← Eesti

2-18-9714/10

Obsah (9)§ 79§ 71§ 104§ 106§ 423§ 663§ 667§ 70§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 12.04.2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-9714 Tsiviilasi ITM Inkasso OÜ

§ 79lg 1 sätestab, et füüsilise isiku vastu võib hagi esitada tema elukoha järgi.

Seega üldise kohtualluvuse järgi hagi Eesti kohtule ei allu. 8.

§ 71

kohaselt võivad pooled seaduses sätestatud juhtudel ja korras sõlmida kohtualluvuskokkuleppe.

§ 104

lg 1 kohaselt võib kohus kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. Need tingimused antud juhul täidetud ei ole, kuna lepingu üheks pooleks on tarbija. Kohtu hinnangul on nimetatud sätete näol tegemist imperatiivsete sätetega, millest ei saa poolte kokkuleppel kõrvale kalduda. Nimetatud piirang teenib tarbijakaitse eesmärki. 9.

§ 104

lg-s 1 sätestatuga vastuolus olev kohtualluvuse kokkulepe on tühine (

§ 106

lg 1 p 1), välja arvatud juhul, kui kohtualluvuses on kokku lepitud pärast vaidluse teket või kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada (

§ 104lg 3).

  1. Hageja on kohtualluvuse põhistamisel tuginenud PLACET GROUP OÜ üldtingimuste punktis 16.7 sätestatud kohtualluvuse kokkuleppele. Kuigi viidatud punkt osundab olukorrale, kus kostja on pärast kokkuleppe sõlmimist asunud elama välisriiki, on nimetatu sätestatud tüüptingimusena. Tüüptingimusena sätestatud kohtualluvuse kokkulepet ei saa käsitada lepingupoolte vahel läbirääkimiste tulemusena saavutatud kokkuleppena.
  2. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt asjaolust, et kostja elukoht asub välisriigis, jätab kohus ITM Inkasso OÜ hagi XX vastu võla ja viivise nõudes

§ 423lg 1 p 13 läbi vaatamata.

Määruskaebus

  1. Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 06.09.2018 määruse tsiviilasjas 2-18-9714 ja jätkata tsiviilasja nr 2-18-9714 lahendamist Harju Maakohtus.
  2. Tsiviilasi kuulub Harju Maakohtu kohtualluvusse. Lepingu p 16.
  3. kehtib järgmises sõnastuses „Pooltevaheline kohtuvaidlus lahendatakse vastavalt seadustele. Juhul, kui Laenusaaja ja/või Käendaja asub pärast lepingu sõlmimist elama välisriiki või 2 Laenusaaja ja/või Käendaja elukoht ei ole hagi esitamisel teada, kuuluvad vaidlused käesoleva kokkuleppe alusel lahendamisele Harju Maakohtus“. Eeltoodust tulenevalt ei ole pooled kokku leppinud teisiti ning lepingu p-s 16.
  4. sisalduv kohtualluvuse kokkulepe olukorraks, kui laenusaaja asub pärast lepingu sõlmimist elama välisriiki või tema elukoht ei ole hagi esitamisel teada, on käsitletav erandliku kohtualluvuse kokkuleppena.
  5. Kohtualluvuse kokkulepe on kehtiv. Kuivõrd

§ 104

lg 3 sätestab sõnaselgelt „sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust“, kehtib

§ 104

lg-s 3 sätestatud tingimusele vastav kohtualluvuse kokkulepe sõltumata

§ 104lg-s 1 sätestatust.

15. Tüüptingimusena sätestatud kohtualluvuse kokkulepe on kohtualluvuse kokkulepe

§ 71mõttes.

Kahe poole vahel sõlmitud tehing, millega lepingupooled kohustuvad midagi tegema on leping VÕS § 8 lg 1 mõttes. Leping sõlmitakse VÕS § 9 lg 1 kohaselt pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Eeltoodust tulenevalt ei eelda kokkuleppe sõlmimine läbirääkimisi, vaid vastavasisuliste tahteavalduste vahetamist. Eeltoodust tulenevalt on kooskõlas

§ 104

lg-ga 4 sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kohtualluvuse kokkulepe kehtiv. Menetluse edasine käik

  1. Maakohus edastas kostjale elektronpostiaadressile hagiavalduse ja selle lisad ning määruskaebuse koos inglisekeelsete tõlgetega ja küsis kostja seisukohta kohtualluvuse kohta, kuid kohtule vastust esitatud ei ole.
  2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 18. Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et maakohus on ebaõigesti jätnud hagiavalduse läbi vaatamata. Maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada ning tsiviilasi saata tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 19. Maakohus jättis hagi

§ 423

lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata, kuna leidis, et hagi ei allu Eesti Vabariigi kohtule, sest poolte kohtualluvuse kokkulepe on tühine. Kolleegium ei nõustu, et kohtualluvuse kokkulepe on tühine. 20. Arvestades hageja nõuet ja hagile lisatud tõendeid leiab ringkonnakohus, et tegemist on tarbijalepingust tuleneva vaidlusega, mille puhul kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut

§ 70

lg 4 p 1 järgi üksnes ulatuses, milles ei ole Brüsseli I määruses (uuesti sõnastatud) sätestatud teisiti.

  1. Brüsseli I määruse art 6 lg-st 1 tuleneb, et kui kostja alaline elukoht ei ole üheski liikmesriigis, tehakse liikmesriigi kohtute pädevus kindlaks iga liikmesriigi oma õiguse kohaselt, kui artikli 18 lõikest 1, artikli 21 lõikest 2 ning artiklitest 24 ega 25 ei tulene teisiti. Brüssel I määruse art 25 p 1 kohaselt tuleb Eesti õiguse alusel hinnata, kas poolte vahel sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe on kehtiv. Pooled pidid kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimisel Harju Maakohtu kasuks arvestama Eesti õigusega.
  2. Ülalmärgitut arvestades asus maakohus õigesti kontrollima, kas selline kohtualluvuse kokkulepe on kooskõlas Eesti õigusega. 23.

§ 104

lg 3 p-de 1 ja 2 järgi kehtib kohtualluvuse kokkulepe sõltumata

§ 104

lg-s 1 sätestatust ka juhul, kui selles on kokku lepitud pärast vaidluse tekkimist või kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama 3 välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. 24. Kolleegium märgib, et

§ 104

lg 3 p 2 kohaselt peab kohtualluvuse kokkulepe selle kehtimiseks olema sõlmitud just sättes nimetatud juhuks.

  1. Hageja väitel allub hagi Harju Maakohtule, sest laenulepingut sõlmides on kostja ühtlasi nõustunud Placet Group OÜ üldtingimustega (tarbimislaen, käenduslaen), mille p 16.7 teise lause kohaselt kuuluvad vaidlused lahendamisele Harju Maakohtus, kui laenusaaja ja/või käendaja asub pärast lepingu sõlmimist elama välisriiki või laenusaaja ja/või käendaja elukoht ei ole hagi esitamisel teada (tl 8).
  2. Tsiviilkolleegiumi hinnangul on üldtingimuste p 16.7 teises lauses sätestatud kohtualluvuse kokkulepe sõlmitud spetsiaalselt

§ 104lg 3 p-s 2 nimetatud juhuks.

  1. Tsiviilkolleegium leiab, et nimetatud üldtingimused, sh ülalviidatud kohtualluvuse kokkulepe, on käsitatavad tüüptingimustena võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 tähenduses, mis on VÕS § 37 lg 1 järgi saanud poolte laenulepingu osaks, kuna kostja on lepingut sõlmides kinnitanud nendega nõustumist.
  2. Kui lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab tüüptingimus teist lepingupoolt ebamõistlikult, on tingimus VÕS § 42 lg 1 esimese lause järgi tühine. Ebamõistlikku kahjustamist VÕS § 42 lg 1 teise lause järgi eeldatakse mh siis, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest. Tsiviilkolleegium leiab, et tegemist pole tühise tüüptingimusega VÕS § 42 lg 1 mõttes, kuna kohtualluvus on kokku lepitud juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki. Samuti muutuks

§ 104

lg 3 p 2 sätestatud kohtualluvuse kokkulepe rakendamine võimatuks, kui tegemist on vaidlusega, milles üheks pooleks on tarbija ja tarbija asub peale kohtualluvuse kokkuleppe sõlmist elama teise riiki. Sellisel juhul oleks ka hagejal võimatu oma nõude maksmapanek tarbija vastu kohtus, milles lepiti kohtualluvuse kokkuleppes kokku. 29. Kuna ülalmärgitud põhjendustel on hageja üldtingimuste p 16.7 teine lause kui kohtualluvuse kokkulepe kehtiv, jättis maakohus ebaõigesti hagi

§ 423lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata.

  1. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.
  2. Menetluskulud jäävad

§ 173

lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.