← Eesti

2-18-132630/6

Obsah (13)§ 142§ 187§ 367§ 407§ 444§ 436§ 438§ 468§ 163§ 138§ 139§ 144§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Tartu Maakohus Heiki Kolk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 25.juulil 2019, Võru kohtumaja Hagi ese Elis

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA 1. Elisa Teleteenused AS esitas Tartu Maakohtusse hagi H. K. i vastu tulenevalt poolte vahel 29.05.2015 sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise lepingu nr L-834926 rikkumisest, mille alusel osutas hageja kostjale teenuseid Starman ZUUM:L-ZUUMtv aadressil Helgi, Leevi küla, Räpina vald, Põlva maakond. Sama lepinguga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajalikud seadmed. Kostja kinnitas, et nõustub lepingu lisatingimustega, lepingu lahutamatuks lisaks olevate hageja üldtingimustega ja hinnakirjaga. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele. Lepingu järgi oli kostja kohustatud lepingu lõpetamisel tagastama kõik komplektiosad. Kostja ei ole seadmeid hagejale tagastanud, kostjale on esitatud tagastamata seadmete eest nõudearved. Hageja ütles kostjaga lepingu üles 28.01.2016, kuivõrd kostja oli viivituses arvete tasumisega. Hageja taotleb esitatud hagis välja mõista võlgnevus esitatud arvete alusel 272,41 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised lepingujärgses määras 0,05% päevas alates arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni 25.04.2019 summas 69,95 eurot. Samuti on hageja esitanud nõude arvestades

§ 367

sätestatut välja mõista viivised alates 26.04.2019 kuni põhinõude 272,41 euro täitmiseni 0,05% päevas tasumata põhisummalt.

§ 407

lg 1 tulenevalt, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult kättetoimetatud 13.06.2019. 2

(5)Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. 2. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi

§ 407

lg 6 alusel rahuldamata.

§ 444

lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Võlausaldaja on tegutsenud kostjaga teenust osutades oma majandustegevuse raames ja asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis laenulepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kui hageja tugineb nõude alusena tüüptingimusi sisaldavale lepingule, siis peab kohus tüüptingimuse rakendamiseks esmalt otsustama tüüptingimuse kehtivuse küsimuse. Kohtu hinnangul tuleb sõlmitud leping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on viidatud lepingute lahutamatuks lisaks olevate hinnakirja ja üldtingimuste näol tegemist tüüptingimustega. Kohus märgib, et tulenevalt

§ 436

lg 7 ja

§ 438

lg 1 on kohtul kohustus tarbija vastu esitatud nõude puhul kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ei ole ise sellele tuginenud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimiseviisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. 3. Hagiavalduse kohaselt on kostjal arvete alusel tasumata kokku põhivõlgnevus 272,41 eurot. Kostja võlgnevus arvete eest sisaldab ka võlahaldustasu 5 eurot, võla tõttu teenuse piiramise tasu 12 eurot (arvel A-26833114), trahv 29,91 eurot (arvel TA-79649), trahv 35 eurot (arvel TA-79597), trahv 90 eurot (arved nr TA-79331). Lepingu nr L-834926 alusel kohustus kostja kasutama hageja ZUUMtv teenust 12 kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi 35 eurot, 29, 92 eurot ja 90 eurot seoses tähtajalise lepingu rikkumise eest enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt leppetrahvi tulenevalt asjaolust, et hageja on piiranud enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu kostja poolt arvete tasumise jätmise tõttu teenuse piiramist. Kostja ei tasunud hageja osutatud teenuste eest õigeaegselt, mistõttu piirati kostjale teenuse osutamist üldtingimuste p 7.2.9 alusel. Võla tõttu teenuse piiramise tasu ja võlahaldustasu suurus on sätestatud hageja hinnakirjas. 3

(5)Kohtu hinnangul on sisuliselt tegemist leppetrahvidega VÕS § 158 lg 1 mõttes, mille kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist ning motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Leppetrahvi eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Leppetrahvi peamiseks eesmärgiks on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist ning motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Kohus leiab, et eeltoodud tüüptingimused näevad tarbijat ebamõistlikult kahjustavad ja seega tühised, kuna näevad tarbijast lepingupoolele ette kohustuse tasuda ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses leppetrahvi ning tarbijalt võetud võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Praegusel juhul on hageja tüüptingimustes sisuliselt ühe rikkumise, maksetega viivitamise eest nähtud ette võlahaldustasu 5 eurot, võla tõttu teenuse piiramise tasu 12 eurot, leppetrahvid 35 eurot, 29,91 eurot, 90 eurot ning viivis tasumata summalt 0,05% päevas. Kohtule esitatust ei nähtu, milles seisneb hagejale kostja lepingurikkumisega tõttu tekkinud konkreetne kulu ning et leppetrahvi nõue oleks seotud hageja tegelike kuludega. Võla tõttu teenuse piiramise korral kohustus klient üldtingimuste p 9.11 kohaselt tasuma samal ajal ka teenuse kasutamise kuutasu. Arvete tasumisega viivitamise korral oli hagejal üldtingimuste p 10.1 kohaselt õigus nõuda viivist 0,05% kalendripäevas, mis ületab seadusjärgse viivise määra. Arvestades ka teenuse tavapärast maksumust (11,99 eurot kuus), on kohaldatavad trahvid ebaproportsionaalselt suured ning arvestades, et leppetrahvi nõue ei ole seotud hageja tegelike kuludega ja lisaks on hagejal õigus nõuda viivist. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte vahelises lepingus sisalduv leppetrahve ettenägev lepingutingimus, millega pannakse tarbijast lepingupoolele tarbimiskohustuse rikkumise eest ette kohustus tasuda kindlas summas leppetrahvi, on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Vastavalt VÕS § 415 lg 1 kolmanda lause kohaselt kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. Kohus jätab VÕS § 42 lg 3 p 5, § 42 lg 1 alusel tühise tüüptingimuse kohaldamata. Seega leiab kohus, et võlahaldustasu 5 eurot, võla tõttu teenuse piiramise tasu 12 eurot ja leppetrahvid 29,91 eurot+35 eurot+90 eurot ei ole õiguslikult põhjendatud ja väljamõistmisele kostjalt ei kuulu. Kuna leppetrahvid on kajastatud põhivõlgnevuse summas, siis kuulub rahuldamisele põhinõue summas 100,50 eurot (272, 41-12-5-90-29,91-35). Kuna kohus peab teenuse piiramise tasu 12 eurot ja võlahaldustasu 5 eurot põhjendamatuks, on põhjendamatu nõuda nendelt viivist 0,05% päevas. Kohtu arvutuste kohaselt kasutades viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) on põhjendatud välja mõista viivis 0,05% päevas rahuldatud osas tasumata põhinõudelt rahuldatud osas vastavalt esitatud arvetele alates arve maksekuupäevale järgnevast päevast kuni 25.04.2019 summas 59,92 eurot. 4.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus VÕS §-de 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1 alusel hageja nõude osaliselt põhivõlgnevuses 100,50 euro ja seisuga 25.04.2019 sissenõutavaks muutunud viivis 59,92 euro nõudes.

§ 367

alusel alates 26.04.2019 alates viivis 0,05% päevas tasumata põhinõudelt kuni põhinõude, so 100,50 euro täitmiseni. Põhivõlgnevuse 171,91 euro ja seisuga 25.04.2019 sissenõutavaks muutunud viivise 10,03 euro osas tuleb jätta hagi rahuldamata. 4

(5)5.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 6.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Võttes arvesse, et hagiavalduse järgi on hagihind 392,07 eurot, aga kohus rahuldas hagi ulatuses, mis vastab hagihinnale 178,76 eurot (160,42 eurot+ viivis ühe aasta kohta 18,34 eurot), jätab kohus menetluskulud 46 % ulatuses kostja ning 54 % ulatuses hageja kanda. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv hagiavalduse esitamisel, mis vastavalt hagihinnale on 100 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 240 eurot.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 100 eurot. Kohtuväline kulu on

§ 144p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagidega, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid tüüphagiavalduses andmete vahetamisega ning selle kohtusse esitamisega. Samuti ei saanud keeruline olla esitatud tõendite kogumine. Arvestades hagihinda, avalduse vormi, tõendeid ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 100 eurot. Seega on hageja menetluskulude suuruseks 200 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 92 eurot. Hageja taotlusel tuleb välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja ei ole esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja ega taotlenud menetluskulude hüvitamist hagejalt. Seega ei määra kohus kindlaks kostja menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.