lg 1 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Jaanika Kõrgmaa Süüdistatav Vadim Assejev Elukoht XXX, isikukood 37207113737, määratlemata kodakondsus, kõrgharidus, emakeel – vene keel, töökoht XXX Varem kriminaalkorras karistamata Tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja Lepinguline kaitsja Aleksandr Gamazin RESOLUTSIOON Tunnistada Vadim Assejev süüdi
Kohaldada
lg 1 ning mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui Vadim Assejev ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.
lg 3 alusel määrata katseajaks 2 (kaks) aastat.
Asitõendid: - 25.05.2016 Vadim Assejevi elukohast läbiotsimise käigus äravõetud lauaarvuti ORDI (s/n 100683), milles asuvad: kõvaketas Seagate ST3750640AS (s/n 3QD0TPXF, maht 750 GB); 1 1-18-8212 kõvaketas Kingston SV300S37A/480G (s/n 50026B7256026C48, maht 480 GB); kõvaketas Samsung HD103SJ (s/n S246J1LSA05096, maht 1 TB); kõvaketas Samsung HD103SJ (s/n S246J1LSA05095, maht 1 TB); kõvaketas Western Digital WD 360 (s/n WMAH91478203, maht 36,7 GB; kõvaketas Seagate ST3200822A (s/n 5LJ19JLE, maht 200 GB); kõvaketas Maxtor DiamondMax Plus 8 (s/n 25B6201H1072BW, maht 40 GB); kõvaketas Western Digital WD1600JS (s/n WCANM5834607, maht 160 GB); väline kõvaketas CobaNitrox External Storage GD 35633 korpus, mille sees on kõvaketas Samsung HD 321KJ (s/n S0MQJ9AQ217585, maht 320 GB), mis asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri hoiuruumis (üleandmise-vastuvõtmise aktid nr 4586J ja 5238J) – peale spetsialisti poolt failide, mis sisaldavad lapsporno stseene, kustutamist, tagastada omanikule Vadim Assejevile kohtuotsuse jõustumisel; - CD-plaat (sideettevõtjalt saadud andmete protokolli lisa); BD-plaat (ekspertiisitulemustega ekspertiisiakti nr 17E-IS0033 lisa); DVD-plaat (ekspertiisitulemustega ekspertiisiakti nr 17EIS0033 lisa) ja mälupulk ADATA 07.02.2017 (asitõendi vaatlusprotokolli lisa), mis asuvad kriminaalasja materjalides – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Mõista Vadim Assejevilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot; infotehnoloogia ekspertiisi nr 17E-IS0033 tegemise eest 451 (nelisada viiskümmend üks) eurot. Määrata, et Vadim Assejevil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700007379 ning selgitus „Vadim Assejev, 1-18-8212, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jätta Vadim Assejevi õigusabikulud tema endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Vadim Assejevit süüdistatakse selles, et tema jätkuva kuriteona oma elukohas XXX täpsel tuvastamata kuupäevast alates kuni 25.05.2016.a., politsei poolt läbiotsimise käigus arvutite ja arvutiväliste kõvaketaste äravõtmiseni, hoidis oma lauaarvuti Ordi (s/n 100683) sees oleval kõvakettal Kingston SV300S37A/480G 108 operatsioonisüsteemi poolt loodud failide eelvaatepilti, sama arvuti sees oleval kõvakettal Samsung HD103SJ 1 videofaili, välisel kõvakettal CobaNitrox GD asuval kõvakettal Samsung HD321KJ 120 videofaili, välisel kõvakettal Seagate ST3200822A 18 2 1-18-8212 pildifaili, välisel kõvakettal Maxtor DiamondMax Plus8 3 pildifaili ning välisel kõvakettal Western Digital WD1600JS 1 videofaili, mis kujutavad nooremat, kui kaheksateistaastast isikut pornograafilises ja nooremat kui neljateistaastast isikut pornograafilises või erootilises situatsioonis ning tegi ajavahemikul 03.04.2016-22.04.2016 oma elukohas, s.o XXX asuvas korteris P2P võrgus olevast lauaarvutist Ordi (s/n 100683) IP 85.196.240.36 vahendusel, kasutades P2P tarkvara „eMule“ teistele isikutele kättesaadavaks 120 videofaili, kus on kujutatud nooremat kui 18 aastast isikut pornograafilises situatsioonis ja nooremat kui 14 aastast isikut pornograafilises või erootilises situatsioonis. Sel moel pani Vadim Assejev oma tahtliku teoga toime nooremat kui 18-aastast isikut pornograafilises situatsioonis või nooremat kui 14-aastast isikut pornograafilises või erootilises situatsioonis kujutava pildi või muu teose hoidmise ning teistele isikutele muul viisil kättesaadavaks tegemise, s.o pani toime
II Kohtuistung Süüdistatav Vadim Assejev avaldas kohtuistungil, et ta ei tunnista ennast süüdi ja selgitas, et laadis süüdistuses nimetatud failid alla juhuslikult, teise inimese arvuti parandamise käigus ning kopeeris neid enda kõvakettale selleks, et näidata parandamist tellinud isikule, miks tema arvuti oli nii aeglane. Seejärel ta lihtsalt unustas nende failide olemasolu. Ta ei teinud neid faile teistele isikutele kättesaadavaks kuna ta muutis failivahetustarkvara eMule seadeid nii, et failide üleslaadimist ehk jagamist ei toimunud. Kohtuistungil olid ülekuulatud ka asjatundjad ja tunnistaja ning olid uuritud kirjalikud tõendid. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas 3.
Nende faktide vastu ei vaielnud ka süüdistatav ja tema kaitsja. 3.3 Peale selle, need faktid on kinnitatud ka kohtuistungil uuritud tõenditega. Nii, läbiotsimisprotokolliga (KoTo lk 5-17) on fikseeritud, et 25.05.2016 süüdistatav Vadim Assejevi elukohast võeti ära süüdistused nimetatud kõvakettad ja arvuti. Need kõvakettad ja arvuti olid vaadeldud 07.02.2017 asitõendi vaatlusprotokolliga (KoTo lk 18-30) ning nende suhtes oli teostatud alaealise seksuaalse väärkohtlemisega seonduva materjali infotehnoloogiaekspertiis (KoTo lk 31-42), mille käigus olid avastatud süüdistuses märgitud lapspornograafilised materjalid. Kuna igasugune vaidlus ülalnimetatud tõendamiseseme asjaolude osas puudub, siis kohus nendel 3 1-18-8212 küsimustel rohkem ei peatu. Kohus keskendub küsimustele, mille üle vaidlus käib. 3.
Peale selle, Vadim Assejev oli nõus anda vabatahtlikult välja läbiotsimismääruses märgitud objektid ning andis menetlejale teada, kus nad võivad asuda (vt läbiotsimisprotokolli p 5). Menetluse käigu põhjal ei kujunenud kohtul veendumust, et kuritegu puudutavate asitõendite saamine oleks osutunud võimatuks siis, kui läbiotsimise käigus võimaldaks menetleja Vadim Assejevile võtta ühendust kaitsjaga või läbiotsimine toimunuks kaitsja osavõtul. Kuna Vadim Assejevi kaitseõiguse rikkumine ei mõjutanud asitõendi saamist, asub kohus seisukohale, et see rikkumine ei olnud oluline ning Assejevi elukoha läbiotsimisprotokolli tuleb käsitleda lubatud tõendina. 3.5 Süüdistatav Vadim Assejev esitas kohtule kaitseversiooniks, et tema poole pöördus temale tundmatu isik, kelle sülearvuti oli väga aeglane, nimetatud probleemi lahendamiseks. Sülearvutit ta sai kätte naise kaudu, ise selle isikuga ta ei kohtunud. Selgus, et sellesse arvutisse on paigaldatud failivahetustarkvara „eMule“, mis oluliselt aeglustas arvutit. Programm eMule oli peidetud ning tal tekkis kahtlus, et võib-olla tellija ei teadnudki, et taoline tarkvara on paigaldatud arvutisse. Ta hakkas täpsustama, mida alla laeti kuna kui tal oleks teada, mida sai alla laetud, siis ta saaks teada ka, kes seda tegi. Ta installeeris enda arvutisse eMule programmi, kopeeris tellija arvutist enda arvutisse eMule „Temp“ kausta sisu ning jätkas failide alla laadimist. Ta seadistas eMule sel viisil, et failide üleslaadimine ehk failide jagamine teistele isikutele oli ära lõpetatud ning jättis sel moel mõneks päevaks. Mõned päevad hiljem vaatas sisse, mis sai alla laaditud ja oli hämmingus, ehmus ka ära kuna tegemist oli lapspornoga. Kutsus naist, et näitama, mis teistel inimestel on. Otsustas inimesega sel teemal rääkida arvuti tagastamisel. Ta kopeeris lapspornoga failid välisele kõvakettale, et tellijale näidata, oma arvutist eemaldades. Kuid tellijaga ikkagi ei kohtunud. Pärast aga läks see kettas meelest ära. Enam ei ühendanud seda oma arvutiga kordagi. Mäletab, et tellija on helistanud talle, tellijal oli vaja kiiresti arvutit ning arvutit tagastas tema abikaasa. Nende keelatud failide alleshoidmise eesmärgiks oli ainult seda, et näidata inimesele, mis õudus on tema arvutis. Hiljem unustas sellest ära ega omistanud tähendust läbiotsimise päevani. 3.6 Kohus on seisukohal, et süüdistatava Vadim Assejevi versioon selle kohta, mis eesmärgil ta laadis alla lapsporno sisalduvaid materjale, on otsitud ning ei ole eluliselt usutav. Süüdistatava selgitused, miks oli vaja kopeerida kõvakettale süüdistuses nimetatud faile, ei ole veenev ega loogiline kuna selleks, et teavitada tellijat, miks tema arvuti ei tööta korralikult, ei olnud vaja näidata neid faile tellijale, oleks piisanud lihtsalt rääkimisest temaga. 4 1-18-8212 3.6.1 Süütuse presumptsiooni põhimõttest lähtudes tuleb kohtualuse kasuks tõlgendada vaid kõik kõrvaldamata kahtlused. Kohtupraktika on asunud seisukohale, et juhul kui end aktiivselt kaitsev kohtualune jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, puudub alus rääkida süüdimõistetu suhtes tekkinud kahtlustest, mis tuleb tõlgendada kohtualuse kasuks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14.12.1999.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-112-99). Antud juhul on tegemist kaitseversiooniga, mis ei ole põhimõtteliselt kontrollitav kuna Assejev ise seda ei võimaldanud, viidates sellele, et ta ei tea mitte midagi isikust, kes väidetavalt tõi temale sülearvutit parandamiseks. Kohus pöörab tähelepanu ka sellele, et
ettenähtud koosseisu täitmiseks polegi tähtis, mis eesmärgil lapspornot sisalduvaid materjale alla laetakse, jagatakse ja hoitakse. 3.6.2 Süüdistatav Vadim Assejevi väide, et ta seadistas eMule sel viisil, et failide üleslaadimist ehk failide jagamist teistele isikutele ei toimunud, on ümberlükatud ekspertiisiaktiga nr 17E-IS0033, millega on tuvastatud, et failivahetusprogramm eMule oli paigaldatud Assejevi arvutisse vaikimisi seadetega (vt eksperdiarvamuse p 2, KoTo lk 37). Asjatundjate R T ja M Z ütluste kohaselt, kui isik laeb alla mingit faili eMule abil, ta automaatselt jagab seda faili samaaegselt ka teistele isikutele. Asjatundja M Z andis ütlusi selle kohta, et eMule failide jagamist on võimalik välja lülitada, aga vaikimisi asub programm jagama seda, mida on üles laetud. Nagu on tuvastatud ekspertiisiaktiga, eMule oli installeeritud Assejevi arvutisse just vaikimisi seadetega. Seega süüdistus on tõendatud ka selles osas, et Assejev tegi süüdistuses nimetatud failid kättesaadavaks teistele isikutele. 3.7 Subjektiivsest küljest eeldab
lg 1 ettenähtud süüteokoosseis tahtlust, kusjuures süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Selles osas, et Vadim Assejev tahtlikult kopeeris lapspornot sisalduvad materjalid kõvakettale ning hoidis neid sellel kõvakettal läbiotsimise päevani, pooltel erimeelsusi ei ole. Kohus on seisukohal, et süüdistatav Vadim Assejev oli teadlik ka sellest, et tema arvutisse laetakse alla lapspornot sisalduvad failid ning sellest, et need failid jagatakse teistele isikutele. Sellele, et tegemist on just lapspornot sisalduva materjaliga viitavad, muuhulgas, ka nende failide nimed (vt eksperdiarvamuse p 2, KoTo lk 37). Pole eluliselt usutav, et süüdistatav ei pööranud nendele nimedele mitte mingit tähelepanu. Vadim Assejevi selgitused, et ta ei vaadanud nimetusi või ei tundnud huvi nende vastu, on vastuolus süüdistatava enda väitega, et failide alla laadimise eesmärgiks oli soov teada, mis faile kliendi arvutisse alla laetakse. Ülaltoodu alusel tuleb kohus järeldusele, et Vadim Assejev pani
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime otsese tahtlusega.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. 3.8 On märkimisväärne ka asjaolu, et kohtueelselt andis Vadim Assejev ütlusi selle kohta, et ta kopeeris tarkvara eMule parandamiseks toodud arvutist enda arvutisse, kuid kohtuistungil hakkas ta väitma, et eMule ta ei kopeerinud aga installeeris seda enda arvutisse. Süüdistatav püüdis selgitada märgitud vastuolu sellega, et tal oli ülekuulamisel raske tehnilistest detailidest rääkida. Kohtu arvamusel, antud selgitus ei ole veenev ega usaldusväärne kuna kohtuistungil sai Assejev täiesti arusaadavalt selgitada, mida ta väidetavalt tegi failide alla laadimiseks. Kohus on seisukohal, et süüdistatav Assejev muutis ütlusi selles osas just sellepärast, et eMule kopeerimine oli välistatud ekspertiisiaktiga, millega ta tutvus enne ülekuulamist kohtuistungil (vt eksperdiarvamuse p 8, KoTo 5 1-18-8212 lk 38). Tarkvara eMule kopeerimist välistas ka asjatundja R T. 3.9 Süüdistatav Vadim Assejevi ütlustesse suhtub kohus kriitiliselt ka sellepärast, et ta ei saanud veenvalt selgitada, kuidas sattusid tema elukohast äravõetud välisele kõvakettale Seagate ST3200822A 18 pildifaili, välisele kõvakettale Maxtor DiamondMax Plus8 3 pildifaili ning välisele kõvakettale Western Digital WD1600JS 1 videofail, mis kujutavad nooremat, kui kaheksateistaastast isikut pornograafilises ja nooremat kui neljateistaastast isikut pornograafilises või erootilises situatsioonis (vt eksperdiarvamuse p 2, KoTo lk 37). Sellest asjaolust tulenevalt jõuab kohus järeldusele, et Vadim Assejevi huvi taolistele materjalidele ei olnud juhuslik ning tema kaitseversioon on väljamõeldud selleks, et vabaneda vastutusest toimepandud kuriteo eest ning süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed. 3.9.1 Tunnistaja N A (süüdistatava abikaasa) ütluste kohaselt, 2015 või 2016 aastal süüdistatav ütles talle, et ta leidis P2P võrgustikku ja ühest nendest arvutitest leidis ta faile lapspornograafilise sisuga. Ise ta neid faile ei näinud. Kohus suhtub tunnistaja N A ütlustesse kriitiliselt. Süüdistatav on tunnistaja A abikaasa, mistõttu tunnistaja on isiklikult huvitatud kriminaalasja läbivaatamise abikaasale soodsamas tulemuses. Peale selle, kui isegi usaldada tunnistaja A tõendiallikana, siis tema ütlused otseselt ei kinnita süüdistatava kaitseversiooni kuna tunnistaja A ise ei näinud nimetatud faile (tähelepanuväärne on ka see, et süüdistatav Assejev väidab, et ta „kutsus naist, et näitama, mis teistel inimestel on“, aga N A seda ei kinnita). 3.9.2 Asjatundja M Z andis kohtuistungil ütlusi, et arvuti parandamine süüdistatava kirjeldatud moel on puhttehniliselt võimalik, kuid ka tema ütlused ei saa olla süüdistatava kaitseversiooni kinnituseks. See, et taoline käitumine on tehniliselt võimalik ei tähenda veel seda, et süüdistatav just nii käituski. 3.10 Kokkuvõtteks, ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Assejev tahtlikult laadis süüdistuses märgitud faile alla, alla laadimise ajaks tegi neid kättesaadavaks (vähemalt neid 120 faile, mis on avastatud kõvakettal Samsung HD321KJ) teistele isikutele ning hiljem kopeeris need failid välistele kõvakettadele ning hoidis neid enda elukohas kuni läbiotsimise päevani. Süüdistatava ütlused selle kohta, miks ta seda tegi, ei ole kohtu arvates veenvad ega eluliselt usutavad. Igal juhul, kui isegi tugineda üksnes süüdistatava ütlustele, siis juba nendest ütlustest tuleneb, et süüdistatav laadis alla 120 lapspornot sisalduvaid faile, kopeeris need tahtlikult kõvakettale ning hoidis kuni läbiotsimise päevani, olles teadlik nende failide sisust. Taoline tegevus moodustab
ettenähtud kuriteo koosseisu olenemata sellest, kas Assejev laadis alla ja hoidis neid faile edasise vaatamise eesmärgil või mitte. Karistatav on lapsporno omandamine ja hoidmine iseenesest. IV Kohtu seisukoht karistuse osas 4.1 Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4.2 Süüdistatav Vadim Assejev pani toime tahtliku teise astme kuriteo. Vadim Assejevi karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka süüdistatava süü astet kuriteo toimepanemisel. Kohus on seisukohal, et süüdistatava süü aste on keskmine. Süüdistatav pani kuriteo toime otsese tahtlusega, karistust kergendavad või raskendavad asjaolud puuduvad. 4.3 Kuna vaatamata sellele, et tema süü on leidnud kinnitust, ei tunnistanud süüdistatav ennast süüdi, ei pea kohus võimalikuks karistada Vadim Assejevit rahalise karistusega. Ülaltoodu alusel peab kohus põhjendatuks - arvestades süüdistatava puhul karistuse eesmärkide 6 1-18-8212 saavutamist, süü astet ning süüdistatava isiksust - mõista süüdistatavale vangistus
Kuna süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata, siis ei ole otstarbekohane pöörata mõistetud karistus täitmisele. V Menetluskulud Tulenevalt KrMS § 180 lg 1 tuleb mõista Vadim Assejevilt välja menetluskulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha ning ekspertiisi kulud. Arvestades väljamõistetavate summade suurust on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude maksmise ajatamine üheks aastaks. Vastavalt KrMS §-le 180 lg 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seetõttu tuleb jätta Vadim Assejevi õigusabikulud tema endi kanda. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 306, 311, § 313, § 315. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.