1-15-2959/56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus

1. august 2019 1-15-2959 Juhan Sarv, Mati Kartau ja Aarne Sarjas Sergei Põllupi (isikukood 37406292258) vangistuse täitmisele pööramine KarS § 76 lg 7 alusel Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuli
3. a määrus Süüdimõistetu Sergei Põllup, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Sergei Põllupi määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Viru Maakohtu
5. septembri
6. a otsusega tunnistati Sergei Põllup süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 2 järgi ning teda karistati 6 aasta pikkuse vangistusega. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu
7. aprilli
8. a otsusega mõistetud 1 aasta 9 kuud 3 päeva vangistust. Liitkaristuseks mõisteti S. Põllupile 5 aastat 9 kuud 3 päeva vangistust.
9. Tartu Ringkonnakohtu
10. jaanuari
11. a määrusega vabastati S. Põllup eelmises punktis märgitud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni
12. augustini
13. S. Põllup pidi katseajal järgima KarS §75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja talle pandi KarS § 75 lg 2 p-de 21, 4 ja 7 alusel kohustused, sh kohustus mitte omada ega tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; mitte viibida paikades, kus tarvitatakse narkootikume, ning mitte suhelda kriminaalhooldaja loata kriminaalkorras karistatud isikutega.
15. juulil 2019 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakond Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles S. Põllupi vangistuse kandmata osa täitmisele pööramist KarS § 76 lg 7 alusel. Erakorralise ettekande kohaselt rikkus S. Põllup katseajal kohustust mitte omada ega tarvitada narkootilisi aineid. Nimelt tuvastas politsei
16. juunil 2019 liiklusjärelevalve käigus S. Põllupil amfetamiini ja metamfetamiini tarvitamise tunnused. Samuti tikkus S. Põllup kohtu määratud kohustust mitte viibida paikades, kus tarvitatakse narkootikume, ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata. Nimelt viibis S. Põllup sõidukis koos kriminaalkorras karistatud D.R. iga, kellel tuvastati samuti narkootikumide tarvitamise tunnused. Ka
17. aprillil 2019 tuvastati kriminaalhooldusosakonnas lisakohustuse kontrollimise käigus, et S. Põllup on tarvitanud amfetamiini. Selle eest tehti süüdimõistetule kirjalik hoiatus ja ta suunati programmi Sütik.
18. Viru Maakohtu
19. juuli
20. a määrusega pöörati S. Põllupile sama kohtu
21. septembri
22. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa pikkusega 1 aasta 6 kuud 14 päeva KarS § 76 lg 7 alusel täitmisele. Maakohus tuvastas, et patrullpolitseinikud kontrollisid
23. juunil 2019 kell 10.47 Kohtla-Järve linnas liiklusjärelevalve käigus sõiduautot. Sõidukis viibisid kriminaalkorras karistatud D.R. ja S. Põllup. Indikaatorvahendiga kontrollimisel selgus, et S. Põllup on tarvitanud amfetamiini ja metamfetamiini. Menetlust ei alustatud, kuna S. Põllup oli suunatud narkootikumide tarvitajatele programmi Sütik. Samal päeval ehk
24. juunil 2019 kell 10.59 tuvastas patrullpolitseinik S. Põllupil indikaatorvahendi positiivse näidu amfetamiini ja metamfetamiini suhtes. S. Põllupil esinesid ka narkootikumide tarvitamisele viitavad tunnused: silmade punetus, suured pupillid, rahutu käitumine. Süüdimõistetu seletas maakohtu istungil, et ta tarvitas tõepoolest katseajal kaks korda narkootikume. Seega rikkus süüdimõistetu tahtlikult Tartu Ringkonnakohtu
25. jaanuari
26. a määrusega katseajaks pandud lisakohustust. Tal ei olnud selle kohustuse rikkumiseks mõjuvat põhjust. Samuti tikkus süüdimõistetu lisakohustust mitte viibida paikades, kus tarvitatakse narkootikume ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata. Ta viibis
27. juunil 2019 kell 10.47 toimunud kontrolli ajal sõiduautos koos kriminaalkorras karistatud D.R. iga. Eelnev näitab, et S. Põllup ei suhtu talle määratud kriminaalhooldusesse tõsiselt ega ole võimeline muutma oma käitumist. Arvestades S. Põllupi käitumist katseajal, puudus kohtul veendumus, et süüdimõistetu suudaks edaspidi täita kohtu määratud lisakohustusi – mitte tarvitada narkootikume ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Kui süüdimõistetu näitab järjepideva käitumisega, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata karistust kandma. Tegemist ei ole üksikute ja juhuslike rikkumistega ning S. Põllup on õigustest ja kohustustest arusaamist kinnitanud allkirjaga. Süüdimõistetule anti Tartu Ringkonnakohtu määrusega võimalus tõestada, et ta suudab reegleid järgida ja seetõttu vabastati ta karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Vaatamata sellele ei ole S. Põllup suutnud talle osutatud usaldust õigustada. Seda ilmestab asjaolu, et vastavalt erakorralisele ettekandele on ta katseajal varemgi narkootikume tarvitanud, mistõttu tegi kriminaalhooldusametnik talle kirjaliku hoiatuse. Karistuse täitmisele pööramine on Sergei Põllupi puhul ainuvõimalik variant, et sest alternatiivsete võimaluste kasutamine ei oleks otstarbekas. Maakohus tunnustas süüdimõistetut küll selle eest, et viimane asus
28. juulil 2019 ravile rehabilitatsioonikeskusesse, kuid leidis, et vaid sellel alusel ei ole erakorralise ettekande rahuldamata jätmine põhjendatud. Narkootikumide vastase ravi läbimine vangistuse tingimustes on S. Põllupi puhul kindlam kui selle läbimine vabaduses. Ka süüdimõistetu ise kinnitas maakohtu istungil, et ta vaid proovib ennast ravida rehabilitatsioonikeskuses, seega ei ole ta ka väga veendunud selle positiivses lõpus. Süüdimõistetu oli selles osas üsna ebalev. 2