 80,99% häältest. Vastu hääletasid kaks võlausaldajat (2,3% kõigist, kellele kuulus 16,39% häältest), sh AS SEB Pank (15,81% häältest), kelle vastuhääl ei oma aga seoses kava kinnitamata jätmise avaldusest loobumisega enam kaalu. Hääletamata jätsid 16 võlausaldajat ehk 18,39% kõigist saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajatest, kellele kuulus 2,63% häältest. Seega on 10

(11)saneerimiskava poolt hääletanud vähemalt pool kõigist võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku kõigist häältest, ja hääletamisel ei ole rikutud võlausaldajate õigusi. 4.

§ 21lg 1 sätestab nõuded saneerimiskavale.

Saneerimiskavas peab muu hulgas sisalduma: ettevõtte majandusliku seisundi kirjeldus saneerimismenetluse algatamise seisuga ja nende põhjuste analüüs, mis on kaasa toonud ettevõtte saneerimise vajaduse; ettevõtte prognoositav majanduslik seisund pärast saneerimist; saneerimiskava täitmise tähtaeg; rakendatava saneerimisabinõu kirjeldus ja eesmärgipärasuse analüüs, sealhulgas võlausaldaja nõude ümberkujundamise kirjeldus ja põhjendus; saneerimiskava mõju ettevõtte töötajatele. Kohus leiab, et saneerimiskava sisaldab

§ 21lg-s 1 ettenähtud andmeid.

AS Ritsu näol on tegemist olulise ettevõttega ja muu hulgas olulise tööandjaga saneerimisseaduse § 27 lg 2 p 3 tähenduses, kuna AS Ritsu pakub Lõuna-Eestis tööd 49 töötajale. 5. Saneerimiskava tuleb kinnitada. Kohtu kinnitatud saneerimiskava on täitedokument saneerimiskavaga ümberkujundatud nõude suhtes ja saneerimiskavas nimetatud tähtaja jooksul ei saa nõuet maksma panna (

§ 45lg 5). Saneerimisnõustajate tasu ja kulutuste hüvitamise lahendab kohus eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.