Kohustada Andrei Menšovi alluma käitumiskontrollile 24 (kakskümmend neli) kuud alates kohtumääruse jõustumisest ja täitma
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas– xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1
lg 2 p 2, 4, 8 alusel määrata Andrei Menšovile käitumiskontrolli perioodiks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist; 3) läbida sotsiaalprogramm. Määrus Andrei Menšovi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Andrei Menšov karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Andrei Kaplenkov (nüüd Menšov) on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 22.04.2010.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-19733
p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 13 aastat vangistust.
a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 5 kuu 27 päeva vangistust, võrra ja mõisteti liitkaristuseks 13 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. Karistusaja kandmise algust arvestati alates süüdimõistetu kinnipidamisest, s.o 15.06.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Andrei Menšov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (
Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Andrei Menšovi on kriminaalkorras karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Vanglakaristust kannab süüdimõistetu viiendat korda. Käesolev karistus on mõistetud tapmise eest piinaval ja julmal viisil. Kuritegude toimepanemist on soodustanud eelkõige alkoholi kuritarvitamine. Karistuse kandmise ajal on Andrei Menšov läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi. Ta on omandanud nii põhihariduse kui kutsehariduse, õppinud riigikeelt, läbinud sotsiaalprogramme ja töötanud. Tema käitumine on olnud hea, distsiplinaarkaristusi ei ole. Vabanemise korral on Andrei Menšovil kindel elukoht ja töökoht õpitud erialal. Pereliikmetest toetavad teda ema ja õde. Tema tulevikuplaanid on seotud peresuhete taastamisega ja töötamisega, et tagada stabiilne sissetulek. Hinnates kõike eeltoodut kogumis, on kohus seisukohal, et Andrei Menšovi vabastamine tingimisi enne tähtaega on võimalik. Andrei Menšov on karistust kandnud rohkem kui kümme aastat ja tema käitumine on olnud hea. Süüdimõistetu on selle aja jooksul läbinud kuriteoriske maandavaid tegevusi ning vangla hinnangul on tema motivatsioon elumuutusteks järjest tugevnenud. Kohtuistungil avaldatu kohaselt mõistab Andrei Menšov, et alkoholi tarvitamine on tema osas peamiseks vägivaldset käitumist põhjustanud teguriks ja tal tuleb sellest hoiduda. Lisaks on kinnipeetav oluliselt muutnud suhtumist toimepandud kuritegudesse. Ta hindab oma varasemat elukäiku kriitiliselt ega õigusta oma käitumist. Kõik eeltoodu annab alust järeldada, et Andrei Menšovi karistuse eesmärgid võiks olla saavutatud ning ta suudab elada vabaduses uusi kuritegusid toime panemata. Positiivseid on ka tema vabanemisjärgsed elutingimused, mis suurendavad väljavaateid seaduskuulekaks eluks veelgi. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks Andrei Menšovi osas olla tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on pikka aega vangistuses viibinud süüdimõistetule tagatud abi kohandumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab piisava kontrolli tema edasise käitumise üle.
Süüdimõistetu on kohustatud 24 kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest alluma käitumiskontrollile ja täitma
Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb süüdimõistetule käitumiskontrolli perioodiks
lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Sotsiaalprogrammi läbimine vabaduses tulenevalt
lg 2 p 8 võiks täiendavalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski ning tagada süüdimõistetu parema toimetuleku. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.