Kohustada Aivo Sihvartit täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks 1
lg 2 p 2, 4 alusel määrata Aivo Sihvartile katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Määrus Aivo Sihvarti suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu kohtumääruse jõustumist. Aivo Sihvart karistuse kandmiselt peale käesoleva Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Aivo Sihvart on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 15.02.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-665
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ja loeti karistuseks 2 kuud vangistust.
a Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, 2 aastat 6 kuud, võrra. Lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud vangistust.
lg 1 kohaselt arvati karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg 04.01.2017, s.o üks päev. Ärakandmata karistus oli 2 aastat 7 kuud 29 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 15.08.2017 ja lõpeb 13.04.
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Aivo Sihvart temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 2
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Aivo Sihvartit on kriminaal- ja väärteokorras korduvalt karistatud eriliigiliste süütegude toimepanemise eest. Kriminaalkorras on teda karistatud nii isikuvastaste (kehaline väärkohtlemine, ähvardamine, eraviisiline jälitustegevus), varavastaste (vargused, kelmus, röövimine) kui ka õigusemõistmisevastase (kinnipeetava põgenemise katse) kuriteo toimepanemise eest. Käesolevat karistust kannab ta samuti isikuvastase kuriteo (kehaline väärkohtlemine) eest. Kuritegu on toime pandud varasema, s.o Harju Maakohtu 11.06.2014. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-4688, määratud katseajal. Õigusvastast käitumist on soodustanud peamiselt alkoholi kuritarvitamine. Karistuse kandmise ajal on süüdimõistetu läbinud sotsiaalprogramme ja osalenud majandusabitöödel. Temaga on läbi viidud vabanemiseelne nõustamine. Aivo Sihvarti käitumine on olnud hea. Vabanemise korral asuks Aivo Sihvart elama koos abikaasaga. Kindel töökoht tal puudub, kuid väidetavalt on võimalik tööle saada. Ta omab töökogemust mitmel erialal. Lisaks on tal kaks loomade heaolule keskendunud ettevõtet, mille tegevust plaanib jätkata. Ka abikaasa on valmis majanduslikult toetama. Hinnates kõike eeltoodut kogumis on kohus seisukohal, et Aivo Sihvarti tingimisi enne tähtaega vabastamine on käesolevalt võimalik. Aivo Sihvart on aktiivselt läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi ja saavutanud seatud eesmärgid. Ta mõistab alkoholi tarvitamise ja oma õigusvastase käitumise vahelist seost. Erinevalt varasemast on ta valmis alkoholi tarvitamisest täielikult loobuma. Raskustega toimetulekuks on tal selge plaanpöörduda abi saamiseks spetsialisti poole. Aivo Sihvarti käitumine vanglas on olnud hea, mis annab alust arvata, et süüdimõistetu tuleb kehtestatud reeglite järgimisega toime ka vabaduses. Süüdimõistetu vabanemisjärgsed elutingimused on kohtu arvates samuti head. Seega võiks ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine olla tema suhtes tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohandumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab piisava kontrolli tema edasise käitumise üle, kas ta on suuteline järgima ühiskonnas kehtivaid norme.
Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada süüdimõistetu ka
Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb talle katseajaks
Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka
lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.