A. A. kinnitas 29.08.2018 toimunud kohtuistungil, et O. M. on tema elukaaslane, laste isa ning neil on ühine majapidamine. Kinnistu, registriosa nr 791008, asukohaga Lüganuse vallas Varinurme külas Tihasel on jätkuvalt kostja omandis ning seda tõendab vastava kinnistu registriosa väljavõte. Kinkeleping A. A. ja O. M. vahel kinnistu registriosa nr 791008 kinkimiseks sõlmiti 17.04.2017.a. A. A. pankrot kuulutati välja 30.08.2018.a. Seega on kinkeleping sõlmitud vähem kui 5 aastat enne pankroti välja kuulutamist. Viru Maakohtule A. A. poolt esitatud pankrotiavalduse osaks olevas „Seletuskiri püsiva maksejõuetuse avalduse juurde“ nähtub, et sisuliselt oli A. A. pidevates makseraskustes juba 2013 aastal. A. A. kinnitab pankrotiavalduses, et tal olid juba 2013 aastal kohustused, mida ta ei suutnud tasuda oma vahenditest ning ta võttis nende tasumiseks juurde pidevalt uusi laene. Pankrotiavalduse esitamise seisuga oli A. A.l kohustusi summas 33 851,82 eurot, mida tõendab pankrotiavalduse osaks olev “Varad ja kohustused“ nimekiri. Seega on tõendatud, et juba 2013 aastal oli A. A.le teada, et ta ei suuda täita olemasolevaid kohustusi oma vahenditest, tal on makseraskused oma kohustuste täitmise osas ning need ei olnud ajutise iseloomuga, vaid olukord on pidev. Olukorra pidevuse tõendiks ongi tänane võlgniku pankrot. Olukorras, kus A. A.l olid kohustused võlausaldajate ees juba 2013 aastal ning ta võttis pidevalt uusi kohustusi juurde, et täita varasemalt tekkinud kohustusi, sõlmis A. A. 17.04.2017.a 3 kinkelepingu oma lähikondse kostja O. M.ga oma ainukese vara kinkimiseks ja selle valduse üleandmise osas kostjale. Selle tehinguga kahjustati kõikide võlausaldajate huve (olemasolevate võlausaldajate ja tulevikkus tekkivate). Hageja on seisukohal, et kingisaaja O. M. oli nimetatud asjaoludest teadlik, kuna ta on A. A. lähikondne
A. A. kinnitas 29.09.2018 toimunud kohtuistungil, et O. M. on tema elukaaslane, laste isa ning neil on ühine majapidamine. O. M. A. A. lähikondsena pidi olema teadlik võlausaldajate huvide kahjustamisest. Vastupidise väitmine ei saa olla eluliselt usutav. Hageja palus: 1) tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks A. A. ja O. M. vahel 17.04.2017 sõlmitud kinkeleping, mis on koostatud ja tõestatud Rakvere notar Toomas Saaver poolt ning registreeritud notari 2017 ametitegevuse raamatu registris nr 755 all; 2) tuvastada kostja kohustus anda nõusolek kanda registriosa nr 791008 omanikuna kinnistusraamatusse A. A. (pankrotis), asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega; 3) tunnistada A. A. (pankrotis) omandiõigust kinnistule asukohaga: xxx registriosa nr 791008 ning mõista nimetatud kinnistu kostja valdusest (koos kõigi temaga koos elavate pereliikmete valdusest) välja koos kohustusega vabastada kinnistu ja anda selle valdus üle hagejale; 4) menetluskulud jätta kostja kanda. A. A. (pankrotis) pankrotihaldur esitas kohtule TsMS § 382 lg 1 alusel hagi tagamise taotluse enne hagi esitamist, mis rahuldati Viru Maakohtu 31.08.2018 kohtumäärusega. 4. Kostja O. M. vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt, hageja ei tõendanud, et kostja lähikondsena teadis või pidi teadma, et tehing kahjustab võlausaldajate huve. Tsiviilasjas 218-8865 A. A. poolt 08.06.2018.a esitatud avaldusele maksejõuetuse väljakuulutamiseks lisatud seletuskirjas on A. A. selgitanud „…Oma esimese laenu võtsin ma 2013.a…. Esimese laenuga tasusin ma korterimaksud kuna teadsin, et elukaaslase rahaline seis ei ole hea. Kõik see toimus ilma tema teadmata… Lõpuks jõudis asi selleni, et olin sunnitud kasutama oma elukaaslase andmeid, et laenu võtta ja ilma tema teadmata kuna ise olin töötu ja laenu tähtajad tulid muudkui peale…Aastal 2014 sündis meile teine laps ja panin kõik oma lootused emapalgale aga siiski jäi sellest väheseks ja taaskord laenasin uuesti oma elukaaslase nimel ilma tema teadmata…Aastal 2016 leidsin ma töö ja olin kindel, et seekord võibolla suudan ma olukorra päästa ja tasuda kõik laenumaksed kuid maksed muudkui kasvasid ja ma teadsin, et kui ma neid ei tasu siis tuleb kõik välja ja ma kartsin…Ma olin ilma tema teadmata tekitanud laenud summas umbes 22 000 eurot.“ Samuti 29.08.2018.a toimunud kohtuistungil selgitas A. A., et: „…Elukaaslane ei teadnud laenudest midagi…“ ja „…Paar kuud tagasi sai elukaaslane teada, et võtsin laene…Kasutasin elukaaslase ID kaarti laenu võtmiseks…“, mis tõendavad samuti asjaolu, et kostja ei olnud teadlik A. A. poolt enda nimel ja ka kostja nimel võetud laenudest kuni 2018.a suveni. Kostja on seisukohal, et hageja on hagiavalduse lisades 4 ja 6 olevat informatsiooni edastanud kohtule tendentslikult ja valikuliselt jättes kõrvale kõige tähtsama – kostja ei olnud teadlik kuni 2018.a mai kuuni A. A. poolt võetud laenudest ja kohustustest võlausaldajate ees. Tulenevalt eeltoodust on kostja seisukohal, et hagejal puudub õigus esitada kinkelepingu tagasivõitmise hagi, kuna
Kostja kinnitab, et ei olnud kuni 2018.a maikuuni teadlik oma elukaaslase A. A. võlgnevustest ning selgitab kohtule, et peale A. A. võlgadest teada saamist alustas kostja nende osalist tasumist. Kostja esitab kohtule väljavõtte A. A. Swedbanki kontolt (Lisa 1), kus sissekannete nr. 44-62; 69-70 ja 77-78 all on nähtavad kostja poolt A. A. kontole kantud rahalised vahendid (summas 6994 eur, märgitud kollasega) ja nende arvelt võlgnevuste kustutamine. Kostja selgitab, et vaidlusaluse kinnistu registriosa nr. 791008, asukohaga: xxx on olnud pikemat aega kostja laenulepingute tagatiseks. Kostja sõlmis 26.04.2006 4 Laenulepingu nr. L060013028 (Lisa 2), millega seati hüpoteek vaidlusalusele kinnistule. Sama laenulepingu lisaga 1, 31.01.2014.a suurendati laenu ja muudeti laenuotstarvet vaidlusaluse kinnistu renoveerimiseks. Kinnistu oli väga halvas seisus, mida tõendab eksperthinnang nr. 429/036K, 29.03.2006 (Lisa 3), laenulepingu lisaga 2, 01.04.2014.a suurendati veel laenusummat. Kostja poolt vaidlusalusesse kinnistusse investeerimist tõendavad ka sellel ajal tehtud eksperthinnang nr. 0064/0114VK, 21.0.2014 (Lisa 4) ja eksperthinnang nr. 0285/0314VK, 21.01.2014 (Lisa 5) ning laenulepingu lisa 3, 05.07.2018.a sõlmimine ning eksperthinnangu nr. 101/0518JK, 04.06.2018 (Lisa 6). Kostja on kinnistul asuvat ühist kodu renoveerinud oma laenude arvelt, mitte A. A. poolt võetud laenude arvelt. Kostja soovib vastuse punktis 1.6. toodud tehingute ja eksperthinnangutega tõendada asjaolu, et kuna kostja teadlikult paigutas oma laenuraha vaidlusalusel kinnistul olevasse elumaja renoveerimisse (osapoolte alaline eluskoht) siis oli 17.04.2017.a Rakvere notar Toomas Saaver poolt tõestatud kinkelepingu nr. 755 sõlmimine põhjendatud ning kuna hageja ei ole tõendanud hagi aluse olemasolu siis tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata. Kuna hageja poolt ei ole tõendatud
lg 1 p 4 sätestatud tagasivõitmise eeldused ning hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele siis ei kuulu rahuldamisele ka hageja nõuded anda nõusolekud kinnistusraamatu kannete muutmiseks ning valduse üleandmiseks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) kostja O. M. on A. A. (pankrotis) lähikondne
A. oli pidevates makseraskustes juba 2013 aastal; 3) 17.04.2017 koostas ja tõestas Rakvere notar Toomas Saaver kinnistu kinkelepingu ja asjaõiguslepingu, millega A. A. kinkis kinnistu, registriosa nr 791008 oma lähikondsele O. M.le. A. A. oli enne kinkelepingu sõlmimist kinnistu otsese valduse oma lähikondsele O. M.le üle andnud, seda vastavalt kinkelepingu punkti 5 alapunktidele; 4) A. A. kasutas kostja ID-kaarti ja taotles kostja nimel laene, mis kanti arvelduskontole; 5) A. A. ja O. M. vahel oli kokkulepe, mille kohaselt A. A. maksab kõik majapidamiskulud, laenumaksed, kõik arved ise. Kokku olid igakuised kohustused, mida A. A. pidi kokkuleppe kohaselt tasuma ca 1 000 eurot. Kostja oli teadlik, et 2013.a kuni 2015 oli A. A. ka töötu ja 2016 A. A. töötas vahepeal kaks kuud. Arvete maksmiseks andis O. M. A. A. kasutusse oma pangakaardid ja ID-kaardi. 8. Kostja vastuväited on: 1) hageja ei tõendanud, et kostja lähikondsena teadis või pidi teadma, et tehing kahjustab võlausaldajate huve; 2) kostja ei olnud teadlik kuni 2018.a mai kuuni A. A. poolt võetud laenudest ja kohustustest võlausaldajate ees; 3) kostja teadlikult paigutas oma laenuraha vaidlusalusel kinnistul olevasse elumaja renoveerimisse (osapoolte alaline eluskoht) siis oli 17.04.2017.a Rakvere notar Toomas Saaver poolt tõestatud kinkelepingu nr. 755 sõlmimine põhjendatud. 9. Tagasivõitmise õiguslik alus 5
lg 2 pankrotivara on vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal.
lg 1 tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve.
lg 1 p 2 kohus tunnistab kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tähtaja algust, kuid viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui kingisaaja oli võlgniku lähikondne ja kui kingisaaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli kinkimise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu. Viru Maakohtu 10 juuli 2018 määrusega võttis Viru Maakohus menetlusse A. A. avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja nimetas A. A. pankrotimenetluses ajutiseks pankrotihalduriks Pankrotihaldur Tarmo Villman. 17.04.2017 koostas ja tõestas Rakvere notar Toomas Saaver kinnistu kinkelepingu ja asjaõiguslepingu, millega A. A. kinkis kinnistu, registriosa nr 791008 oma lähikondsele O. M.le. Seega sõlmiti vaidlustatav tehing 1 aasta ja 3 kuud enne ajutise halduri nimetamist. Vaidlust ei ole selle üle, et kingisaaja on võlgniku lähikondne. Vaidlust ei ole ka selle üle, et võlgnik oli pidevates makseraskustes juba ca neli aastat enne kinkelepingu sõlmimist
lg.1 alusel tuleb17.04.2017 Rakvere notar Toomas Saaveri koostatud ja tõestatud kinnistu kinkelepingu ja asjaõiguslepingu, millega A. A. kinkis kinnistu, registriosa nr 791008 oma lähikondsele O. M.le kehtetuks tunnistada.
lg 1 kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga.
lg 1 alusel on kostjal kohustus tagastada pankrotivarasse kinnistu registriosa nr 791008 koos viljade ja muu kasuga, so peale kinkelepingut kinnistusse investeerituga. TsÜS § 68 lg 5 kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. AÕS § 641 kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. TsÜS § 68 lg.5 ja AÕS § 641 alusel on kostjal O. M.l kohustus teha tahteavaldus, so avaldus kande tegemiseks kinnisturaamatusse registriosa nr 791008, et omanikuna kantakse kinnistusraamatusse A. A. (pankrotis). Viru Maakohtu käesolev otsus asendab O. M. tahteavaldust. Riigikohus on oma 02.06.2008 lahendis nr 3-2-1-39-08 asunud seisukohale, et võlausaldajate huvide kahjustamisega on tegemist ka siis, kui võlgnik teeb tehingu, mis toob hiljem kaasa tulevaste võlausaldajate huvide kahjustamise. Võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamiseks kinke puhul ei oma tähtsust see, kas kinkimise ajal olid olemas konkreetsed võlausaldajad. MENETLUSKULUD 10. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks. 7 TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esitas 28.01.2019 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt, palub kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 1050 eurot, mis on kohtukulud tasutud riigilõivudena summas 1050 EUR (riigilõiv hagi tagamise avalduse esitamisel 50 EUR ja riigilõiv hagi menetlusse võtmiseks 1000 EUR), lisaks ning lisaks viivise VÕS § 113 lg 1 alusel. Kohus kontrollinud hageja menetluskulude taotlust, tuvastas, et hageja on tasunud riigilõivu hagi esitamiselt kokku 1000 eurot ja hagi tagamise taotluselt 50 eurot, s.o on kokku 1050 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude osas vastuväidet esitanud. TsMS § 162 tulenevalt jätab maakohus seoses hagi rahuldamisega menetluskulud kostja kanda. Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas on 1050 eurot. Samuti tuleb vastavalt hageja taotlusele kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.