S § 199 lg 1; §
lg 2 p 3; §
lg 2 p 4, 6, 7, 8 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Kohtla-Järve kohtumaja)
266 lg 2 p 3; - R.P. i karistamises KarS § 64 lg 1 järgi, ärakandmisele kuuluva karistuse ja karistuse kandmise aja alguse osas; - J.B. õigeksmõistmises kuriteos KarS §
MS § 177 p 4 alusel seoses kinnipidamisega 02.07.- 04.07.2008, so 3 päeva, vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamises; - J.B. õigeksmõistmisega seoses KrMS § 181 alusel kriminaalmenetluskulude summas 8962, 10 krooni (5605 + 1504,50 + 1357 + 495.60) – J.B. le osutatud riigi õigusabi eest ja 631, 90 krooni toimiku paljundamise kulu kaitsjale, riigi kanda jätmises; - J.B. tõkendi tühistamise osas; - AS XXX tsiviilhagi summas 2 646 527 krooni ja OÜ XXX tsiviilhagi summas 103 400 krooni läbi vaatamata jätmises ja tsiviilkohtupidamise korras lahendamiseks jätmises vastavalt KrMS §-le 310 lg
S § 64 lg 1 alusel lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega mõista R.P. i liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus viibitud aeg, so 3 päeva karistusaja hulka ja R.P. i lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui R.P. ei pane 5 (viie) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdi tunnistada J.B. KarS §
S § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 02.07.- 04.07.2008, so 3 päeva, karistusaja hulka. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et 1 (ühe ) aasta 11 (üheteistkümne) kuu ja 27 (kahekümne seitsme ) päeva pikkust vangistust ei pöörata täitmisele kui J.B. ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 1 alusel määratud kontrollnõuded: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldada J.B. suhtes tõkend – elukohast lahkumise keeld – milline tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel J.B. lt sundraha summas 6525 krooni. Välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel J.B. lt menetluskuluna 8962, 10 krooni (5605 + 1504,50 + 1357 + 495.60) määratud kaitsja poolt osutatud riigi õigusabi eest. Välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel J.B. lt 631,90 krooni kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud. Välja mõista solidaarselt J.B. lt, A.P. ilt ja R.P. ilt KrMS § 175 lg 1 p 2 ja § 178 lg 1 p 2, 3 alusel 1648, 50 krooni (1250 krooni majutuskulu + 398, 50 krooni sõidukulu) seoses 3 OÜ XXX esindaja Irina Vijari sõidu-ja majutuskuludega kriminaalasja nr 1-08-15818 kohtuliku menetluse käigus. Saata kriminaalasi AS XXX ja OÜ XXX tsiviilhagide osas ja AS-le XXX õigusabi teenuse osutamises Õigusbüroo Harry Ots AS poolt uueks arutamiseks Viru Maakohtule. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Süüdistatava R.P. i kaitsja Nikolai Rõzovi apellatsioon rahuldada. Ringkonnaprokurör Irina Karo apellatsioon rahuldada osaliselt. Süüdistatava A.P. i, kannatanu AS XXX esindaja Harry Otsa, kannatanu OÜ XXX esindaja Tatjana T.K. apellatsioonid jätta rahuldamata. Välja maksta riigieelarve vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must Jõhvi osakonna kasuks kriminaalasjas nr 1-08-15818 vandeadvokaat Leanika Tamme poolt J.B. le ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest kohtumenetluses 3732 krooni. Välja maksta riigieelarve vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kasuks kriminaalasjas nr 1-08-15818 vandeadvokaat Nikolai Rõžovi poolt R.P. ile ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest kohtumenetluses 3160 krooni 80 senti. Määratud kaitsjate vandeadvokaatide L. Tamme ja N. Rõžovi poolt osutatud õigusabi eest tasumisele kuuluvad summad vastavalt 3732 ja 3160 krooni 80 senti tuleb jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda, sest ringkonnakohus tegi KrMS §-s 337 lg 1 p 4 märgitud lahendi. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 18. veebruaril 2010 kell 14.00. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 19. veebruarist 2010. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 19.veebruarist 2010. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu 16.03.2009 otsusega tunnistati A.P. süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 6, 7, 8 järgi ja teda karistati 5 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 14.06.2008 kuni 16.03.2009, s.o 9 kuud ja 3 päeva karistusaja hulka, lugedes karistusaja alguseks 14.06.2008. KarS § 266 lg 2 p 3 järgi mõisteti A.P. õigeks. 4 Sama otsusega tunnistas maakohus R.P. i süüdi KarS § 199 lg 1 järgi ja mõistis karistuseks 3 kuud vangistust ning KarS §
S §
S § 64 lg 1 kohaselt luges kohus kergema karistuse kaetuks raskema karistusega ja mõistis liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 luges kohus eelvangistusaja 11.13.06.2008, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks R.P. ile jäi 3 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. J.B. mõistis maakohus kuriteo toimepanemises KarS §
AS XXX tsiviilhagi 2 646527 krooni ja OÜ XXX tsiviilhagi 103 400 krooni jättis maakohus läbi vaatamata ja lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras vastavalt KrMS § 310 lg
7 R.P. ile esitatud süüdistused. R.P. i süüdistati selles, et ta osutas kaasabi A.P. i ja tolle tuvastamata kaasosaliste poolt toimepandud kuritegudele järgmistel asjaoludel: 2008 märtsis korraldas J.B. A.P. i kohtumise R.P. iga, kes oli turvafirma G4S autojuhtturvatöötaja. Antud isikute kokkusaamiste käigus toimunud vestlustes sai A.P. R.P. ilt informatsiooni Kirde Hulgikaup lao turvameetmete ning automaattanklate videovalve kohta, selgitamaks välja võimalike varguste toimepanemise võimalusi. Kokkusaamiste aja ja koha kohta edastas A.P. i ja R.P. i vahel telefoni teel informatsiooni J.B. . Ühel järgnevatest kokkusaamistest (kauplus)lao Kirde Hulgikaup juures sai A.P. R.P. ilt informatsiooni JEWE Kaubanduskeskuse valveseadmete ja signalisatsiooni töökorra, aga samuti iga boksi turvakoodi kohta, täpsustades samas liikumisandurite olemasolu. Seejuures eiras R.P. AS G4S Ida-Eesti autojuht-turvatöötaja ametijuhendi p 4.2, mille kohaselt pidi ta tööalaselt teatavaks saanud informatsiooni saladuses hoidma. Seejärel tegi A.P. R.P. ile ettepaneku, et viimase töövahetuse ajal, põhjustades voolukatkestuse, tungib ta JEWE Kaubanduskeskuse 2 korrusele ning kontrollib valvesüsteemide töökindlust ja valveüksuste reageeringuid. Samal ajal pidi R.P. hoonest väljaspool jälgima seda, kuidas, kelle poolt ja mis ajavahemikul kõrvaldatakse elektrikatkestus. Taolise tegevuse eesmärgiks oli saada informatsiooni, mis lihtsustaks tulevikus toimuva varguse edukat toimepanemist. 26.05.2008 kell 22.04, tegutsedes vastavalt A.P. i juhistele ja eelneva kokkuleppe alusel, kasutades ära oma staatust AS G4S Viru-2 valveekipaaži liikmena, võttis R.P. oma töövahetuse ajal JEWE Keskuse keldrikorrusel asuva elektrikilbiruumi ukse valve alt maha. R.P. i tegevuse eesmärgiks oli, et elektrikilbiruum jääks valveta, mis võimaldaks põhjustada voolukatkestust ning takistada valveseadmete tööd. 27.05.2008 kell 01.03, vastavalt ette planeeritud kuritegelikele kavatsustele, uurimise käigus tuvastamatud isikud sisenenud takistusteta elektrikilbi-ruumi, lülitasid mehhaaniliselt elektri välja, mille tulemusena toimus Kaubanduskeskuses voolukatkestus. Seejärel, 27.05.2008 kell 01.05 A.P. koos tuvastamata isikutega ebaseaduslikult tungisid JEWE Kaubanduskeskuse hoonesse, misjärel kella 01.15 ajal sisenesid nad AS XXX „Goldwatch” juveelikaupluse ruumi Kaubanduskeskuse 2 korrusel. Pärast 27.05.2008 toimunud sissetungimist korraldas J.B. järjekordse A.P. i ja R.P. i kokkusaamise, mille käigus vahetati informatsiooni võimalike häirete kohta, mis olid seotud aset leidnud ebaseadusliku sissetungimisega. Samuti määras A.P. kindlaks aja, mil pidi toimuma JEWE Kaubanduskeskuse juveelkauplustest vargus. Vastavalt kokkuleppele pidi see toimuma R.P. i järgmise töövahetuse ajal. R.P. pani oma ülalkirjeldatud tegevusega 26.05 vastu 27.05.2008 toime füüsilise kaasabi osutamise valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimisele grupi poolt, s.o pani toime KarS §
Peale selle 02.06.2008 kella 22.00 paiku JEWE Kaubanduskeskuse valve alla panemise ajal, tegutsedes eelneval kokkuleppel A.P. iga, R.P. jättis lukustamata II korruse tuletõrjeväljapääsu ukse, fikseerides lukustusseadme selliselt, et uks ei lukustuks. Samuti võttis ta enne lahkumist maha elektrikilbiruumi ukse valvesignalisatsiooni. 8 03.06.2008 kella 00.43 ajal oli eeluurimisel tuvastamata isiku(te) poolt JEWE Kaubanduskeskuse elektrikilbiruumis teostatud mehhaaniline voolukatkestus, millest signaal Häire- ja juhtimiskeskusse ei saabunud. Voolukatkestus põhjustas ka hoone telefonikeskjaamatöö rikke, mille kohta signaal saabus Häire- ja juhtimiskeskusse 00.45 ajal. 03.06.2008 kella 00.46 ajal tungis A.P. koos eeluurimisel tuvastamata isikutega II korruse tuletõrjeväljapääsu lukustamata ukse kaudu JEWE Kaubanduskeskuse 2 korrusele, tungis sisse kahte erinevasse juveelikauplusesse, kust ebaseaduslikult omandas kelli ja erinevaid juveelitooteid, peale mida koos varastatuga takistusteta põgenes sündmuskohalt. Toimepandud vargustega OÜ XXX tekitati varalist kahju 103400 krooni ulatuses, AS XXX tekitati varalist kahju summas 2 646 527 krooni ulatuses. 03.06.2008 kella 00.48 ajal, saades Häire- ja juhtimiskeskuse tehnilise valve operaatorilt informatsiooni häiresignaali sissetungimise kohta, R.P. AS G4S Viru-2 valveekipaaži autojuht-turvatöötajana koos patrullekipaaži liikme P.L. aga kella 00.50 ajal saabus keskuse juurde aadressil Narva mnt 4a Jõhvis. R.P. , viibides turvatöötajana G4S patrullekipaaži Viru2 koosseisus, jättes täitmata valveekipaaži põhiülesandeid, mis tulenevad tegevusjuhendi punktist 3.3, mille kohaselt ekipaaž, saades ükskõik mil viisil häiresignaali, on kohustatud rakendama abinõusid ähvardava ohu, ründe või muu õigusrikkumise ennetamiseks, tõkestamiseks või tõrjumiseks. Samuti vastavalt kuritegelikule kokkuleppele A.P. iga pidi R.P. juhtima üks kõik mil viisil Häire- ja juhtimiskeskuse tehnilise valve operaatori ja patrullekipaaži liikme P.L. a tähelepanu kõrvale selleks, et takistusteta viia kuritegu lõpuni. Kindlalt teades JEWE Kaubanduskeskuse 2 korruse ruumides kuriteo toimepanemisest, ning olles koos kuriteo toimepanija A.P. iga kuritegelikus kokkuleppes, R.P. , viies tehnilise valve operaatori ja patrullekipaaži liikme P.L. i tähelepanu kõrvale, korraldas P.L. i jäämise autosse, ise teostas keskuse välisülevaatust, kontrollides vaid selle terviklikkust ning uste suletust. JEWE Kaubanduskeskuse teisele korrusele viivatest tuletõrje väljapääsu ustest, mis asuvad hoone läänepoolses osas, kontrollis ta ainult ühte ust, seletades paarimehele, et ta kontrollis teist ust enne valve alla panemist ning häire tuleb hoopis 1 korrusel asuvatest SELVER kauplusest. JEWE Kaubanduskeskusse ega juveelikauplustesse R.P. ei sisenenud, vaatamata sellele, et tema käsutuses oli „peremeesvõti“. Seega oma tegevusetusega eiras AS G4S autojuhtturvatöötaja R.P. valveekipaaži põhiülesandeid, mis tulenevad tegevusjuhendi p 3.3, mille kohaselt ekipaaž, saades ükskõik mil viisil häiresignaali, on kohustatud rakendama abinõusid ähvardava ohu, ründe või muu õigusrikkumise ennetamiseks, tõkestamiseks või tõrjumiseks. Nii juhtis R.P. , valveoperaatori tähelepanu kõrvale informatsiooniga Olympic kasiinost ning käis keldrikorrusel olukorda kontrollimas. Olles JEWE Keskuse häirete teenindamisel ning kasutades seda, et ta on ekipaaži autojuht, viis oma paarimehe P.L. a Kaare 7 põleva hoone juurde. Oma tegevusega eiras R.P. tegevusjuhendi p 7.21., mille kohaselt ekipaaži turvatöötajal lahkuda vahetuse ülema loata baseerumiskohast on keelatud. Oma ametikohustuste eiramise eest, mille tulemusena andis R.P. võimaluse juveelikauplustest toime panna vargusi, mille eest maksis A.P. talle vaevatasuks 20000 krooni. Seega R.P. oma ülalkirjeldatud tegevusega 02.06 kuni 03.06.2008 pani toime füüsilise kaasabi osutamise varguse toimepanemisele isikute grupi poolt, suures ulatuses, mis oli toime pandud sissetungimisega ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, s.o pani toime KarS §
S § 199 lg 1 järgi esitatud süüdistuses 08.02.2008 J.K. i magnet-pangakaardi varguses ja sellega kannatanu kontolt 4300 kr väljavõtmises leidis maakohus tema süü täielikult tõendatud olema. Seda episoodi keegi kohtumenetluse pooltest ei vaidlustanud. Maakohus mõistis õigeks A.P. i talle KarS § 266 lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistuses ja R.P. i talle KarS §
lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistuses, asudes seisukohale, et nende süü ei leidnud kohtulikul uurimisel tõendamist. Kohtu hinnangul puuduvad tõendid selles, et A.P. koos tuvastamata isikutega oleks 27.05.2008 sisenenud JEWE Kaubanduskeskusesesse ja seejärel AS XXX „Goldwatch“ juveelikauplusesse. Tõendeid ei ole kogutud ka selle kohta, et R.P. oleks kaasa aidanud A.P. i sissetungimisele JEWE keskusesse. Samuti ei ole tõendatud süüdistustes toodud väide, mille kohaselt 26.05.2008 kell 22.04, vastavalt eelnevale kokkuleppele A.P. i ja R.P. i vahel, võttis R.P. keskuse valve alt maha. A.P. i ja R.P. i vahel kokkuleppe sõlmimise ja sisu kohta tõendid puuduvad. Nii kannatanute tsiviilhagejate T.K. kui R.R. i ütlustega kohtuistungil on tõendatud, et AS XXX ja OÜ XXX JEWE keskuses asuvatesse juveelikauplustesse ebaseaduslikest sissetungidest 27.05.2008 ei ole teatatud ja kauplustesse sissetungimise jälgi ei ole avastatud. Faktiliselt nimetatud ajal ja nimetatud juveelikauplustesse sissetungimise kohta kaupluse esindajatelt avaldust politseile ei ole laekunud. Maakohus mõistis õigeks ka J.B. , leides, et tema süü talle KarS §
lg 2 p 6, 7, 8 järgi esitatud süüdistuses ei ole kohtuliku uurimise käigus tõendamist leidnud. Kohus ei tuvastanud J.B. käitumises õigusvastasust, otsest ega kaudset tahtlus kuriteo toimepanemiseks 02.06.2008 JEWE Kaubanduskeskusest ega ka tema süüd kuriteo toimepanemisele kaasaaitamises. A.P. i süü talle KarS § 199 lg 2 p 4, 6, 7, 8 järgi esitatud süüdistuses ja R.P. i süü temale KarS §
lg 2 p 4, 6, 7, 8 järgi esitatud süüdistuses leidis maakohus aga täielikult tõendatud olema. Kohus luges tõendatuks, et JEWE Kaubanduskeskuse juveelikauplustest juveelitoodete maksumusega 2 749 927 (103 400+ 2646527) kr ulatuses varguse toimepanemise organiseeris ja kuriteo toimepanemisel osales A.P. . A.P. kogus informatsiooni kaubanduskeskuse valvesüsteemide ja elektri väljalülitamise võimaluste kohta ja korraldas R.P. i kaasabil sissetungimise kaubanduskeskusesse elektrikatketuse ajal. A.P. on KarS § 199 lg 2 p 4, 6, 7, 8 järgi temale inkrimineeritavas käitumises süüdi. Tema käitumine on õigusvastane ja teod toime pandud tahtlikult ning puuduvad süüd välistavad asjaolud. R.P. aitas oma tahtliku ja süüdistuses kirjeldatud tegevusega kaasa kuriteo toimepanemisele, kusjuures kuriteoga tekitati suur materiaalne kahju AS XXX ja OÜ XXX juveelikauplusest juveelitoodete varguse toimepanemisega. R.P. pidi möönma oma käitumisega ükskõik millise tagajärje saabumist. Ka tema tegu on kvalifitseeritud õigesti. R.P. ile karistuse mõistmisel arvestas maakohus järgmisi asjaolusid. Maakohus pidas vajalikuks karistada R.P. i KarS § 199 lg 1 järgi 3-kuulise vangistusega. Karistuse mõistmisel R.P. ile KarS
lg 2 p 4, 6, 7, 8 järgi kohus tema vastutust kergendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Kohus leidis, et kuigi R.P. tunnistas täielikult oma süüd A.P. i kuriteo toimepanemisele kaasaaitamises, ta enda süülise käitumise asjaolusid ei põhjendanud ning loobus kohtuistungil ütluste andmisest. See näitab, et oma tegu ta puhtsüdamlikult ei kahetse ja et ta ei ole aidanud aktiivselt kaasa süüteo avastamisele. R.P. ei ilmunud ise süü ülestunnistamisele ega hoidnud ära kuriteoga kaasneva suure kahju tekkimist. 10 R.P. i ütlused on antud üksnes A.P. i süülise käitumise asjaolude kohta. R.P. i vastutust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus leidis, et rahalise karistuse mõistmine R.P. ile ei ole põhjendatud, kuna R.P. oma sõnul ei tööta ja seega puudub tal alaline sissetulek. On põhjendatud R.P. ile mõista karistus sanktsiooni keskmisest määrast suurem, kuna tal oli võimalus loobuda kuriteo toimepanemisest oma keeldumisega kaasabist selle toimepanemisele ja hoida ära juveelikauplustest varguse toimepanemine ja ligi 3 miljoni kroonise kahju tekitamine. R.P. , isikuna, kel otseselt oli kohustus tagada valvataval objektil materiaalsete väärtuste säilimine, osutas otsest kaasabi sama objekti väärtuste ebaseaduslikuks hõivamiseks. Seega mõistis kohus R.P. ile karistuseks vangistuse tähtajaga 4 aastat. Karistuse mõistmisel A.P. ile arvestas maakohus järgmisi asjaolusid. Tema karistust kergendavad asjaolud puuduvad. A.P. oma süüd ei ole tunnistanud, kuriteoga tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitada ei ole soovinud ega varastatud väärtusi omanikele tagastanud. Vastutust raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. A.P. on korduvalt kohtu poolt karistatud. Ta jätkas vabaduses uute varavastaste kuritegude toimepanemist. Seega ei ole varasemad karistused vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra ära hoidnud uute kuritegude toimepanemist. Seega leidis kohus, et toimepandud kuriteo eest, mis tõi kaasa suure materiaalse kahju ja mis hoiaks edaspidi ära uute kuritegude toimepanemise, on põhjendatud vangistus sanktsiooni maksimummääras. AS XXX tsiviilhagi summas 2 646527 kr ja OÜ XXX tsiviilhagi summas 103 400 kr jättis kohus läbi vaatamata ja lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras vastavalt KrMS § 310 lg 3. Kohus leidis, et AS XXX ja AS XXX tsiviilhagi aluseks olevad inventuuri läbiviimisega saadud tulemuste kohta koostatud tõendid – inventuuriaktid - kriminaalasja materjalides puuduvad. Seega on põhjendatud tsiviilkostja AS G4S seisukoht tema õiguste kaitse seisukohalt - vargusega tekitatud kahjusummade suuruse kujunemist kajastavate tõendite kontrollimise võimalus käesoleva kriminaalasja materjalides tsiviilhagisse puutuvas osas puudub. AS XXX juveelikaupluse vara kohta on sõlmitud kindlustusleping, kuid kindlustusvõtja seisukohta varastatu väärtuste hüvitamise mitterahuldamise mõjuvaid põhjusi ei ole käesolevaks ajaks kontrollitud ja OÜ XXX omavastutust ning OÜ XXX müüja vastutust oma tööandja ees töökohustuste mittenõuetekohase täitmise tõttu kahju tekitamises ei ole arvestatud. Tsiviilkostja vaidlustab tsiviilhagi kannatanu töötaja poolt oma töökohustuste täitmata jätmisega tekitatud kahju eest ja vaidlustab temale esitatud tsiviilhagi solidaarse hüvitamise nõude ja ei toeta süüdistatavate ja tsiviilkostja solidaarse vastutuse kohaldamist käesolevas kriminaalasjas tulenevalt VÕS § 137 lg 1, s.o üksnes töötaja ja tööandja solidaarse vastutuse alusena. Eeltoodud põhjendustel tsiviilhagi lahendamist takistavate tõendite puudumise tõttu tuleb käesoleva kriminaalasja raames jätta tsiviilhagi läbi vaatamata. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu R.P. i kaitsja N. Rõžovi apellatsioon. Kaitsja taotleb kohtuotsuse tühistamist R.P. ile KarS §
S § 73 sätete kohaldamisega. Kaitsja leiab, et R.P. ile mõistetud karistus on liiga raske. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, tuleb R.P. ile mõista karistus KarS § 73 kohaldamisega. Kohus asus valele arvamusele, et vastutust kergendavad asjaolud puuduvad. R.P. tunnistas oma süüd täielikult ja kahetseb puhtsüdamlikult. Nõustuda ei saa kohtu väitega, et kuna R.P. 11 loobus kohtuistungil ütluste andmisest, siis see on veenvaks aluseks, et R.P. ei kahetse toimepandud tegu puhtsüdamlikult. KrMS § 34 lg 1 p 1 annab õiguse R.P. ile keelduda ütluste andmisest ja selle õiguse kasutamine ei pea raskendama tema olukorda. Kaitsja ei nõustu kohtu väitega ka selles, et R.P. ei ole aidanud aktiivselt kaasa süüteo avastamisele. Vastupidi, antud kriminaalasjas süüd tõendavad materjalid rajanevad R.P. i ütlustel ja faktiliselt viisid just R.P. i ütlused süüteo avastamisele. Kaitsja arvates väärib tähelepanu ka see, et kuriteo organisaator on samuti karistatud 5 aasta pikkuse vabadusekaotusega. Ilmne disproportsioon karistuse mõistmisel kujutab endast sotsiaalse õigluse põhimõtte eiramist – ilmselt ohtlikumale kurjategijale on mõistetud peaaegu sama karistus kui vähemohtlikule kaasaaitajale. A.P. i apellatsioon. A.P. palub teha tema suhtes õigeksmõistev kohtuotsus või maakohtu otsus tühistada ja saata asi uuele kohtule arutamiseks. Maakohus ei pidanud vajalikus saata temale põhjendusi, millistel mõistis temale karistuseks vangistuse. Ka leiab ta, et kohus süüdistas teda varguse toimepanemises põhjendamatult, selleks tõendeid omamata. Tema poolt varguse toimepanemise kohta ei ole tunnistajate ütlusi, ekspertiisi otsust ega teisi tõendeid. Peale selle, kohtuliku arutamise lõpus palus ta sõna ja ütles, et soovib juveelitoodetega kinnipidamise episoodi osas anda süüd omaksvõtvaid ütlusi, kuid kui ta hakkas rääkima, siis kohtunik katkestas tema jutu ning ei lubanud tal neid ütlusi anda. Viimases sõnas ta taas andis ütlusi selle kohta, et seda kulda, mis oli tema juures kinnipidamisel, soovis ta maha müüa. Prokuröri apellatsioon. Prokurör palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt ja teha uue otsuse, millega: - mõista A.P. süüdi ka KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ning mõista karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista lõplikuks karistuseks 5 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses kohtuotsuseni viibitud aeg; - mõista R.P. süüdi ka KarS §
S § 68 alusel lugeda 3 päeva vangistusaja hulka ja KarS § 64 järgi mõista lõppkaristuseks 2 aastat 1 kuu 27 päeva vangistust. KarS § 73 lg 2 määrata katseaeg 5 aastat; - mõista J.B. süüdi KarS §
lg 2 p 8 järgi ning mõista karistuseks 2 kuud reaalset vangistust, ülejäänud 1 aasta 9 kuud 27 päeva vangistust määrata tingimisi, kohaldades KarS § 74 lg 3 allutamisega käitumiskontrollile, katseaeg määrata 3 aastat ja kohaldada KarS § 75 lg 1 tulenevaid kontrollnõudeid. J.B. lt mõista välja ka kohtukulud; - tühistada kohtuotsus tsiviilhagi rahuldamata jätmise osas ning rahuldada kannatanute esindajate poolt esitatud tsiviilhagid: AS XXX summas 2 646 527 kr, OÜ XXX summas 103 400 kr, nõudes selle välja tsiviilkostjalt, kelleks on AS G4S. Apellant leiab, et maakohtu järeldused J.B. õigeksmõistmise ning A.P. i ja R.P. i osalise õigeksmõistmise põhjendamisel ei ole järjepidevad, loogiliselt jälgitavad ning lisaks on maakohus otsuse tegemisel jätnud kõrvale mitmed kogutud ja kontrollitud tõendid. A.P. i süüdistuse osas KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ja R.P. i süüdistuse osas KarS §
Langetades selles osas õigeksmõistva kohtuotsuse, ei arvestanud kohus, et sündmused, mis on leidnud aset ööl vastu 27.05. ja 03.06.2008, on omavahel seotud. Need on toimunud ühel ja samal kellajal, ühes ja samas kohas, neid ühendab kuriteo toimepanemise viis – elektri 12 väljalülitamise ajal tungitakse kaubanduskeskusesse, kusjuures politseis ei ole registreeritud JEWE keskuse esindaja avaldust selle kohta, et 27.05.2008 oleks avastatud JEWE keskuse välisuste lukkude rikkumised seoses sissetungimisega. Seega oli tegemist jõhkra ja varakult ettekavatsetud kuriteoga, mille korraldasid ja viisid ellu samad isikud. Kohtus A.P. selgitas varguse motiivi – ta tahtis kulda varastada ja käis eelnevalt Goldwatchi kaupluses vaatamas. Kohus on jätnud üldse seisukoha võtmata selles, et R.P. tunnistas kohtuistungil esitatud kõigis süüdistuse episoodides oma süüd täielikult. Apellant leiab, et R.P. i poolt kohtueelse menetluse käigus antud ütlused on arvestatavad tõendina nii A.P. ile kui ka J.B. le esitatud süüdistuses. R.P. , tunnistades ennast täielikult süüdi, ei ole esitanud tegelikkuses ühtegi selgitust maakohtu istungil, mis annaks kohtule alust arvata, et R.P. ei ole kohtueelses menetluses rääkinud tõtt. Milline oleks R.P. i põhjus anda ütlusi, et A.P. palus J.B. abi, et leida kontakt mõne JEWE Kaubanduskeskust teenindava turvatöötajaga, kes oleks teadlik kaubanduskeskuse valvesüsteemide tööst, J.B. nõustus A.P. i aitama ning 2008 märtsis korraldas ta A.P. i kohtumise turvafirma G4S töötaja R.P. iga, kui see nii ei olnud. Samas tuleb kriitiliselt suhtuda A.P. i ütlustesse R.P. iga kokkusaamise asjaolude kohta. R.P. i tõepärastest tl 43-47 3 kd ütlustest ilmneb, et J.B. kohtus R.P. iga 2008 märtsis ja J.B. tegi ettepaneku kohtuda inimesega, kes võib organiseerida mingi varguse ja kes vajab R.P. i kui turvafirma töötaja abi. R.P. oleks võinud ütelda ükskõik milliste teiste isikute nimed. Kuna maakohus on lugenud R.P. i ütlused A.P. i süüditunnistamisel juveelivarguste episoodis usaldusväärseteks ja teises episoodis mitte, ei saa Viru Maakohtu otsust lugeda põhjendatuks. Vastavalt AS G4S autojuhi-turvatöötaja ametijuhendile tl 167-169 3 kd, R.P. oli nii 02.03.06.2008 töövahetuses kui ka 26.-27.05.2008 ekipaaži juht, kelle töökohustuse hulka kuulub patrullauto nõuetekohane juhtimine ja ekipaaži töö koordineerimine. R.P. kui ekipaaži juht, 26.05.2008 JEWE Kaubanduskeskuse valve alla panemisel võttis kell 22.04 elektrikilbiruumi valve alt maha, mille tulemusena toimus 27.05.2008 kella 01.30 ajal elektri väljalülitamine elektrikilbiruumis. Elektrikatkestuse ajal kell 01.05 saabus AS G4S juhtimiskeskusesse häiresignaal „sissetung“, kell 01.15 saabus häiresignaal „sissetung“ objektilt „XXX Juveelkauplus.“ Seega R.P. i toimingu ja elektrikilbiruumi valve alt maha võtmise, elektrikatkestuse põhjustamise ja hoonesse sissetungimise vahel, on põhjuslik seos. Apellant leiab vastupidiselt maakohtule, et A.P. tungis 27.05.2008 JEWE kaubanduskeskusesse. A.P. on kohtuistungil öelnud, et ta ütles mai lõpus R.P. ile, et 27.05.2008 korraldas ta elektrikatkestuse JEWE keskuses ja viibis samal ajal keskuse II korrusel, kuid see oli nali. Apellandi hinnangul on usaldusväärsed A.P. i kohtus antud ütlused kaubanduskeskuses viibimise kohta, sest need ütlused langevad kokku muude tõenditega vastavalt AS G4S 25.11.2008 vastusele, 27.05.2008 peale elektrikatkestust kaubanduskeskuse liikumisandur fikseeris kõrvaliste isikute viibimise II korruse koridorides. A.P. i ütlused kohtuistungil selles, et ta tegi nalja, loobudes seega eneserõõnast, ei ole tõsikindlad, sest tema versiooni järgi mai lõpus R.P. iga jutuajamise ajal temal ei olnud informatsiooni, et tuvastamata isikud viibisid elektrikatkestuse ajal JEWE Kaubanduskeskuse hoones. Vastavasisuline info JEWE Kaubanduskeskusesse sissetungimise kohta esitati esimest korda AS G4S ametkondlikul juurdlusel 03.06.2008 R.P. i suhtes, mille järeldused sisalduvad AS G4S 25.11.2008 vastuses. Seega mais ega kohtueelse menetluse käigu esimesel etapil ei saanud A.P. teada infot selle kohta, et tuvastamata isikud viibisid 27.05.2008 ööl ilma seadusliku aluseta kaubanduskeskuse hoones. Seega, kogutud tõendite kogumina on lükatud ümber A.P. i ütlused, mis on antud enesekaitse motiivil ja ei seondu teiste kogutud tõenditega ning tõendavad A.P. i süüd KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kuriteo toimepanemises. 13 Maakohus jättis A.P. i õigeksmõistmisel KarS § 266 lg 2 p 3 järgi esitamata oma järeldused kuriteo eesmärgi ja motiivi kohta. J.B. süüdistuses KarS §
i ütluste suhtes J.B. osas on olnud valikuline, ühekülgne ning ebaobjektiivne. Vaatamata sellele, et maakohus luges R.P. i ütlused tõepärasteks, et süüdi tunnistada A.P. i, on maakohus leidnud, et ei ole võimalik tõsikindlalt otsustada, et J.B. viis kokku A.P. i R.P. iga ning mis eesmärgil. Kohtupoolne järeldus, et kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et A.P. ja J.B. vahetasid omavahel informatsiooni, ei põhine tõenditel ning lükatakse ümber asjaoludel, milledel apellatsoonis viidatakse. On kindlaks tehtud, et nimelt J.B. viis R.P. i ja A.P. i kokku, määrates esimese kohtumise koha, mis oli Jõhvi linnas Rakvere tänaval Kirde Hulgikaup lao juures. R.P. i ütlused selles, et J.B. edastas R.P. ile A.P. i poolse informatsiooni, korraldas nende kohtumisi, samuti ka seda, et peale 03.06.2008 J.B. talle ei helistanud, kinnitab jälitusprotokoll tl 94-95 4 kd. Teise jälitusprotokolliga tl 93 4 kd on kinnitatud R.P. i ütlused selles, et nimelt J.B. korraldas A.P. i ja R.P. i kohtumisi. Protokolliga on fikseeritud 19.05.2008 J.B. 2 telefonikõnet, mis olid teostatud tema mobiili numbrilt XXX A.P. i mobiili numbrile XXX , nimelt kell 13.39 ja kell 13.44. Maakohus jättis tähelepanuta ja õigusliku hinnanguta tõendid, mis sisalduvad eespoolt nimetatud jälitusprotokollides. Jälitusprotokollid täiendavad teineteist, annavad objektiivse kinnituse R.P. i ütlustest ja kinnitavad, et just J.B. kaudu liikus info R.P. i ja A.P. i vahel. Jälitusprotokollid lükkavad ümber J.B. ütlused, et tema abikaasa A.S. kasutas E.B. telefoni, helistas tihti A.P. i mobiilile. Samuti kinnitavad jälitusprotokollid R.P. i ütlusi selles, et A.P. i mobiilinumbrit temal ei olnud ning A.P. i poolse info edastamine toimus J.B. kaudu. Nimelt J.B. viis R.P. i ja A.P. i kokku kuriteo toimepanemise eesmärgil, korraldas R.P. ile A.P. i poolse informatsiooni edastamise, ütles R.P. ile peale varguse toimepanemist sama päeva õhtul, et vargusega läks kõik normaalselt, et tema koos inimestega, kes panid toime varguse, käis kuskil, et ära põletada oma riided, mis neil seljas olid olnud, ühtlasi ütles ta, et varguse tulemusena kulda ei olnud palju saadud, täpsustades, et on palju pudi-padi, palju ninarõngaid. Seega J.B. edastas R.P. ile detailse informatsiooni, millest A.P. iga R.P. oma avaldatud ütlustes ei rääkinud. Kohtuistungil A.P. i ütluste kohaselt R.P. A.P. iga oli ainukene kohtumine raha üleandmise eesmärgil. Seega R.P. e ei saanud selline informatsioon saabuda A.P. ilt. J.B. osalust kinnitavad R.P. i ütlused ja kriminaalasjas kogutud küllaldased tõendid, mis olid vahetult uuritud kohtuliku uurimise käigus, nimelt: Vastavalt kannatanute esindajate poolt toodud varastatud juveeli nimekirjadest tl 97-99 2 kd ja tl 136-157 2 kd on üksikud juveelitooted väärtuslikud, ülejäänud on kaalult suhteliselt kergemad ja odavamad juveelitooted. Kahtlustatav R.P. i ütluste andmise ajal politseiinspektorile, s.o 03.07.2008 toimusid juveelikauplustes Goldwach ja XXX veel revisjonid, seoses sellega oli R.P. il välistatud võimalus varastatud juveelide koha informatsiooni kusagilt mujalt saada. Vastavalt KrMS § 394 lg 1 alusel avaldatud R.P. i ütlustele, just J.B. ütles R.P. ile, et nad kaevasid kõik (varastatud juveelid) kuskil metsas maasse ja esialgu jäävad asjad sinna. R.P. i ütlusi selles osas kinnitavad kahtlustatavana A.P. i kinnipidamise protokoll tl 167-170 k 14 1, sündmuskoha vaatlusprotokoll tl 200-211, 220-250 1 kd; tl 1-27 2 kd asitõendi vaatlusprotokoll tl 28-51 2 kd ja A.P. i ütlused, mida ta andis kohtuistungil. Toodud tõendid kogumis lükkavad ümber J.B. ja A.P. i ütlused nendevahelise suhtlemise puudumise koha juveelivarguse ettevalmistamisel ja korraldamisel. Vastavalt tunnistaja J.T. i kohtuistungil antud ütlustele, ei kuulunud J.B. tema ja R.P. i suhtlusringkonda, sest J.B. l on oma suhtlusringkond. Vaatamata sellele sama tunnistaja ütluste kohaselt, Arestimajast vabastamise päeval tl 112 1 kd, kohtusid nad Raimondi, Svetlana ja Maksimiga Jõhvi Keskväljakul ning nende seas oli J.B. . Tunnistaja M.K. i kohtuistungil antud ütluste kohaselt, esitas J.B. tunnistajale Arestimajast vabastamise päeval tl 87 1 kd ja J.T. ile 5-7 küsimust selle kohta, et seoses millega olid peetud kinni ja mis seal oli. Seega tunnistaja ütlustega on kinnitatud, et J.B. t huvitas kogu info, mida sai politsei teada juveelivarguse kohta. Seega, eespool nimetatud tõenditega on kinnitatud nii R.P. i süü KarS §
S § 266 lg 2 p 3 järgi kui ka J.B. süü KarS §
lg 2 p 7, 8 järgi, mis baseerub tõendite kogumile ja kinnitab, et süüdimõistmine ei tugine ainuüksi ei täielikult ega ka määravas ulatuses R.P. i poolt eeluurimisel antud ütlustele. Eeluurimisel antud R.P. i ütlusi tuleb hinnata kogumis teiste tõenditega ja põhjendada järeldusi. Apellant leiab, et R.P. i avaldatud ütlused on kooskõlas teiste tõenditega ning neid võib kasutada ühe tõendina süüdistatavate süüdimõistmisel. R.P. i poolt eeluurimisel antud ütlused kogumis teiste tõenditega moodustavad toimunu objektiivse pildi. Samas tuleb märkida, et R.P. ei ole eeluurimisel oma ütlusi muutnud. Kohtuistungil on kindlaks tehtud, et tal puudub motiiv valeütluste andmiseks nii A.P. i kui J.B. suhtes. J.B. on süüdistatav, mistõttu on tal seaduslik õigus temale süükspandava kuriteo suhtes mistahes kaitseversioonile, seega ei ole põhjendatud maakohu seisukoht, et J.B. poolt oma osavõtu eitamine süüasjas algusest peale on just aluseks J.B. õigeksmõistmisele. Maakohtu arvates on kriminaalasjas kõige usaldusäärsemaks ja objektiivsemaks tõendiallikaks A.P. i suhtes R.P. i ütlused. Maakohus ei ole millegagi põhjendanud aga seda, miks ei ole otsuse tegemisel võetud arvesse R.P. i järjekindlaid ütlusi J.B. kohta. Vaatamata sellele, et kohus tuvastas kuriteoga tekitatud kahju suuruses 2 776 927 kr põhjuslikus seoses R.P. i süülise käitumisega, jättis kohus rahuldamata OÜ XXX ning AS XXX esitatud tsiviilhagid. Maakohus on käesoleval juhul oma otsuses tuvastanud, et R.P. , olles AS G4S turvatöötaja, aitas oma tahtliku tegemisega otseselt kaasa kuriteo toimepanemisele, millega tekitati suur materiaalne kahju AS-le XXX ja OÜ-le XXX . Varguse toimumine ning seeläbi kahju tekitamine osutus võimalikuks just tänu sellele, et R.P. oli turvatöötaja, kes jättis tahtlikult täitmata rea tööülesandeid ja lõi sellega soodusolukorra varastele. Eeltoodust tulenevalt peab apellandi hinnangul vastutama tekitatud kahju eest R.P. i tööandja, kuna kahju tekitamine oli vastuolus tööandja tegevuse eesmärkide ja tööandja huvidega. Seega tsiviilhagi osas maakohtu otsus kuulub tühistamisele. AS XXX esindaja H. Otsa apellatsioon. AS XXX esindaja H. Ots taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt, s.o AS XXX tsiviilhagi läbivaatamata jätmise ja tsiviilkohtupidamise korras läbivaatamiseks jätmise osas ning AS XXX menetluskulude väljamõistmata jätmise osas. Apellant taotleb teha uue otsuse, millega rahuldada AS XXX tsiviilhagi 2 646 527 kr ja menetluskulude hüvitamise taotlus 177 000 kr ning mõista välja A.P. ilt, R.P. ilt ja AS-lt G4S Ida-Eesti solidaarselt tekitatud kahju 2 646 527 kr ja menetluskulud 177 000 kr AS XXX kasuks. 15 Maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust, sest kohtuotsuses puudub apellandi tsiviilhagi läbivaatamata jätmise põhjendus (KrMS § 339 lg 1 p 7). Kohus, jättes tsiviilhagi läbi vaatamata, leidis, et kriminaalasja materjalides puudub apellandi tsiviilhagi aluseks olev inventuuri läbiviimisega saadud tulemuste kohta koostatud tõend – inventuuriakt. Kohtu seisukoht on ebaõige. Kannatanu on esitanud ja kriminaalasja materjalide juures on akt vargusega seotud kauba puudujäägi kohta kahekümne kahel leheküljel, millega tõendatakse, et kannatanult on varastatud 1418 ühikut kaupa kogusummas 3 531 794 kr. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta kannatanu poolt esitatud akti tõendiks ei pea. Samal ajal kogu süüdistus rajaneb kannatanu poolt esitatud aktil (kohtuotsuse lk 5-27) ja kohus on võtnud kannatanu poolt esitatud aktid aluseks, tehes kindlaks kuriteoga tekitatud kahju suuruse 2 776 927 kr (103 400 + 2 646 527) (kohtuotsuse lk 42). Kohus ei ole antud vastuolu kõrvaldanud või seda põhjendanud. Kui kohus ei pidanud kannatanu poolt esitatud kauba puudujäägi akti tõendiks, siis kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele (KrMS § 339 lg 1 p 8). Süüdistatavad on tunnistatud süüdi varguses ja sellele kaasaaitamises, mis on toime pandud suures ulatuses (KarS § 199 lg 2 p 4). Kannatanu on esitanud ja kriminaalasja materjalides on:
266 lg 2 p 3; - R.P. i karistamises KarS § 64 lg 1 järgi, ärakandmisele kuuluva karistuse ja karistuse kandmise aja alguse osas; - J.B. õigeksmõistmises kuriteos KarS §
MS § 177 p 4 alusel seoses kinnipidamisega 02.07.- 04.07.2008, so 3 päeva, vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamises; - J.B. õigeksmõistmisega seoses KrMS § 181 alusel kriminaalmenetluskulude summas 8962, 10 krooni (5605 + 1504,50 + 1357 + 495.60) – J.B. le osutatud riigi õigusabi eest ja 631, 90 krooni toimiku paljundamise kulu kaitsjale, riigi kanda jätmises; - J.B. tõkendi tühistamise osas; 18 - A.P. ilt ja R.P. ilt KrMS § 175 lg 1 p 2 ja § 178 lg 1 p 2, 3 alusel solidaarselt 1648, 50 krooni väljamõistmises seoses OÜ XXX esindaja Irina Vijari sõidu-ja majutuskuludega kohtuliku arutamise käigus; - AS XXX tsiviilhagi summas 2 646 527 krooni ja OÜ XXX tsiviilhagi summas 103 400 krooni läbi vaatamata jätmises ja tsiviilkohtupidamise korras lahendamiseks jätmises vastavalt KrMS §-le 310 lg 3; - AS-le XXX õigusabi teenuse osutamises Õigusbüroo Harry Ots AS poolt summas 177 000 krooni rahuldamata jätmises. Ringkonnakohus märgib, et kriminaalasi AS XXX ja OÜ XXX tsiviilhagide osas ja AS-le XXX õigusabi teenuse osutamises Õigusbüroo Harry Ots AS poolt tuleb saata uueks arutamiseks Viru Maakohtule. Sellekohased põhjendused esitab otsuse lõpus. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb A.P. i ja R.P. i süüditunnistamises varguses ja vargusele kaasaaitamises jätta muutmata, sest sellekohased tõendid ja süüditunnistamise motiivid on esitatud põhjalikult kuriteo toimepanemise detaile ja tõendite sisu avades. Etteruttavalt märgib ringkonnakohus, et A.P. i ja R.P. i süüd hoonesse sissetungimises ja sellele kaasaaitamises ning J.B. süüd vargusele kaasaaitamises kinnitavad ka maakohtu süüdimõistva otsuse põhiosas nimetatud tõendid, mis on seotud kuriteosündmuste põhifaktoloogiaga. Ringkonnakohus ei tuvastanud selliseid menetlusnormide rikkumisi KrMS § 339 mõttes, mis tingiks maakohtu otsuse tühistamise ja kriminaalasja tagasisaatmise maakohtule uueks arutamiseks süüdistuste sisulises küljes. Küll leiab ringkonnakohus, et maakohus pole esitanud vajalikke põhjendusi AS XXX ja OÜ XXX tsiviilhagide läbivaatamata jätmises ja selles osas tuleb kriminaalasi saata maakohtule uueks arutamiseks. Ringkonnakohus möönab, et maakohtu otsuse põhiosas (6 kd tl 283-287) esitatud süüdistatavate õigeks mõistmise sellekohased põhjendused pole mahukad, kuid samas ei saa väita, et põhjendused üldse puuduvad. Pigem tuleb järeldada, et maakohtu motiivid ja põhjendused ei ole süüdistatavate õigeksmõistmise osas alati loogiliselt ja järjepidevalt jälgitavad ning tõenditele antud hinnang kaalukalt igakülgne. Olukorras, kus süüdistatavatest A.P. ja J.B. eitavad kuriteo toimepanemist ja kuriteo toimepanemisele kaasaaitamist ongi mahult oluline hinnata kaudseid, materiaalses maailmas ja tehnilises info-ning mobiiltelefonide sidelevis objektiivselt salvestunud andmeid, kõneeristusi ja seoseid lisaks isikulistele tõenditele. Käesoleva kriminaalasja puhul ei saa ringkonnakohus jätta märkimata, et tegemist pole kohtupraktikas nn tavalise reavargusega ühest paljudest, vaid tegemist on „kvalifitseeritud“ varguse toimepanemisega selle organiseeritud ja läbimõeldud kujul, seejuures vajaliku inimressursi ja tehniliste lahenduste kasutamisega. Ringkonnakohus nõustub prokuröri apellatsiooniga ja leiab samuti, et kriminaalasja materjalid tõendavad süü tõendatust A.P. i süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ja R.P. i süüdistuses KarS §
Ringkonnakohus leiab, et tehes süüdistatavate osas omavolilise sissetungimise süüdistuses õigeksmõistva lahendi, ei analüüsinud maakohus küllaldaselt asjaolu, et sündmused, mis leidsid aset ööl vastu 27.05.2008 ja 03.06.2008 JEWE Kaubanduskeskuses, on omavahel 19 siiski ajalises ja faktilises kulgemises seotud ja seostatavad kogutud kriminaalasja materjalide põhjal. Väheoluline pole siinkohal asjaolu, et nimetatud sündmused on toimunud praktiliselt ühel ja samal kellajal, ühes ja samas kohas, neid ühendab kuriteo toimepanemise viis – elektri väljalülitamise ajal tungitakse kaubanduskeskusesse, kusjuures vähetähtis pole asjaolu, et politseis ei ole registreeritud JEWE keskuse esindaja avaldust selle kohta, et 27.05.2008 oleks avastatud JEWE keskuse välisuste lukkude rikkumised seoses sissetungimisega. 27.05.2008 ja 03.06.2008 JEWE Kaubanduskeskuses toimunud sündmustest järeldub, et tegemist oli varakult ja põhjalikult ettekavatsetud kuriteoga, milles 27.05 sündmused olid „eelprooviks“. Õigustatult rõhutatakse prokuröri apellatsioonis, et maakohus on R.P. i poolt kohtueelses menetluses antud ütlused osades episoodides alusetult kõrvale heitnud. KrMS § 34 lg 1 p 1, § 35 lg 2 kohaselt on süüdistataval õigus anda ütlusi või nende andmisest keelduda, KrMS § 294 p 1 järgi võib süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused avaldada kui süüdistatav kohtulikul uurimisel keeldub ütluste andmisest. Maakohus on avaldanud R.P. i kohtueelses menetluses antud ütlused, seoses tema sooviga maakohtus ütlusi mitte anda. R.P. , tunnistades oma süüd, ei ole esitanud maakohtus ega ringkonnakohtus selliseid ütlusi, mis lubaksid kohtul järeldada, et R.P. annab valeütlusi. Seega on R.P. i detailsed ütlused oluliseks tõendiks nii tema enda, A.P. i kui J.B. süüdistuste puhul. Samas tekib maakohtu tõendite analüüsi jälgides mõningane vastuolu, kus ühe A.P. i kuriteo (varguse) puhul peab maakohus R.P. i ütlusi ja nendes sisalduvat tõenduslikult küllaldaseks, et teha süüdimõistev otsus, samas jälle A.P. i omavolilises sissetungimises, R.P. i omavolilisele sisetungimisele kaasaaitamises ja J.B. vargusele kaasaaitamises, pole R.P. i ütlused justkui usaldusväärsed. R.P. kinnitas ka ringkonnakohtus, et tal ei ole A.P. a ja J.B. vastu mingit vihavaenu. Pole mingit usutavat põhjendust mitte uskuda R.P. i ütlusi sündmuste toimumises selles, et A.P. palus J.B. abi, et leida kontakt mõne kaubandusettevõtet teenindava turvatöötajaga, kes oleks teadlik kaubanduskeskuse valvesüsteemide tööst, J.B. nõustus A.P. i aitama ning 2008 märtsis korraldas ta esimese A.P. i kohtumise turvafirma G4S töötaja R.P. iga. R.P. i (3 kd tl 43-47) ütlustest kohtueelsel uurimisel 03.07.2008 avaldub, et J.B. (kes oli R.P. i naistuttava S.B. sõbranna ja kellega R.P. elas 2008 aasta algusest suveni) helistas ja kohtus R.P. iga 2008 märtsis kaubanduskeskuse JEWE parklas. J.B. tegi ettepaneku kohtuda inimesega, kes võib organiseerida mingi varguse ja kes vajab R.P. i kui turvafirma töötaja abi. Samuti rääkis J.B. , et kohtumisel räägib see inimene talle üksikasjalikumalt. R.P. võttis endale mõtlemisaega ja J.B. palus endale tagasi helistada kui on midagi otsustanud. Umbes kolme päeva pärast helistas R.P. J.B. le tagasi ja nõustus selle inimesega kohtuma. Seejärel avaldas J.B. R.P. ile kohtumise koha ja aja – samal päeval Jõhvis, Rakvere tn 38a asuva Kirde Hulgikauba juures ja nimetas ka automargi, mille juurde ta pidi minema. Kui ta kohale jõudis, oli auto, millest jutt oli olnud, juba kohal. R.P. läks algul tema juurde telefon käes, mispeale võõras ütles, et telefoni välja lülitaks ja jätaks oma autosse. Istudes võõra autosse, hakkas ta esmalt esitama küsimusi Kirde Hulgikauba ja automaattanklate kohta, kuid R.P. ei osanud midagi sisukohast selles osas vastata. Selleks korraks nende vestlus võõraga lõppes ning oma telefoninumbrit ta R.P. ile ei andnud ja lubas ühendust võtta J.B. kaudu. Mõne aja 20 pärast helistas J.B. R.P. ile uuesti ja väitis, et „võõras“ tahab uuesti kohtuda samas kohas. R.P. saigi temaga uuesti kokku. Seekord tundis „võõras“, kes osutus Alekseiks, konkreetselt huvi JEWE kaubanduskeskuse ja selle signalisatsiooni osas. R.P. selgitas, et igal kaupluse müügiboksil on eraldi kood, mida teavad ainult kaupluste omanikud, mille peale Aleksei ütles, et koridorides ei ole ühtegi liikumisandurit. Sellest sai R.P. aru, et Aleksei oli käinud juba olukorraga tutvumas. Hiljem R.P. siiski käis kohapeal ja selgitas välja, et andurid olid olemas, kuid ei olnud nähtaval. Samas vestles R.P. Alekseiga ka sellest, kui esimesel korral elektrikatkestus oli ja Aleksei oli sel korral ise kohapeal olnud. Aleksei päris, millised häired seekord tööle hakkasid, mille peale R.P. selgitas, et üle terve hoone olid häired elektrikatkestuse kohta. Vestluse lõpus nad leppisid kokku varguse päeva, mil pidi tegemist olema ka R.P. i vahetusega. J.B. ga kohtus ta aga pärast vargust mitmel korral linnas ja siis Jelena väitis talle, et kõik on korras. Esimest korda kohtusid nad
Ringkonnakohus ei tuvastanud süüdistatavate käitumises ka õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Enne vargust varasema ebaseadusliku tahtliku sissetungimisega JEWE kaubanduskeskusesse valdaja tahte vastaselt ja tema jaoks tol hetkel võõrasse hoonesse, realiseeris A.P. süüteo objektiivse koosseisu. Kuriteo varasemat planeerimist ja kooskõlastamist kinnitavad R.P. i avaldatud ütlused. A.P. töötas välja plaani. J.B. abil leidis ta turvafirma töötaja, kelle kaasabil osutub võimalikuks 24 hoonesse tungimine, et varastada juveele. AS G4S töötaja aitas varguse toimepanemisele kaasa, s.t tegi rida toiminguid, mida A.P. tal teha palus: ei sulgenud tuletõrjeväljapääsu ust ega pannud valve alla kilbiruumi ust. Just sellest ruumist pealüliti mehaanilise väljalülitamise teel oligi tekitatud elektrikatkestus terves JEWE kaubanduskeskuses, et sel moel tagada takistamatu juurdepääs kauplustes olevatele juveelidele. Patrullekipaaži juhina oli R.P. il vajadus saabuda JEWE keskuse juurde ning mitte siseneda hoonesse, et varastatuga oleks võimalik takistamatult põgeneda. J.B. le esitatud süüdistuses KarS §
i ütluste suhtes J.B. õigeksmõistmise osas on olnud valikuline ja ühekülgne. Vaatamata sellele, et maakohus luges R.P. i ütlused usaldusväärseks, et süüdi tunnistada juveelivarguses A.P. , on maakohus siiski samade R.P. i ütluste osas leidnud, et ei ole võimalik neid usaldusväärseks pidada J.B. tegevuse osas antutena ja ei saavat tõsikindlalt otsustada, et J.B. viis kokku A.P. i R.P. iga ning mis eesmärgil. Maakohus, tehes J.B. osas õigeksmõistva otsuse ei analüüsinud seejuures R.P. i ütlustega ja jälitustoiminguga tuvastatut. Vastastikuseid sidemeid ja kontakte (sellekohaste ütlustega) A.P. i, J.B. ning R.P. i vahel käsitles ringkonnakohus juba ka eespool ning seetõttu võib esineda mõningaid tõendite analüüsi kordusi, sest enne sissetungimist, sissetungimise ja sellele järgnenud varguse kui kuritegude asjaolud on omavahel tihedas puutumuses. Kergekäeliselt on jäetud maakohtu poolt tähelepanuta, et süüdistatav R.P. on siiski andnud ütlused põhilises sündmuste ajalises järjekorras sama kuriteo toimepanemise kohta, kus J.B. , täites varem korduvalt varavastaste kuritegude toimepanemises süüdistatud A.P. i korraldusi, viis kokku A.P. i ja R.P. i kui JEWE Kaubanduskeskust teenindava turvatöötaja. Seejuures on maakohtu poolt jäetud arvestamata R.P. i ja J.B. vastastamise protokoll 03.07.2008 ( 3 kd tl 40-42). Nimetatud vastastamisel R.P. jäi kindlaks oma ütlustes, et A.P. iga sai ta tuttavaks J.B. kaudu ja kohtus Alekseiga Jelena poolt nimetatud kohas. R.P. kinnitas, et tema isiklikult A.P. iga ühendust ei võtnud ja tema telefoninumbrit tal ei olnud. A.P. iga peeti ühendust Jelena kaudu, kes helistas mitmel korral ja andis edasi, kus ja millal ta A.P. iga peab kohtuma. J.B. väitis vastastamisel, et tema pole A.P. i ja R.P. i omavahel tutvustanud ja mitte mingeid kokkusaamisi nende vahel määranud ning R.P. ile pole ta kunagi helistanud A.P. i isikuga seoses. Samas kinnitasid vastastatavad, et neil teineteise vastu pole kunagi vihavaenu olnud. Ringkonnakohus märgib, et J.B. täitis olulise osaluse kaasaaitajana A.P. i poolt toimepandud varguses, kus J.B. täitis nn „sidemehe“ rolli A.P. i ja R.P. i vahel. Maakohtu järeldus, et kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et A.P. ja J.B. vahetasid omavahel kuriteo toimepanemisega seonduvat informatsiooni, on siiski kergekäeliselt kõrvale heidetud. Vastavalt R.P. i avaldatud ütlustele 11.06.2008 (1 kd tl 148-153), sai ta kokku Jelenaga, kes küsis temalt, mida ja kuidas võiks teha R.P. i poolt valvatavatel objektidel varguse mõttes. Siis palus J.B. tal kohtuda tema tuttav Alekseiga ja sellest rääkida. Me saime Alekseiga kokku Jõhvis Rakvere 38a asuva hoone juures. Me rääkisime tema autos. Aleksei esitas mulle küsimusi turvasüsteemide kohta, mis on paigaldatud meie poolt valvatavatel objektidel. Muuhulgas ta küsis kaubanduskeskuse JEWE kohta. Rääkisin talle, et igal boksil on eraldi valvesüsteem. Sel korral Aleksei mingi konkreetset ettepanekut ei teinud, kuid tegi ettepaneku 25 järgmine kord umbes nädal aega hiljem. Siis rääkis Aleksei, et kui nädala aega enne vargust oli kaubanduskeskusest elekter välja lülitatud, siis oli seda teinud tema. Uuel kohtumisel tegi Aleksei ettepaneku kaasa aidata varguse toimepanemisele. Sellekohaseid ütlusi kinnitas R.P. i ka kohtueelsel uurimisel antud ütlustes (3 kd tl 43-44), milliseid ringkonnakohus käsitles eelpool. Ringkonnakohus loeb R.P. i ütlustega tuvastatuks , et nimelt J.B. viis R.P. i ja A.P. i kokku, määrates esimese kohtumise koha, mis oli Jõhvi linnas Rakvere tänaval Kirde Hulgikaup lao juures. Käesoleva kriminaalasja materjalidest ja tehioludest tulenevalt poleks ilma J.B. aktiivse teadmise ja osaluseta J. Pruuns ja A.P. omavahel kokku saanud. Süüdistatava R.P. i ütlusi selles, et J.B. edastas R.P. ile A.P. i poolse informatsiooni, korraldas nende kohtumisi, samuti ka seda, et peale varguse toimepanemist 03.06.2008 J.B. talle enam ei helistanud, kinnitab ka jälitusprotokollis sisalduv teave kõneeristuste kohta (4 kd tl 94-95). Vastavalt protokollile olid ajavahemikul 01.05.-07.06.2008 teostatud kõnedeeristused R.P. i ja J.B. telefoninumbritest. Jälitustoiminguga fikseeriti kokku 35 telefonikõnet, 27 juhul võeti ühendust J.B. telefoninumbrilt XXX , mis kinnitab, et just J.B. oli huvitatud R.P. i kui turvafirma töötajaga suhtlemisest. Kõnesid iseloomustab lühike kestvus, mida kinnitavad ka R.P. i ütlused, et oli peetud kõnesid vaid A.P. i poolse info vahetamise kohta. Kõneeristuste ajaline pikkus lükkab ümber ka J.B. versiooni justkui tema ja R.P. i elukaaslase S.B. vahelise vestlemise kohta. Viimane telefonikõne, mis fikseeriti 01.06.2008 oli tehtud J.B. telefoninumbrilt. Teine jälitusprotokoll (4 kd tl 93) annab olulist R.P. i ütlusi kinnitavat teavet selles, et nimelt J.B. korraldas A.P. i ja R.P. i kohtumisi. Protokolliga on fikseeritud 19.05.2008 J.B. 2 telefonikõnet, mis olid teostatud tema mobiili numbrilt XXX A.P. i mobiili numbrile XXX , nimelt kell 13.39 ja kell 13.44. Maakohus jättis ekslikult tähelepanuta ja õigusliku hinnanguta tõendid, mis sisalduvad eespoolt nimetatud jälitusprotokollides ja nimelt: kell 13.39 J.B. võtab ühendust A.P. iga (kõne pikkus 23 sek); kell 13.41 J.B. võtab ühendust R.P. iga (kõne pikkus 29 sek). Peale R.P. iga telefonikõnet J.B. uuesti helistab A.P. ile: kell 13.44 J.B. võtab ühendust A.P. iga (kõne pikkus 21 sek). Jälitusprotokollid on käesoleval juhul vaieldamatu objektiivne tõend asetleidnud kooskõlastustest ja täiendavad teineteist, annavad objektiivse kinnituse R.P. i ütlustele ja kinnitavad, et just J.B. edastas infot R.P. i ja A.P. i vahel. Jälitusprotokollid lükkavad ümber J.B. ütlused, et tema abikaasa A.S. kasutas E.B. telefoni ja helistas tihti A.P. i mobiilile. Selle ajavahemiku jooksul oli tehtud vaid 19.05.2008 telefonikõne. Eespool nimetatud tõenditega on kinnitust leidnud J.B. ütlused selle kohta, et R.P. i tüdruksõpra S.B. t Jelena ei tutvustanud A.P. i ja tema abikaasa T.Š. iga, sest viimased on vanuselt vanemad. J.B. versiooni järgi nad suhtlesid R.P. i tüdruksõbra S.B. ga R.P. i telefoni kaudu. J.B. telefonikõne A.P. ile kell 13.44 on välistatud, sest juhul kui J.B. oleks kell 13.41 helistanud S.B. le, ei oleks ta saanud S.B. poolset informatsiooni A.P. ile edastada, sest S.B. ei ole A.P. iga tuttav. Samuti kinnitavad jälitusprotokollid R.P. i ütlusi selles, et A.P. i mobiiltelefoni numbrit temal ei olnud ning A.P. i poolse info edastamine toimus ainult J.B. kaudu. Seegi on oluline informatsioon, mis ilmekalt kinnitab A.P. i kavatsust minimaliseerida plaanitava kuriteo hilisema avastamise võimalust. Selleks oligi ta kuriteo toimepanemisele 26 kaasaaitajana kaasanud aktiivse „sidemehena“ J.B. , et välistada tehnilistes vahendites (telefonid) otsesuhtlust turvatöötaja R.P. iga. Nimelt pidas A.P. ettenägelikult võimalikuks, et kuriteo avastamisel ja uurimisel võidakse jõuda R.P. ini, kes töötas turvamehena. Kuna A.P. polnud aga otsesuhtlust R.P. iga kasutanud, siis ei sisaldunud tema kõneeristustes ka kõnesid R.P. iga, milline asjaolu pidanuks kaitseversioonina välistama puutumuse kuriteoga ja kohese jõudmise A.P. ini juhul kui ka R.P. peaks politseitöötajate poolt tabatuna avaldama temale teadaolevast vargusest kaubanduskeskuses ja sellele eelnenud ettevalmistamisest. Seega on tõendamist leidnud, et J.B. viis R.P. i ja A.P. i kokku kuriteo toimepanemise eesmärgil, korraldas R.P. ile A.P. i poolse informatsiooni edastamise, ütles R.P. ile peale varguse toimepanemist sama päeva õhtul, et vargusega läks kõik normaalselt, et tema koos inimestega, kes panid toime varguse, käis kuskil, et ära põletada oma riided, mis neil seljas olid olnud, ühtlasi ütles ta, et varguse tulemusena kulda ei olnud palju saadud, täpsustades, et on palju pudi-padi, palju ninarõngaid. J.B. edastas R.P. ile tahtlikult küllaldaselt detailset informatsiooni kuriteo ettevalmistamisele eelnevalt ja sellele järgnevalt, millega aitas kaasa kuriteo toimepanemisele. J.B. osalust kinnitavad R.P. i ütlused ja kriminaalasjas kogutud dokumentaalsed tõendid, mis olid vahetult uuritud kohtuliku uurimise käigus ja nimelt: Kannatanute esindajate poolt esitatud varastatud juveelide nimekirjad (2 kd tl 97-99, tl 136157). Kahtlustatav R.P. i ütluste andmise ajal politseitöötajale, s.o 03.07.2008 toimusid juveelikauplustes Goldwach ja XXX veel revisjonid, seoses sellega oli R.P. il välistatud võimalus varastatud juveelide kohta informatsiooni kusagilt mujalt saada. Kannatanu OÜ XXX esindaja Tatjana T.K. esitas politseile varastatud juveelide nimekirja 14.07.2008 (2 kd, tl 84-91), kannatanu AS XXX esindaja hr Harry Ots esitas politseile varastatud juveelide nimekirja 30.07.2008 (2 kd tl 125-132). Kaudselt kinnitavad J.B. kaasaaitamist varguse toimepanemisele kohtus ülekuulatud ja maakohtu otsuses käsitletud P.L. , J.T. i, M.K. i, M.S. e ja J.J. ütlused. Vastavalt KrMS § 394 lg 1 alusel avaldatud R.P. i ütlustele, just J.B. ütles R.P. ile, et nad kaevasid kõik (varastatud juveelid) kuskil metsas maasse ja esialgu jäävad asjad sinna. Sellekohast J.B. poolt R.P. ile öeldut kinnitavad seega R.P. i ütlused ja sündmuste edasine käik - kahtlustatavana A.P. i kinnipidamise protokoll (1 kd tl 167-170), sündmuskoha vaatlusprotokoll (1 kd tl 200-211, 220-250); (2 kd tl 1-27) asitõendite vaatlusprotokoll (2 kd tl 28-51) ja A.P. i ütlused, mida ta andis kohtuistungil. Seega käsitles ringkonnakohus ülaltoodud tõendeid ja faktlistest asjaoludest tulenevaid seoseid, mis kogumis lükkavad ümber J.B. ja A.P. i ütlused nendevahelise suhtlemise puudumise kohta juveelivarguse ettevalmistamisel ja korraldamisel ning samas kinnistasid ringkonnakohtu siseveendumust A.P. i osalusest juveelivarguse toimepanemisel ja J.B. aktiivsest rollist selle toimepanemisele kaasaaitamisel. Et J.B. tundis aktiivset huvi info ja olukorra vastu seoses juveelikaupluste vargustega kinnitab veel asjaolu, et ta soovis kohtuda info hankimise eesmärgil juveelivarguse kahtlusega kinnipeetud isikutega pärast nende vabanemist. Vastavalt tunnistaja J.T. i maakohtus antud ütlustele, ei kuulunud J.B. tema ja R.P. i suhtlusringkonda, sest J.B. l on oma suhtlusringkond. Vaatamata sellele J.T. i ütluste kohaselt, Jõhvi Arestimajast vabastamise päeval 12.06.2008 ,kohtusid nad Raimondi, Svetlana ja Maksimiga Jõhvi Keskväljakul ning nende seas oli J.B. . Tunnistaja M.K. i kohtuistungil antud ütluste kohaselt, esitas J.B. tunnistajale Jõhvi Arestimajast vabastamise 27 päeval 12.06.2008 ja J.T. ile 5-7 küsimust selle kohta, et seoses millega olid peetud kinni ja mis seal oli. Eeltoodud tunnistajate ütlustega on kinnitatud, et J.B. t huvitas kindlasti info, mida oli politsei teada saanud juveelivarguse kohta. Maakohtu arvates ei nähtu J.B. käitumise õigusvastasust asjaolust, et J.B. korraldas korduvalt A.P. i ja R.P. i vahel kokkusaamisi, kus arutati võimalikku kuriteo toimepanemise aega ja kohta. Ringkonnakohus ülaltoodud asjaoludel selle järeldusega ei nõustu. Kergekäeliselt on maakohus tõendite ringist jätnud fakti, et R.P. kohtus J.B. ga peale vargust ööl vastu 03.06.2008 veel mõned päevad hiljem. Samuti on maakohus väheveenvalt jätnud kaudse tõendina välja R.P. i ütlused ( 3 kd tl 47) selles, et J.B. tegi R.P. i A.P. iga tuttavaks eesmärgiga, et ta aitaks varguse toimepanemisele kaasa, pidades konkretiseerimata vargust liiga üldiseks. Maakohus heidab süüdistusele ette veel seda, et pole küllaldaselt tõenduslikku teavet kuidas vahetasid informatsiooni A.P. , R.P. ja J.B. . Nagu juba eespool märgitud oligi A.P. kuriteo toimepanemise juhtfiguurina korraldanud info ja kokkusaamised nii, et R.P. ja J.B. oleks informatiivselt toimuvast piisavalt eraldatud ja valdaksid teavet ainult hädavajaliku kohta. J.B. roll kuriteos ei olnudki A.P. i ja R.P. i kokkusaamistel osaleda, vaid kokkusaamise infot jagades ja isikuid kokku viies kindlustada sedamoodi kaasaaitajana varguse edukas toimepanek. Märkimisväärne on siinkohal asjaolu, et süüdistatav J.B. ei ole süüdistusse puutuvalt kuriteo toimepanemise tehiolude osas objektiivseid ütlusi andnud. Ringkonnakohtu arvates väärib eraldi rõhutamist, et R.P. ei ole kohtueelsel uurimisel oma ütlusi muutnud. Paljasõnalised kaassüüdistatavate ja kaitsjate väited, et R.P. annab valeütlusi pole kriminaalasjas millegagi kinnitust leidnud, sest mingeid asjakohaseid ja usutavaid põhjendusi pole esitatud. Seega puudub R.P. il motiiv valeütluste andmiseks A.P. i ja J.B. suhtes. Nõustuda ei saa ka maakohtu järeldusega, et kuna J.B. on süüdistatav, mistõttu on tal seaduslik õigus temale süükspandava kuriteo suhtes mistahes kaitseversioonile, siis on justkui J.B. poolt oma osavõtu eitamine süüasjas algusest peale just aluseks J.B. õigeksmõistmisele. Eespool nimetatud tõenditega on kinnitust leidnud nii R.P. i süü KarS §
S § 266 lg 2 p 3 järgi kui ka J.B. süü KarS §
lg 2 p 6, 7, 8 järgi, mis rajaneb kriminaalasjas kogutud ja eelkirjeldatud tõendite kogumil. Kriminaalasjas eelpool käsitletud faktiliste tõendite analüüsist tulenevalt J.B. osas ei kinnita tema süüd ainuüksi R.P. i poolt kohtueelses menetluses antud ütlused, mida on ekslikult seega järeldanud maakohus. Süüdistatavate süüd välistavad asjaolud puuduvad. Ringkonnakohus nõustub prokuröri apellatsiooni viitega Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-12-07, et Põhiseaduse §-st 22 lg 2 tulenevat ja KrMS §-s 7 lg 3 sätestatud nn in dubio pro reo põhimõttest ei tulene järeldus, et isikut süüstavaid järeldusi saaks teha ainult otseste tõendite pinnalt ja et süü tuvastamisel ja sellekohaste järelduste tegemisel ei tohiks tugineda kaudsetel tõenditel. Otseste tõendite puudumine iseenesest ja vahetult ei pea veel tähendama koheselt kahtluste olemasolu, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Põhimõtteliselt pole välistatud, et süüdimõistev otsus tuginebki üksnes kaudsetele tõenditele, kui need kogumis võimaldavad rääkida süü tuvastatusest. 28 Süüdistatav A.P. jäi ringkonnakohtus ka varem maakohtus antud ütluste juurde ja väitis, et tema oli huvitatud ainult kulla müümisest. See oli V.B. i initsiatiiv. Ta ütles, et osa kullast on realiseeritud, kuid mingi osa palus temal müüa. Ta taotles enda õigeksmõistmist või kriminaalasja saatmist maakohtusse uueks arutamiseks. Ringkonnakohus leiab, et A.P. i apellatsioonis esitatud taotlused teha tema osas õigeksmõistev otsus või alternatiivselt saata kriminaalasi tagasi uueks arutamiseks maakohtule on põhjendamatud ning apellatsioonis ja ringkonnakohtu istungil ei esitatud mingeid sellekohaseid veenvaid põhjendusi. Ringkonnakohus ei nõustu A.P. iga selles, et maakohus on ta juveelivarguses süüdi tunnistanud ilma sellekohaseid tõendeid nimetamata ja lisaks maakohtu motiividele on ringkonnakohus samuti käsitlenud eespool sellekohaseid tõendeid. Samuti pole asjakohane väide, et maakohus pole motiveerinud A.P. ile karistusena vangistuse mõistmist sanktsiooni maksimaalmääras ( 6 kd tl 287 pöördel). Maakohus on õigustatult märkinud, et A.P. on kohtulikult korduvalt karistatud. Vabaduses on ta jätkanud uute varavastaste kuritegude toimepanemist ja varasemad karistused alla sanktsiooni keskmist määra, pole ära hoidnud kuritegude toimepanemist ning et edaspidi hoida ära uute kuritegude toimepanemist on põhjendatud A.P. i karistamine sanktsiooni maksimummääras. R.P. i karistus Tunnistades R.P. i süüdi ka kuriteos KarS § 22 lg 3 – 266 lg 2 p 3 järgi nõustub ringkonnakohus prokuröri apellatsioonis taotletud karistuse määraga, so 2 aastat vangistust. Samas nimetatud vangistus ei pea endaga kaasa tooma maakohtu otsusega KarS § 64 lg 1 järgi mõistetud liitkaristuse muutmist. Ringkonnakohus leiab, et R.P. i kaitsja taotlus kaitsealusele kergema karistuse mõistmiseks kuulub rahuldamisele ja maakohtu otsus talle mõistetud karistuse mõistmise osas tühistamisele. Ringkonnakohus leiab, et maakohus pole R.P. i isiku puhul küllaldaselt arvestanud tema kuriteo toimepanemisel erilisi asjaolusid. R.P. ile karistuse mõistmisel arvestas maakohus järgmisi asjaolusid. Maakohus pidas vajalikuks karistada R.P. i KarS § 199 lg 1 järgi 3-kuulise vangistusega (arvestas siinkohal kergendava asjaoluna ka kahju hüvitamist) ja KarS
Selles kuriteos tema vastutust kergendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Liitkaristuseks mõistis maakohus 4 aastat vangistust. Maakohus leidis, et kuigi R.P. tunnistas täielikult oma süüd A.P. i kuriteo toimepanemisele kaasaaitamises, ta enda süülise käitumise asjaolusid ei põhjendanud ning loobus kohtuistungil ütluste andmisest. See näitavat, et oma tegu ta puhtsüdamlikult ei kahetse ja et ta ei ole aidanud aktiivselt kaasa süüteo avastamisele. R.P. ei ilmunud ise süü ülestunnistamisele ega hoidnud ära kuriteoga kaasneva suure kahju tekkimist. R.P. i ütlused on antud üksnes A.P. i süülise käitumise asjaolude kohta. R.P. i vastutust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva kriminaalasja tehioludest tulenevalt ei saa siiski etteheiteid teha R.P. ile, et ta keeldus maakohtu istungil ütluste andmisest. Seega pole asjakohane maakohtu seisukoht, et kuna R.P. loobus kohtuistungil ütluste andmisest, siis olevat see justkui veenev alus, et R.P. ei kahetsevat toimepandud tegu puhtsüdamlikult. Samas tuleb rõhutada, et keeruka kriminaalasja faktilised asjaolud on avastatud tänu R.P. i detailsetele ütlustele. KrMS § 34 lg 1 p 1 kohaselt kahtlustataval (samad õigused KrMS 35 lg 2 kohaselt ka süüdistataval) on õigus anda ütlusi või keelduda ütluste andmisest. Isiklikel 29 kaalutlustel on R.P. otsustanud kohtutes ütlusi mitte anda ja seda on ringkonnakohus eespool ka käsitlenud. Ringkonnakohus loeb R.P. i kohtueelsel uurimisel antud ütlustega tuvastatuks, et ta tunnistas kahetsevalt oma süüd ja aitas aktiivselt kaasa temale teadaoleva informatsiooni alusel süüteo avastamisele. Seega on tuvastatud karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Väheoluline pole, et prokurör on samuti maakohtus taotlenud süüdistatava karistamist toimepandud kuritegudes vangistusega, kohaldades KarS § 73 lg 2 sätteid ( 6 kd, tl 229). R.P. i isiku puhul märkis prokurör põhjendatult asjaolu, et ta on varem kohtulikult karistamata ja kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus. Samuti on prokurör apellatsiooni resolutiivosas ( 6 kd tl 339) taotlenud R.P. süüdi tunnistada ka kuriteos KarS §
S § 73 lg 2 kohaldamisele, määrates katseajaks 5 aastat. Seega on riiklik süüdistus aktsepteerinud R.P. i isiku puhul tema karistusest tingimisi vabastamist. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et oleks ebaproportsionaalne karistada R.P. i praktiliselt reaalse vangistuse sama määraga kui kuriteo toimepanemise idee käivitajat, väljamõtlejat ning varem korduvalt kriminaalkorras karistatud A.P. i. Ringkonnakohus leiab kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut ning eeltoodut arvestades (ka varem kriminaalkorras karistamata), et mõistetava tähtajalise vangistuse (4 aastat) reaalne ärakandmine R.P. i poolt ei ole otstarbekas ja see tuleb jätta tema suhtes kohaldamata. Küll peab ringkonnakohus vajalikuks määrata R.P. ile maksimaalne katseaeg KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel, so 5 aastat. Eripreventsiooni silmas pidades täidab selline karistus ilmselt eesmärgi – hoida R.P. edaspidi kuritegude toimepanemisest. Maakohus luges A.P. i ja R.P. i süü tuvastatuks KarS § 199 lg 2 p 6 järgi, so suures ulatuses. KarS § 199 lg 2 p 6 puhul on varastatu väärtusel otsene karistusõiguslik tähendus, nimelt on suur ulatus varguse kvalifitseeritud koosseisu üks tunnus. Maakohus leidis, et kogutud tõendite kogumiga on tõendatud, et JEWE kaubanduskeskuse juveelikauplustest juveeltoodete maksumusega 2 749 927 krooni ulatuses varguse toimepanemise organiseeris ja kuriteo toimepanemisel osales A.P. ( 6 kd tl 287). Samuti leidis maakohus, et sama kuriteoga tekitatud kahju summa samas mahus on põhjuslikus seoses R.P. i käitumisega. Varalist kahju hinnatakse suures ulatuses, mis ületab kehtivat palga alammäära kuus sajakordselt (4350 x 100 = 435 000 krooni). Samuti luges maakohus tõendatuks, et A.P. korraldas varastatu müügi, millest avaldas ka R.P. ile ja andis talle kuriteole kaasaaitamise eest 20 000 krooni. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole väheoluline 14.06.2008 A.P. ile kuuluvast sõidukist Audi Q7 reg nr. XXX läbiotsimisel leitud ja äravõetud juveelitoodete kogus ja maksumus. OÜ XXX juhatuse liige T.K. kinnitas ütlustes, et läbiotsimisel äravõetud esemete hulgas tundis ta ära käeketi ( 1920 krooni), kuldsõrmuse (740 krooni) ja kuldsõrmuse (väärtusega 2850 krooni), seega 5510 krooni väärtuses. Rohkem esemeid tema politseist tagasi ei saanud. OÜ XXX tsiviilhagi nõude summaks jäi 103 400 krooni. AS XXX esindaja H. Otsa õiendist, juveelitoodete nimekirjast ja H. Otsa ülekuulamise protokollist 10.11.2008 avaldub, et AS XXX ile kuuluvast kauplusest varastati juveelitooteid väärtuses 3 531 794 krooni ja politseist tagastati 30.07.2008 tooteid, mis olid 30 müügikõlbulikud 891 267 krooni väärtuses. AS XXX tsiviilhagi summas 2 646 527 krooni. esitas varalise kahju nõude ja Ei ole vaidlust selles, et AS XXX ile kuuluvast kauplusest varastati juveelitooteid ja politseist tagastati 30.07.2008 tooteid, mis olid müügikõlbulikud 891 267 krooni väärtuses. Selles nähtuvalt ainuüksi politseitöötajate poolt A.P. ilt läbiotsimisel äravõetud ja hiljem omanikele tagastatud juveelitoodete maksumus ületas varguse suure ulatuse kriteeriumi (435 000 krooni). Maakohus asus seisukohale, et AS XXX tsiviilhagi summas 2 646527 kr ja OÜ XXX tsiviilhagi summas 103 400 kr tuleb jätta läbi vaatamata ja lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras vastavalt KrMS § 310 lg
lg 2 p 6, 7, 8 järgi süüdi tunnistades ja talle karistust mõistes vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. J.B. pole kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtutes oma süüd tunnistanud. J.B. on küll varem kriminaalkorras karistamata, kuid karistusliigi valikul arvestab ringkonnakohus järgmist. J.B. süü juveelikauplustes toimepandud varguste läbiviimisele kaasaaitajana oli kaalukas, sest just tema oli isikuks, kes viis kokku kaassüüdistatavad A.P. i ja R.P. i. Seetõttu ei ole põhjendatud tema karistamine rahalise karistusega ning teda tuleb karistada vangistusega. Samas peab ringkonnakohus J.B. süü ja isiku puhul vajalikuks kohaldada KarS § 74 sätteid, kohaldamata šokivangistust, mida taotles prokurör. Kuna maakohtu otsusega oli J.B. suhtes tühistatud varasema tõkend – elukohast lahkumise keeld – siis tuleb seda uuesti kohaldada. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel tuleb J.B. lt välja mõista sundraha summas 6525 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel tuleb J.B. lt välja mõista menetluskuluna 8962, 10 krooni (5605 + 1504,50 + 1357 + 495.60) määratud kaitsja poolt osutatud riigi õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel tuleb J.B. lt välja mõista 631,90 krooni kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud. Solidaarselt kuulub J.B. lt, A.P. ilt ja R.P. ilt KrMS § 175 lg 1 p 2 ja § 178 lg 1 p 2, 3 alusel välja mõistmisele 1648, 50 krooni (1250 krooni majutuskulu + 398, 50 krooni sõidukulu) seoses OÜ XXX esindaja Irina Vijari sõidu-ja majutuskuludega kriminaalasja nr 1-08-15818 kohtuliku menetluse käigus. Määratud kaitsjate vandeadvokaatide L. Tamme ja N. Rõžovi poolt osutatud õigusabi eest tasumisele kuuluvad summad vastavalt 3732 ja 3160 krooni 80 senti tuleb jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda, sest ringkonnakohus tegi KrMS §-s 337 lg 1 p 4 märgitud lahendi. Tiit Lõhmus Mati Kartau 33 Maarika Kuusk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.