← Eesti

1-08-15818/276

1-08-15818 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. november 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-15818 (08240102241) Kohtukoosse

§ 266

lg 2 p 3 ja § 199 lg 2 p 4, 6, 7, 8 järgi; J.B.

§ 22lg 3 – § 199 lg 2 p 8 järgi; R.P.

i

§ 199

lg 1, § 22 lg 3 – § 266 lg 2 p 3 ja § 22 lg 3 – § 199 lg 2 p 4, 6, 7, 8 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)

  1. mai 2012 otsus Apellatsiooni esitajad süüdistatav A.P. , kannatanu AS XXX esindaja Harry Ots, tsiviilkostja AS G4S Eesti esindaja Marko Tiirik ja kannatanu OÜ XXX esindaja Irina Vijard Prokurör ringkonnaprokurör Irina Karo Süüdistatav A.P. isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, elukoht: XXX, töökoht: puudub, käesoleval ajal kannab karistust Viru Vanglas, varem kriminaalkorras karistatud kaheksal korral Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga Süüdistatav J.B. isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, elukoht: XXX, töökoht: puudub, varem kriminaalkorras karistatud ühel korral Kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi Süüdistatav R.P. isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht: XXX, töökoht: puudub, varem kriminaalkorras karistatud ühel korral Kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžov Kannatanud AS XXX (registrikood: 10307544, asukoht: Roopa 7-3 Tallinn Harjumaa), esindaja Harry Ots OÜ XXX (registrikood: 10939037, asukoht: Kärberi 22-30 Tallinn Harjumaa), esindaja Irina Vijard Tsiviilkostja AS G4S Eesti (registrikood: 10022095, asukoht: A. H. Tammsaare tee 25 Tallinn 11314), esindaja Marko Tiirik RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-dest 2 ja 3, § 339 lg-st 2 ning § 340 lg 2 pdest 5 ja 6 tühistada Viru Maakohtu
  2. mai 2012 otsus osaliselt, s.o osas, milles maakohus jättis kannatanute tsiviilhagid tsiviilkostja AS G4S Eesti vastu rahuldamata ja mõistis tsiviilkostjalt AS G4S Eesti kannatanu AS XXX kasuks välja valitud esindajale makstud tasu. Teha tühistatud osas uus otsus ja mõista tsiviilkostja AS-lt G4S Eesti solidaarselt A.P. iga, J.B. ga ja R.P. iga välja OÜ XXX kasuks 6608,46 eurot (kuus tuhat kuussada kaheksa eurot ja nelikümmend kuus senti) ja AS XXX kasuks 159 282,72 eurot (sada viiskümmend üheksa tuhat kakssada kaheksakümmend kaks eurot ja seitsekümmend kaks senti). Jätta tsiviilkostjalt AS G4S Eesti kannatanu AS XXX kasuks välja mõistmata valitud esindajale makstud tasu 2828,09 eurot (kaks tuhat kaheksasada kakskümmend kaheksa eurot ja üheksa senti). Mõista süüdimõistetutelt A.P. ilt, J.B. lt ja R.P. ilt igaühelt kannatanu AS XXX kasuks välja 3770,79 eurot (kolm tuhat seitsesada seitsekümmend eurot ja seitsekümmend üheksa senti) valitud esindajale makstud tasu. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Rahuldada kannatanute AS XXX esindaja Harry Otsa ja OÜ XXX esindaja Irina Vijardi ning tsiviilkostja AS G4S Eesti esindaja Marko Tiiriku apellatsioonid. Süüdimõistetu A.P. i apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
  3. novembril 2012 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse poolel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
  4. novembrist
  5. 2 Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
  6. novembrist
  7. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Viru Maakohtu 16.03.2009 otsusega mõisteti A.P. süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 6, 7, 8 järgi ja karistati 5-aastase vangistusega. Sama otsusega mõisteti süüdi R.P. KarS § 199 lg 1 ja § 22 lg 3 – § 199 lg 2 p 4, 6, 7, 8 järgi ning karistati KarS § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 kohaldamisega 3 aasta 11 kuu 27 päeva vangistusega. Sama otsusega mõisteti A.P.

§ 266

lg 2 p 3 järgi, R.P.

§ 22

lg 3 – § 266 lg 2 p 3 järgi ja J.B.

§ 22lg 3 – § 199 lg 2 p 6, 7, 8 järgi õigeks.

A.P. ilt ja R.P. ilt mõisteti solidaarselt välja 1648,50 krooni seoses OÜ XXX majutus- ja sõidukuludega. AS XXX tsiviilhagi summas 2 646 527 krooni ja OÜ XXX tsiviilhagi summas 103 400 krooni jäeti läbi vaatamata ja lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras vastavalt KrMS § 310 lg-le

  1. AS XXX taotlus õigusabikulude hüvitamiseks summas 177 000 krooni jäeti rahuldamata.
  2. Tartu Ringkonnakohtu 18.02.2010 otsusega tühistati eelnimetatud Viru Maakohtu otsus muuhulgas ka AS XXX tsiviilhagi summas 2 646 527 krooni ja OÜ XXX tsiviilhagi summas 103 400 krooni läbi vaatamata jätmises ja tsiviilkohtupidamise korras lahendamiseks jätmises vastavalt KrMS § 310 lg-le 3 ja AS-ile XXX õigusabiteenuse osutamises Õigusbüroo Harry Ots AS poolt summas 177 000 krooni rahuldamata jätmises. Tartu Ringkonnakohtu otsusega saadeti kriminaalasi AS XXX ja OÜ XXX tsiviilhagide osas ning AS-ile XXX õigusabiteenuse osutamises Õigusbüroo Harry Ots AS poolt uueks arutamiseks Viru Maakohtule.
  3. Viru Maakohtu 17.06.2011 otsusega jäeti OÜ XXX tsiviilhagi 6608,46 eurot ja AS XXX tsiviilhagi 169 143,90 eurot KrMS § 310 lg 1, 3 alusel läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras. Sama otsusega mõisteti A.P. ilt, J.B. lt ja R.P. ilt solidaarselt AS XXX kasuks välja valitud esindajale makstud tasu 11 312,36 eurot.
  4. Tartu Ringkonnakohtu 18.11.2011 määrusega tühistati Viru Maakohtu 17.06.2011 kohtuotsus täies ulatuses ja kriminaalasi saadeti Viru Maakohtule uue kohtuotsuse tegemiseks samas kohtukoosseisus.
  5. Viru Maakohtu 31.05.2012 otsusega mõisteti A.P. ilt, J.B. lt ja R.P. ilt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel solidaarselt OÜ XXX kasuks tsiviilhagi katteks välja 6608,46 eurot. Samuti mõisteti A.P. ilt, J.B. lt ja R.P. ilt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel solidaarselt AS XXX kasuks välja 169 143,90 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 190 p 1 alusel mõistis maakohus A.P. ilt, J.B. lt, R.P. ilt ja AS-ilt G4S Eesti igaühelt AS XXX kasuks välja 2828,09 eurot valitud esindajale makstud tasu. 5.
  6. Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus menetluskulude väljamõistmiseks on esitatud põhjendatult. Maakohus tuvastas, et kannatanu AS XXX on asja arutamise käigus esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamiseks summas 177 000 krooni Õigusbüroo Harry Ots AS-ile. Nimetatud taotluse põhjenduseks on esitatud 6 arvet ja 5 maksekorralduse ärakirja arvete 3 tasumise kohta. Maakohus leidis, et nimetatud summa õigusabiteenuste eest on käesolevas kriminaalasjas põhjendatud ega ole üle paisutatud. Asja materjalide kohaselt on AS XXX andnud Õigusbüroole Harry Ots AS volikirja enda esindamiseks juba 30.06.
  7. Maakohus nõustus esindaja seisukohaga selles, et pärast volituse saamist oli vaja teha ka eeltööd. Arvestades kriminaalasja mahtu ja menetluse aega, ei pidanud maakohus õigusabikulude summat ülemääraseks ning leidis, et see kuulub süüdimõistetutelt väljamõistmisele. Lisaks asus maakohus seisukohale, et osa õigusabikuludest kuulub hüvitamisele ka AS G4S Eesti poolt. Seejuures võttis maakohus arvesse, et süüdimõistetu R.P. oli turvafirma AS G4S Ida-Eesti turvatöötaja, kelle tegevuse tagajärjel sai kuriteo toimepanemine võimalikuks. AS XXX ja AS G4S Ida-Eesti vahel oli alates 22.04.2004 sõlmitud leping tehnilise valveteenuse, häiresüsteemide renditeenuse ja valveseadmete hoolduse- ja remonditeenuse osas. Kui töötaja tekitas kuriteoga kahju oma tööülesannete täitmisel, siis vastutab tema tekitatud kahju eest tööandja. Kui kahju tekitati töötaja süü läbi seoses tema töökohustuste täitmisega, siis ei ole vastutusest vabastamise aluseks see, et kahju tekitamine oli vastuolus tööandja tegevuse eesmärkide ja tööandja huvidega. Teenistushuvide vastane käitumine ei tähenda iseenesest, et isik tegutseks väljaspool töökohustusi. Eeltoodu alusel leidis maakohus, et õigusabikulud summas 177 000 krooni, s.o 11 312,36 eurot kuuluvad väljamõistmisele A.P. ilt, J.B. lt, R.P. ilt ja AS-ilt G4S Eesti. KrMS § 190 p 1 alusel tuli õigusabikulud välja mõista kindlaksmääratud summades, mitte solidaarselt. Maakohus mõistis süüdimõistetutelt ja AS-ilt G4S Eesti õigusabikulu katteks igaühelt AS XXX kasuks välja 2828,09 eurot. 5.
  8. OÜ XXX ja AS XXX tsiviilhagide osas asus maakohus seisukohale, et need kuuluvad rahuldamisele ja süüdimõistetutelt väljamõistmisele. OÜ XXX on käesolevas kriminaalasjas esitanud tsiviilhagi summas 6608,46 eurot ja AS XXX summas 169 143,90 eurot. Oma tsiviilhagi tõendamiseks on OÜ XXX esitanud varastatud kauba osas saateleht-arved ja AS XXX kauba liikumise nimekirjad. Maakohus nõustus ringkonnaprokuröri ja kannatanute esindajate seisukohtadega, et nimetatud dokumentide alusel on võimalik kindlaks teha konkreetne kahjusumma. Seejuures tugines maakohus TsÜS §-le 65, mille kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Samuti juhindus maakohus VÕS §-st 132, mille kohaselt tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele ja kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus. Kriminaalasja materjalides asuvate OÜ XXX saatelehtede kohaselt tekitati osaühingule kahju kokku summas 150 565 krooni. Kannatanu esindaja seletustest nähtub, et tegemist oli esialgse inventuuri tulemustega ning teise inventuuri käigus selgus, et osad esemed ei olnud varastatud ja olid olemas. Sellega seoses vähendas osaühing tsiviilhagi summat 108 910 kroonini. Kuna osaühing sai politseist osa esemeid tagasi (käeketi ja 2 kuldsõrmust, kokku summas 5510 krooni), oli lõplik tsiviilhagi summa 103 400 krooni. Kriminaalasja materjalides asuvatest AS XXX kauba liikumise lehtedest nähtub vargusega seotud kauba puudujääk koos müügihindadega, mille kohaselt tekitati AS-ile kahju summas 2 646 527 krooni. 4 Maakohus leidis, et kuna tänaseks päevaks on jõustunud kohtuotsus A.P. i, J.B. ja R.P. i süüdimõistmise osas, siis kuuluvad VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldamisele ka antud kriminaalasjas esitatud tsiviilhagid, mis tuleb süüdimõistetutelt solidaarselt välja mõista. Kuigi süüdimõistetu R.P. oli AS G4S Eesti töötaja, ei pidanud maakohus põhjendatuks viimaselt tsiviilhagide summade väljamõistmist. Maakohus leidis, et kuriteoga tekitatud kahju peavad hüvitama selle kuriteo otseselt toime pannud isikud. APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  9. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdimõistetu A.P. , kannatanu AS XXX esindaja H. Ots, tsiviilkostja AS G4S Eesti esindaja M. Tiirik ja kannatanu OÜ XXX esindaja I. Vijard. Apellantide seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 6.
  10. Süüdimõistetu A.P. taotleb maakohtu otsuse tühistamist KrMS § 338 p 1 ja § 339 lg 1 p 8 alusel ja kriminaalasja saatmist maakohtule uue otsuse tegemiseks teises kohtukoosseisus. A.P. leiab, et maakohus ei taga EIÕK artiklites 6 ja 55 sätestatud garantiisid. Kohus sõltub nii faktiliselt kui ka materiaalselt justiitsministeeriumist ja järelikult ei saa ise otsust teha. A.P. märgib, et maakohus on 31.05.2012 otsuses asunud oma 17.06.2011 otsusest vastupidisele seisukohale, ehkki mingeid uusi tõendeid võrreldes varasemaga esitatud ei olnud. A.P. on endiselt seisukohal, et kriminaalasjas puuduvad tsiviilhagi summasid tõendavad tõendid (ei ole kaubatšekke ja kaks korda esitatud arved ei ühti üksteisega, lisaks puudub inventuuriakt). Seega ei saanud maakohus tsiviilhagisid rahuldada ning kohtuotsus on põhjendamatu. 6.
  11. Kannatanu AS XXX esindaja H. Ots leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele kannatanu AS XXX tsiviilhagi süüdimõistetutelt väljamõistmise osas ning tekitatud kahju 169 143,90 eurot kuulub väljamõistmisele süüdimõistetutelt ja tsiviilkostjalt solidaarselt. Apellandi hinnangul on maakohtu otsuse tühistamise aluseks materiaalõiguse ebaõige kohaldamine. Seejuures rõhutab apellant kohtuotsuses märgitut, mille kohaselt, kui töötaja tekitas kuriteoga kahju oma tööülesannete täitmisel, siis vastutab tema tekitatud kahju eest tööandja. Süüdimõistetu R.P. oli tsiviilkostja töötaja ja ainult tema tegevuse tagajärjel (valvesignalisatsiooni mahavõtmine) sai antud kuritegu võimalikuks. Maakohus on apellandi arvates rikkunud VÕS § 137 lg 1, mille kohaselt kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, siis vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. 6.
  12. Tsiviilkostja AS G4S Eesti esindaja M. Tiirik taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, milles maakohus mõistis AS-ilt G4S Eesti AS XXX kasuks välja valitud esindajale makstud tasu summas 2828,09 eurot. Apellant leiab, et maakohus on otsuse tegemisel rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Seejuures viitab apellant KrMS § 180 lg-le 1, mille kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Apellant leiab, et nimetatud sättest ei tulene võimalust jätta süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud või osa neist kellegi teise kanda. Apellant märgib, et KrMS § 182 lg 2 kohaselt kannab tsiviilhagi tagamisest tulenevad menetluskulud kas süüdimõistetu või tsiviilkostja sõltuvalt sellest, kelle suhtes tsiviilhagi rahuldatakse. Antud juhul aga tsiviilhagi tagamise meetmeid rakendatud ei ole. Lisaks sellele jättis maakohus tsiviilkostja suhtes tsiviilhagi rahuldamata, mistõttu ei saaks tsiviilkostjalt ka tsiviilhagi tagamisega seotud menetluskulusid välja mõista. Apellant leiab samuti, et maakohtu põhjendus tsiviilhagiga seotud kulude väljamõistmiseks tsiviilkostjalt võrdsetes osades süüdimõistetutega ei ole õige. Maakohus põhjendas 5 tsiviilkostjalt õigusabikulude väljamõistmist sellega, et süüdimõistetu R.P. oli tsiviilkostja töötaja. Menetluskulud mõisteti tsiviilkostjalt ja kolmelt süüdimõistetult välja võrdsetes osades, ehkki ülejäänud kahe süüdimõistetuga puudub tsiviilkostjal igasugune seos. Seetõttu on õigusabikulude kolmelt süüdimõistetult ja tsiviilkostjalt võrdsetes osades väljamõistmine väär. 6.
  13. Kannatanu OÜ XXX esindaja I. Vijard vaidlustab maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis tsiviilhagi summa tsiviilkostjalt solidaarselt süüdimõistetutega välja mõistmata. Apellant leiab, et maakohtu sellekohane otsustus on vastuolus otsuse põhjendustega AS XXX kasuks nii süüdimõistetutelt kui ka tsiviilkostjalt õigusabikulude väljamõistmise osas. Nii on maakohus leidnud, et kui töötaja tekitas kuriteoga kahju oma tööülesannete täitmisel, siis vastutab tema tekitatud kahju eest tööandja. Käesolevas asjas on kindlaks tehtud, et kuriteo toimepanemine sai võimalikuks R.P. i kui AS G4S Eesti turvatöötaja tegevuse tagajärjel. Kuriteo toimepanemise ajal täitis R.P. oma tööülesandeid. Sellest tulenevalt on apellant seisukohal, et tsiviilhagi kuulub väljamõistmisele tsiviilkostjalt ja süüdimõistetutelt solidaarselt.
  14. Tartu Ringkonnakohtu 17.08.2012 määrusega määrati kriminaalasi KrMS § 331 lg 11 alusel apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda seisukohtade esitamiseks aega kuni 27.08.
  15. 7.
  16. 27.08.2012 registreeriti ringkonnakohtus tsiviilkostja AS G4S Eesti esindaja M. Tiiriku seisukohad kannatanute apellatsioonide osas, mis on lühidalt järgmised. Tsiviilkostja leiab, et kannatanud ei ole esitanud usaldusväärseid tõendeid tekitatud kahju suuruse kohta. Kannatanud soovivad kauba maksumuse väljamõistmist nende poolt paljasõnaliselt ja ühepoolselt määratud turuhinna alusel. Tõendamata on asjaolu, et nad oleksid kauba nende poolt nimetatud hindadega maha müünud. Samas peab saamata jäänud tulu kindlakstegemisel olema tuvastatud, et saamata jäänud tulu oleks tõenäoliselt saadud. Kannatanud ei ole korduvatele nõudmistele vaatamata esitanud tõendeid käibe ja kasumi kohta. Tsiviilkostja on jätkuvalt seisukohal, et kohustatud isikule määratud kohustus ja selle suuruse arvestus peab olema läbipaistev ja kontrollitav. AS XXX on esitanud üksnes 03.06.2008 väljavõtted kauba liikumise kohta, mis ei ole apellandi arvates tsiviilkohtumenetluses tõendiks tekitatud kahju suuruse kohta. Kannatanu ei ole esitanud inventuuriakte. Tsiviilkostja ei loe tõenditeks kahju suuruse kohta ka juveelitoodete nimekirja, kuna sellest ei nähtu, kes selle koostas ja milleks, ega õiendit, kuna seda ei saa lugeda inventuuriaktiks. Kaubapuudujääk koos müügihindadega üksnes dubleerib väljavõtet kauba liikumise kohta. Tsiviilkostja arvates on jätkuvalt tõendamata ka OÜ-le XXX tekitatud kahju suurus. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi tõendamiseks saatelehed, mis on välja antud 04.06.2008, s.o pärast vargust. Saatelehtedelt ei selgu, kes on kauba välja andnud, puudub vastuvõtnud isiku allkiri ja nimi. Selgusetuks jääb, kas hinnad on määratud omandamismaksumuse või turuväärtuse alusel, kas sisaldavad käibemaksu või mitte. Toimikus on ka saateleht-arved nr 1-4, välja antud 11.11.2008, kuid nendes sisalduvad kauba kogused, nimetused ja hinnad ei lange kokku II köites tl-del 88-92 olevate saatelehtede andmetega. Tsiviilkostja on seisukohal, et tekitatud kahju suurust saaks tõendada vastava inventuuriaktiga, mida antud juhul esitatud ei ole. Ka puuduvad kriminaalasja materjalides tõendid, et kannatanud oleksid üldse kahju suuruse kindlakstegemiseks inventuuri läbi viinud. Eeltoodu alusel võiks tsiviilkostja arvates hüvitamisele kuuluda üksnes otsene tekitatud kahju, s.o esemete omandamismaksumus, kuid tsiviilhagi on esitatud turuväärtuse alusel. Puuduvad igasugused tõendid omandamismaksumuse kohta (kui suur on juurdehindlus, mille alusel on 6 juurdehindlus määratud, kas juurdehindlusest ja turuväärtusest on maha arvestatud kauba müügi kulud, s.o töötajate palk, maksud, kommunaalkulud jms). Tsiviilkostja lisab, et kannatanu AS XXX esindajate ütlustest nähtub, et neile on tagastatud mittemüügikõlblikku kaupa 154 294 krooni väärtuses, kuid puuduvad tõendid selle kohta, kas seda kaupa on võimalik remontida, müüa odavama hinnaga vms. Seega on arusaamatu, mida pidasid kannatanu esindajad silmas „mittemüügikõlbliku kauba“ all. Esindaja ütluste kohaselt on mittemüügikõlblik kaup kannatanu valduses, kuid sisaldub hagihinnas, mis näitab kannatanu AS XXX soovi alusetult rikastuda müügikõlbmatu kauba maksumuse arvel.
  17. 06.09.2012 esitas ringkonnakohus kannatanutele kohtunõude, milles tegi kannatanutele ettepaneku esitada kohtule varastatud juveelitoodete omandamisdokumendid ja kauba kindlustamiseks sõlmitud lepingud ning AS-ile XXX tagastatud rikutud ja mittekomplektse kauba väärtust kinnitavad tõendid. Kannatanute esindajad esitasid täiendavad tõendid vastavalt OÜ XXX 27.09.2012 ja AS XXX 08.10.
  18. Ringkonnakohus võimaldas kohtumenetluse pooltel täiendavate tõenditega tutvuda ning esitada tõendite kohta kirjalikke seisukohti kuni 22.10.
  19. 8.
  20. 22.10.2012 registreeriti Tartu Ringkonnakohtus tsiviilkostja AS G4S Eesti seisukoht, mille kohaselt ei anna kannatanute poolt esitatud täiendavad tõendid alust tsiviilhagide rahuldamiseks. Samuti jäi tsiviilkostja oma 27.08.2012 ringkonnakohtule esitatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  21. Ringkonnakohus käsitleb esmalt apellatsioonides esitatud seisukohti, mis puudutavad kannatanute AS XXX ja OÜ XXX tsiviilhagide rahuldamist (I), võtab seejärel seisukoha AS-ilt G4S Eesti kannatanu AS XXX kasuks välja mõistetud valitud esindajale makstud tasu osas (II) ning lahendab lõpuks apellatsioonkaebused (III). I
  22. Ringkonnakohtu hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas vaidlus selles, et 03.06.2008 varastati kannatanutelt OÜ XXX ja AS XXX süüdistusaktis loetletud kuld- ja hõbetooteid. Eelnevas on süüdistatavad Tartu Ringkonnakohtu 18.02.2010 ja Riigikohtu 26.05.2010 jõustunud otsustega süüdi mõistetud ning nimetatud otsustega tuvastatud faktiliste asjaolude (sh varastatud kauba koguste) osas on süüdimõistvad kohtuotsused tsiviilhagi lahendamisel siduvad (RKTKo 3-2-1-41-05, p 25). Küll aga leiavad süüdimõistetu A.P. ja tsiviilkostja AS G4S Eesti esindaja, et puuduvad usaldusväärsed tõendid, mis kinnitaksid kannatanutele vargustega tekitatud kahju suurust. 10.
  23. Ringkonnakohus apellantide eeltoodud väitega ei nõustu, leides, et kriminaalasjas on kogutud piisavalt tõendeid, hindamaks kannatanutele tekitatud kahju suurust. Seejuures ei jaga kohtukolleegium tsiviilkostja esindaja seisukohta, mille kohaselt võiks kannatanutele hüvitamisele kuuluda üksnes varastatud esemete omandamismaksumus. Kohus märgib, et kriminaalasjade lahendamisel tehakse varastatud asja väärtus kindlaks lähtuvalt selle harilikust väärtusest, kui seaduses või tehingus pole sätestatud teisiti. Eseme harilik väärtus on TsÜS § 65 kohaselt selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Seega ei oma kannatanute tsiviilhagide rahuldamise ulatuse kindlaksmääramisel tähtsust mitte varastatud esemete omandamismaksumus, vaid nende keskmine turuhind. 7 10.
  24. Kannatanu AS XXX on esitanud tsiviilhagi summas 169 143,90 eurot ja OÜ XXX summas 6608,46 eurot. Oma hagi tõendamiseks on AS XXX esitanud kohtule nimekirja vargusega seotud kauba puudujäägi kohta, milles on kajastatud varastatud kauba nimetused, kogused ning müügihinnad. Samuti on AS XXX esitanud nimekirjad kauplusele tagastatud komplekse ning mittekomplekse ja rikutud kauba kohta, kus on samuti kajastatud kauba nimetused, kogused ning müügihinnad ning millest müügikõlbulik kaup on tsiviilhagist maha arvatud. Tsiviilhagi sisaldab ka AS XXX Jõhvi kaupluses vargusega lõhutud ja rikutud inventari. OÜ XXX tsiviilhagi tõendavad kohtule esitatud saatelehed/arved, mis kajastavad kauplusest varastatud juveelitoodete loetelu koos kaupade nimetuste, kaalu, koguste ning hindadega. Tsiviilhagist on maha arvatud tooted, mis olid kannatanule kriminaalmenetluse käigus tagastatud. Kannatanu OÜ XXX seaduslik esindaja T.K. ja AS XXX seaduslik esindaja R.R. on kriminaalmenetluse käigus andnud ütlusi, et puuduoleva kauba nimekirjad koostati inventuuri läbiviimise tulemusena. Samuti on kannatanud selgitanud, et tsiviilhagides kajastatud kahju moodustus varastatud toodete müügi-, mitte omandamishindadest. Kannatanute ütlused on kooskõlas kohtule esitatud OÜ XXX saatelehtede ning AS XXX kauba liikumise nimekirjadega, millel on kajastatud iga üksiku juveelitoote müügihind. 10.
  25. Ringkonnakohus on seisukohal, et kannatanute poolt kohtule esitatud kaubanimekirjades kajastatud müügihindu tuleb käsitleda esemete hariliku väärtusena TsÜS § 65 mõttes. Kohtu seisukohta ei muuda tsiviilkostja väide, mille kohaselt ei ole tõendatud, et kannatanud oleksid kauba nimetatud hindadega ka maha müünud. Sisuliselt on tsiviilkostja leidnud, et kannatanud on varastatud kauba väärtust üle hinnanud. Millel tsiviilkostja seisukoht põhineb, jääb kohtukolleegiumile aga arusaamatuks. Siinkohal märgib kohus, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt lasub küll hagejal nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiskoormis, kuid alates hetkest, mil hageja esitab omapoolsed tõendid, ei saa ka kostja piirduda paljasõnaliste vastuväidetega, vaid peab nende kinnitamiseks omakorda tõendeid esitama (RKTKo 3-2-1137-07, p 13). Antud juhul kostja tõendeid, mis seaksid kannatanute poolt avaldatud müügihinnad kahtluse alla, kohtule esitanud ei ole. Seega on tegemist tsiviilkostja paljasõnalise oletusega, mille usaldusväärsuse seab kahtluse alla ka kannatanute poolt avaldatud juveelitoodete hindade omavaheline võrdlus. Hindade vahelised erinevused ei ole niivõrd suured, et need võimaldaksid väita, et üks kannatanutest oleks kaupade hindu näidanud tegelikest suurematena. Samuti puudub kohtul alus arvata, et kannatanud oleksid hindade kunstlikus suurendamises omavahel kokku leppinud. 10.
  26. Eelnevale vaatamata leiab kohtukolleegium, et rahuldades AS XXX tsiviilhagi täies ulatuses, eksis maakohus VÕS § 127 lg-tes 1 ja 5 sätestatud põhimõtte vastu, mille järgi on kahju hüvitamise eesmärk kannatanu endise varalise olukorra taastamine ja tema rikastumise välistamine. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et AS XXX tsiviilhagi hõlmas ka kannatanule tagastatud, kuid rikutud ja mittekomplektset kaupa. Kuivõrd tegemist on väärismetallist ehetega, ei nõustu ringkonnakohus kannatanu esindaja seisukohaga, mille kohaselt on rikutud kaup väärtusetu. Rahuldades kannatanu AS XXX tsiviilhagi täies ulatuses, tekitas maakohus olukorra, kus kannatanu rikastus kahjustada saanud kauba väärtuse võrra. Kannatanu alusetu rikastumise vältimiseks vähendab ringkonnakohus käesoleva otsusega AS XXX kasuks väljamõistetavat tsiviilhagi. Kohus tegi kannatanule ettepaneku esitada tõendid, mis näitaksid rikutud kauba väärtust. Kuna kannatanu vastavaid tõendeid ei esitanud, vähendab kohus kannatanule hüvitamisele kuuluvat summat 154 294 krooni (9861,18 euro) võrra, mis oli hagiavalduse kohaselt rikutud kauba müügihinnaks. Seega kuulub kannatanu AS XXX tsiviilhagi rahuldamisele summas 159 282,72 eurot. 8 10.
  27. Seoses kannatanu AS XXX esindaja poolt kohtunõudele esitatud vastuses avaldatuga, mille kohaselt on kannatanu pärast talle tekitatud kahju hüvitamist valmis rikutud kauba kahju hüvitajale üle andma, märgib kohus järgmist. Kohtukolleegium möönab, et kui asja kahjustanud isik peab asja majanduslikus mõttes hävimise korral VÕS § 132 lg 3 kohaselt maksma hüvitise, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele, saab ta nõuda kahjustatud asja endale väljaandmist. Seejuures tuleb aga silmas pidada, et võlaõigusseadus ei näe ette võimalust anda asi selle omanikuks mitteolevale isikule pärast temapoolset kahju hüvitamist üle tema tahte vastaselt (vt RKKKo 3-1-1-11-10, p 8.2). Kuivõrd antud juhul ei ole kahju hüvitama kohustatud isikud vastavat nõuet esitanud, puudub kohtul seaduslik alus neile rikutud kauba omandi üleandmiseks.
  28. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kannatanute tsiviilhagide rahuldamisel õigesti tuginenud VÕS §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-le 5, mille alusel kohustanud süüdimõistetuid kannatanutele tekitatud kahju hüvitama. Samas ei nõustu kohtukolleegium maakohtu otsusega osas, milles maakohus jättis kannatanute tsiviilhagid välja mõistmata tsiviilkostjalt AS-lt G4S Eesti. Maakohtu seisukoht, mille kohaselt peavad kuriteoga tekitatud kahju hüvitama selle kuriteo otseselt toime pannud isikud, läheb vastuollu VÕS § 1054 lg-s 1 sätestatuga. Nimetatud sätte kohaselt, kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, vastutab ta selle isiku õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandus- või kutsetegevusega. Antud juhul on R.P. süüdi mõistetud selles, et tema AS G4S Eesti turvatöötajana aitas oma töövahetuse ajal ametikohustusi eirates kaasa kannatanute kauplustest varguste toimepanemisele. Seega on täidetud mõlemad VÕS § 1054 lg-s 1 sätestatud teise isiku eest vastutamise eeldused – AS G4S Eesti kasutas R.P. i pidevalt oma majandustegevuses ning kannatanutele AS XXX ja OÜ XXX kahju tekitamine oli seotud AS G4S Eesti poolt valveteenuse osutamise ehk aktsiaseltsi majandustegevusega. Seega on ringkonnakohus seisukohal, et kannatanute tsiviilhagid kuuluvad väljamõistmisele ka tsiviilkostjalt AS-lt G4S Eesti. Eeltoodu ei välista aga R.P. i enda deliktilist vastutust kannatanu ees. Kui kahju tekitavad mitu isikut, peavad nad selle VÕS § 137 lg 1 kohaselt solidaarselt hüvitama (vt nt RKTKo 3-2-1-19-08, p 11). Seega kuuluvad kannatanute AS XXX ja OÜ XXX tsiviilhagid väljamõistmisele süüdimõistetutelt A.P. ilt, J.B. lt ja R.P. ilt solidaarselt tsiviilkostjaga AS G4S Eesti. II
  29. Samuti ei nõustu kohtukolleegium maakohtu otsustusega mõista kannatanu AS XXX õigusabikulud lisaks süüdimõistetutele välja ka tsiviilkostjalt. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu eelnev seisukoht on vastuolus seaduses sätestatuga. Nii tuleneb KrMS § 180 lg-st 1, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 182 näeb aga erandid ette üksnes tsiviilhagi tagamisest tingitud menetluskulude, mitte valitud esindajale makstud tasu osas. Seega puudus maakohtul alus KrMS § 180 lg-s 1 sätestatust kõrvale kalduda ja mõista kannatanu esindajale makstud tasu välja ka tsiviilkostjalt. Ringkonnakohus leiab, et mõistes kannatanu AS XXX valitud esindajale makstud tasu lisaks süüdimõistetutele välja ka tsiviilkostjalt, rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on rikkumisega, mida on võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. III 9
  30. Eelnevast lähtudes rahuldab ringkonnakohus kannatanute AS XXX esindaja H. Otsa ja OÜ XXX esindaja I. Vijardi apellatsioonid ning mõistab tsiviilkostjalt AS G4S Eesti solidaarselt süüdimõistetutega välja kannatanu OÜ XXX kasuks 6608,46 eurot ja AS XXX kasuks 159 282,72 eurot. Samuti rahuldab kohus tsiviilkostja AS G4S Eesti esindaja M. Tiiriku apellatsiooni ning jätab tsiviilkostjalt välja mõistmata kannatanu AS XXX valitud esindajale makstud tasu summas 2828,09 eurot. Nimetatud summa ulatuses suurendab kohus süüdimõistetutelt kannatanu AS XXX kasuks valitud esindajale makstud tasu katteks väljamõistetavat summat, mõistes igaühelt välja 3770,79 eurot. Süüdimõistetu A.P. i apellatsiooni jätab kohtukolleegium rahuldamata. Aarne Sarjas Kersti Kerstna-Vaks 10 Viivi Tomson

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.