Obsah (4)

§ 135§ 171§ 174§ 134

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-17-16245 Määruse tegemise aeg ja koht 10. mai 2019, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Tsiviilasi Ra

) § 134 lg 1 sätestab, et kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse 4 hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning käesoleva seaduse §-des 135 ja 136 loetletuid. Vastavalt

§ 135

lg 2 võib hooldusõiguse kohus vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.

1. Maakohtus luges rahvastikuregistri väljavõttega tõendatuks, et laps on sündinud XX.XX.XXXX ning tema ema on SS ja isa on puudutatud isik II. Pärnu Maakohtu 19.04.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-8928 lõpetati lapse vanemate ühine hooldusõigus ja lapse ainuhooldus anti üle isale.
2. Kohus leidis, et avaldusele lisatud kirjalike tõendite ja seisukohtadega, avaldaja esindaja seletusega ja Tapa valla esindaja seletusega on tuvastamist leidnud, et isa ei ole võimeline tagama lapsele turvalist elu ja kasvukeskkonda, sellega on ohustatud lapse vaimne ja hingeline heaolu. Lapse isale ja vanaemale pakutud teenused ja toetused, sh ettekirjutuse tegemine, perenõustamine, võlanõustamine ja tugiisiku teenus, ei ole oodatud tulemust andnud ega osutunud piisavaks, et ära hoida lapse hooletusse jätmine. Lapse huvide kaitset perekonnas ei ole võimalik tagada teiste vanema ja laste suhtes tarvitusele võetavate toetavate abinõudega. Isa oma tütre elukäigust ei hooli, ta ei ole oma last kasvatanud, hooldanud ega ülal pidanud. Isal puudub oma lapsega hingeline side ja kontakt ning ta ei ole suuteline vanemana täitma lapse suhtes oma kohustusi. Kõik rakendatud abinõud ei ole tulemusi andnud. Isa ei vaielnud kohtuistungil temalt hooldusõiguse äravõtmisele vastu. Tapa valla esindaja selgituste kohaselt puudub lapse isal elukoht, töökoht, ta tarvitab alkoholi, mille tõttu on ta töölt vallandatud. Töötukassa korraldusi ta ei täida. Puudutatud isik II vaidles nimetatud asjaoludele vastu, kuid nende kummutamiseks ei esitanud kohtule ühtegi tõendit. Isa võttis omaks, et reaalselt ta last ei kasvata ega hoolda. Seega on põhjendatud täielikult isikuhoolduse, varahoolduse ja esindusõiguse isalt äravõtmine lapse suhtes. See toimub lapse huvides ja tema heaolu silmas pidades. 20.

§ 171

lg 1 sätestab, et kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja. Kuna laps on jäänud ilma vanemliku hoolitsuseta, tuleb tema isikuhoolduse ja varahooldusõiguse teostamiseks seada eestkoste.

§ 174

lg 3 sätestab, et eestkostjat valides arvestatakse tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita, vanemate eeldatavat tahet ning tema suhteid lapsega, kelle üle eestkoste seatakse, lapse üleskasvatamise järjepidevust ning lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Lapse eestkostjaks soovisid hakata nii puudutatud isik III kui puudutatud isik IV.

1. Tapa valla esindaja seletusega leidis tõendamist, et kui puudutatud isik IV elas Tapal, ei tulnud ta laste kasvatamise ega hooldamisega toime. Alaealisel AA-l oli vaba voli tarvitada õlut ja teha suitsu. J ei täitnud koolikohustust. Puudutatud isik IV ei valmistanud lastele tervislikku toitu. Lapsed toitusid krõpsudest ja kommidest. Puudutatud isiku III pere tuleb hästi toime. Puudutatud isik III on lasteaias õpetaja ja tal on vastavad teadmised ja oskused, kuidas last kasvatada. Laps ei ole puudutatud isiku IV juures eakohaselt arenenud. Alles lasteaias on laps arenema hakanud.
2. Rapla valla esindaja seletusega leidis tõendamist, et pere on pikalt olnud sotsiaaltöötajate valve all. Tehtud on palju ettekirjutusi. Laps pandi lõpuks lasteaeda ja alles lasteaias hakkas ta arenema. Laps kasvab praegu peres, kus teda ei osata õpetada ega kasvatada. Puudutatud 5 isikul IV puudub haiguskriitika nii enda kui ka lapse suhtes. Puudutatud isiku III kasuks räägib tema haridus ja töökoht. Ta on lasteaias õpetaja, ta oskaks last õpetada ja arendada.
3. Laps soovib elada Kabalas koos vanaemaga. Kohus leidis, et see on ka arusaadav, sest lapsele ei ole varem võimalust antud, et ta saaks oma emapoolsete sugulastega läbi käia.
4. Tunnistajad GG, VV ja ÜÜ leidsid, et puudutatud isik IV saab lapse kasvatamise ja hooldamisega hästi hakkama. Kohus nõustus valdade esindajate arvamusega, et tunnistajad ei ole näinud teistsugust peremudelit ega kasvukeskkonda ja avaldasid seepärast sellist arvamust.
5. Kohus leidis, et kuna puudutatud isik IV on kõigi ametnike vastu vaenulikult meelestatud, esinevaid probleeme ei tunnista, ei ole praeguse ajani suutnud tagada tingimusi lapse turvaliseks eluks ja normaalseks arenguks, siis ta ei ole võimeline eestkostja kohustusi täitma. Puudutatud isik IV ei ole lapse eestkostjaks sobiv isik. Arvestades lapse tulevikku ja tema parimaid huve, siis on põhjendatud määrata tema eestkostjaks puudutatud isik III, kes on võimeline tagama lapse turvaliseks eluks ja normaalseks arenguks kõik tingimused. Puudutatud isik III, arvestades tema isikuomadusi, sobib lapse eestkostjaks. Puudutatud isiku II määruskaebus
6. Puudutatud isik II esitas 07.05.2018 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega jätta lapse isalt lapse suhtes hooldusõigus ära võtmata või alternatiivselt anda lapse isiku- ja varahooldus ning lapse esindusõigus üle tema teisele vanaemale, puudutatud isikule IV.
7. Määruskaebuse väidete kohaselt jättis maakohus asjas tähtsust omavad tõendid tähelepanuta. Last on sünnist saadik kasvatanud tema teine vanaema (puudutatud isik IV). Puudutatud isik IV käib samuti tööl XXX ning on seni oma lapselapse kasvatamisega toime tulnud. Vastused määruskaebusele
8. Puudutatud isik III vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta kaebuse rahuldamata.
9. Lapsele määratud esindaja palus jätta maakohtu määruse muutmata.
10. Tapa vald ja Rapla vald palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
11. Puudutatud isik IV toetas määruskaebust. Edasine menetluse käik
12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
13. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 6 34.

§ 134

lg 1 sätestab, et kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning käesoleva seaduse §-des 135 ja 136 loetletuid. Vastavalt

§ 135

lg-le 2 võib kohus hooldusõiguse vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult võtnud puudutatud isikult II ära hooldusõiguse LL suhtes. Puudutatud isik II ei ela lapsega koos. Ta ei ole last pidevalt hooldanud ja kasvatanud ning on jätnud lapse hooletusse. Avaldaja ja Tapa valla seisukohtadest nähtuvalt ei suuda puudutatud isik II hakkama saada lapse kasvatamisega ja hooldamisega oma puudulike vanemlike ja sotsiaalsete oskuste tõttu. Raikküla Vallavalitsus on 06.03.2017 teinud ettekirjutuse JJ-le ja ÕÕ-le LL-le normaalse elukeskkonna tagamiseks, kuid seda on valla selgituste kohaselt täidetud üksnes lapse lasteaeda panemise ning tervisekontrolli tegemise osas. Puudutatud isik II on jätnud oma lapse puudutatud isiku IV kasvatada, kuid maakohtu tuvastatu kohaselt ei ole seal nõuetekohased tingimused lapse eluks ja arenguks tagatud ning ka korduvad nõustamised ei ole tulemust andnud. Kuna puudutatud isik II ei ole sisuliselt vastu vaielnud endalt vanemaõiguste äravõtmisele, siis sellest järeldub, et ta ei ole lapse kastavamisest ja lapse eest hoolitsemisest ka edaspidi huvitatud. Puudutatud isik II soovib üksnes, et eestkostjaks ei saaks lapse emapoolne vanaema, vaid isapoolne vanaema. Ülaltoodust tulenevalt puudub alus muuta maakohtu määrust osas, milles puudutatud isikult II võeti ära hooldusõigus oma lapse suhtes.
2. Puudutatud isik II on määruskaebuses seisukohal, et lapse eestkostjaks tuleks määrata isapoolne vanaema (puudutatud isik IV). 37.

§ 174

lg 3 sätestab, et eestkostjat valides arvestatakse tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita, vanemate eeldatavat tahet ning tema suhteid lapsega, kelle üle eestkoste seatakse, lapse üleskasvatamise järjepidevust ning lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Kolleegium märgib, et eestkostja isiku üle otsustamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Selliseid rikkumisi antud juhul maakohtule ette heita ei saa. Kaevatavast määrusest nähtuvad piisavad põhjendused ja kaalutlused, miks tuleks eestkostjaks määrata puudutatud isik III.

1. Maakohus on tuvastanud, et puudutatud isik IV ei ole suutnud tagada LL-le nõuetekohast arengukeskkonda. Avaldaja selgitusel ei ole puudutatud isikul IV piisavaid oskusi lapse kasvatamiseks, õpetamiseks ja tema eest hoolitsemiseks. Korduvad nõustamised ei ole tulemust andnud. Avaldaja selgitusel ei oska puudutatud isik IV planeerida ka rahalisi vahendeid. Viimane nähtub ka võlanõustaja Ü. Schmidti arvamusest (I kd tl 11). Tugiisikuteenust pakkuva Este OÜ hinnangul puuduvad ÕÕl toimetulekuoskused (I kd tl 12). Tapa valla hinnangul ei tule ÕÕ LL kasvatamisega toim-e ning ta ei oska rahaga ümber käia.
2. Maakohus leidis põhjendatult, et tunnistajate ütlustest ei saa teha järeldust, et ÕÕ saab LL kasvatamisega nõuetekohaselt hakkama. XXX lasteaiaõpetajate 24.01.2018 teate kohaselt 7 tunneb ÕÕ huvi lapse käekäigu vastu ja laps käib korralikult lasteaias (I kd tl 90). Selle pinnalt ei saa aga kolleegiumi hinnangul teha järeldust, et ÕÕ-l on olemas oskused lapse nõuetekohaseks kasvatamiseks, õpetamiseks ja tema eest hoolitsemiseks. Ka ringkonnakohtule ÕÕ poolt esitatud tõendid, et lapsega on käidud arsti juures, ei ole piisavad, et lugeda ÕÕ sobivaks täitma eestkostja ülesandeid.
3. Maakohus leidis, et arvestades lapse tulevikku ja tema parimaid huve, on põhjendatud määrata eestkostjaks EE. Avaldaja ning Tapa vald on leidnud, et EE sobib eestkostjaks ning tal on teadmised ja oskused lapse kasvatamiseks. EE lapse eestkostjaks määramist toetas ka lapse esindaja. Kuigi laps ei ole EE-ga koos elanud, on EE nõus kaasama psühholoogi, kes aitaks lapsel elukoha muutustega toime tulla, kui selleks on vajadust. EE elab kolmetoalises korteris ning ta on võimeline pakkuma lapsele eluaset. Maakohus on leidnud, et EE sobib oma iseloomu poolest eestkostjaks ja ta on võimeline tagama lapse turvaliseks eluks ja normaalseks arenguks kõik tingimused. Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et EE ei sobi eestkostjaks.
4. Ülaltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
5. Puudutatud isik II on soovinud määruskaebuse arutamist kohtuistungil. TsMS § 667 lg 3 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud lahendada määruskaebus kirjalikus menetluses.
6. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud peab kolleegium põhjendatuks jätta menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1), välja arvatud tasu lapsele osutatud riigi õigusabi eest, mis jääb Eesti Vabariigi kanda (TsMS § 172 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 8