1-13-5033/98

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. august 2019, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-13-5033 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Tõlk Jelena Zubtsova Prokurör Ain Tali Kaitsja Ahto Sirendi (määratud korras) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Aleksandr Safjanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu ALEKSANDR SAFJANOV, isikukood 39102082269, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 19.12.2012 ja lõpp 19.12.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 30.07.2019, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Vabastada ALEKSANDR SAFJANOV tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu 04.04.2014 ja Tartu Ringkonnakohtu 19.06.2014 otsustega mõistetud karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega ja katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni s.o kuni 19.12.2025 ning määrata tema katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseaja esimesel 24 (kahekümne neljal) kuul järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada Aleksandr Safjanovi suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS 75 lg 2 p 2, 21, 4 ja 9 alusel järgmised kohustused: - mitte tarvitada alkoholi; mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuda tööle või õppima või võtta end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist; alluda elektroonilisele valvele. Vastavalt KarS § 751 lg 3 määrata Aleksandr Safjanovile elektroonilise valve tähtajaks 12 (kaksteist) kuud. Vastavalt KarS § 751 lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Aleksandr Safjanov vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Välja mõista Aleksandr Safjanovilt menetluskuluna riigituludesse 137,64 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Ahto Sirendi poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank või nr EE701700017001577198 Luminor Bank, viitenumber 2800049900, selgitusse märkida „Aleksandr Safjanov, 1-13-5033, menetluskulud“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Ahto Sirendi Advokaadibüroo kasuks 137,64 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Ahto Sirendi poolt süüdimõistetu Aleksandr Safjanovi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 18.06.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Safjanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Aleksandr Safjanov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 04.04.2014 ja Tartu Ringkonnakohtu 19.06.2014 otsustega KarS § 199 lg 2 p 4, KarS § 404 ja KarS § 114 p 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergemad karistused kaetuks raskema karistusega mõistis kohus Aleksandr Safjanovile liitkaristuseks 13 aastat vangistust. 2 KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuses viibitud aja alates 19.12.2012 karistusaja hulka. Kinnipeetav viibib vanglas esimest korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, kuna varasemalt on Aleksandr Safjanov toime pannud röövi ja isikuvastase kuriteo, kuid praegune kuritegu on seotud vägivallaga julmal viisil ning süütamisega. Soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Tulenevalt Aleksandr Safjanovi ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest ei toeta Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset tingimisi vabastamist elektroonilise valve alla ühes lisakohustuste määramisega. Kohtuistung Aleksandr Safjanov taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et ta on muutunud rahulikuks ja tema elu on stabiilne, tegeleb spordiga. Lähedasteks nimetas õde, ristiema ja venda, suhted on head, nad annavad nii moraalset kui ka materiaalset tuge. Töötama hakkab xxxx ja kui see ei sobi, siis püüab tööd saada tööbüroo kaudu xxxx. Kinnitas, et alkoholi ei kavatse uuesti tarvitama hakata ning uut kuritegu ei soorita ja kontrollnõuded on talle täitmiseks jõukohased. Prokurör Ain Tali asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur ei toeta Aleksandr Safjanovi tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Oma seisukohta prokurör põhjendanud pole. Kaitsja Ahto Sirendi toetas Aleksandr Safjanovi ennetähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla ja märkis, et 6 vangistuses oldud aastat on kinnipeetavat muutnud. Kaitsja hinnangul ei kao isik kuskile ära, vaid hakkab elama rehabilitatsioonikeskuses, kus on talle võimalik igasugust abi osutada. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ning prokuröri seisukohaga leiab, et Aleksandr Safjanovi saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohus leiab, et saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama xxxx. Keskuse direktor on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks antud keskusesse, elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Direktori sõnul on tegemist kinnise asutusega, kus esimene aasta toimub rehabilitatsioon, erinevad programmid, kursused, aitamaks isikutel tulla toime sõltuvusprobleemidega. Seega on Aleksandr Safjonovil olemas esialgne elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. 3 Kinnipeetava õde on samuti valmis võimaldama Aleksandr Safjonovile elukoha talle kuuluvas 2-toalises korteris xxxx. Positiivseks peab kohus asjaolu, et vangistuses on Aleksandr Safjonov läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“, „Teekond“, „Sotsiaalsete oskuste treening“ ja „Viha juhtimine“ ning nende programmide jätkutegevused, lõpetas edukalt põhikooli, läbis riigikeele õpped A1, A2 ja B1 tasemel, osales Corrigo tugigrupis ning omandas Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses keevitaja eriala. Sotsiaalprogramme ja tegevusi ning vestlusi läbides on kinnipeetav olnud aktiivne ja asjalik osaleja, kes jagas ja analüüsis oma arvamusi ning seniseid seisukohti. Ka on isik kogu vangistuse jooksul olnud hõivatud erineva tööga (koristaja, toidujagaja, köögitööline, tootmistööline), käesoleval ajal töötab metallitoodete koostajana. Seega on Aleksandr Safjanov vangistuses viibitud aega kasutanud äärmiselt otstarbekalt. Vabanemisjärgselt on isikule töökoha garanteeritud Xxxx OÜ. Varasemad töökogemused isikul küll puuduvad, kuid positiivseks loeb kohus seda, et vanglas pole Aleksandr Safjonov tööst keeldunud ning ei ole töökoha suhtes olnud valiv. Isiku enda sõnul on ta valmis vabaduses töötama ja likvideerima oma võlgnevusi (7572,50 eurot), mis ka vanglas töötamise ajal on vähenenud. Samas on isikul omandatud keevitaja eriala, mis peaks aitama tal edukalt konkureerida tööjõuturul. Kinnipeetavat on vabaduses ootamas õde, kellega on pidevas suhtlemises, suhted on head ja igati toetavad. Õde on kinnipeetavat ka vanglas külastanud ning toetab teda. Aleksandr Safjonovi ema on surnud ja isa teadmata, kuid head ja toetavad suhted on kinnipeetaval veel venna, ristiema ning tolle tütrega. Lähedased tagavad isikule tema võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral igakülgse toe ja abi. Kohtu hinnangul on kinnipeetavat vabaduses ootamas ning positiivselt toetamas suhteliselt lai lähisuhtevõrgustik. Samas ei saa jätta märkimata, et isiku tutvusringkonda kuulusid enne vangistust ka kriminaalse taustaga isikud, aga nad ei moodustanud tema sõprusringkonda, kuid nad kippusid kinnipeetavat mõjutama. Praeguseks hetkeks nendega kontaktid puuduvad, mis on positiivne. Tutvusringkonnast tulenev uue kuriteo toimepanemise risk jääb kohtu hinnangul mingil määral siiski püsima, sest isik naaseb samasse keskkonda ning uue tutvusringkonna tekkimine on aeganõudev protsess. Kinnipeetaval alkoholisõltuvust diagnoositud pole, kuigi käesoleva kuriteo pani toime alkoholijoobes. Vanglast vabanemisel on Aleksandr Safjanov motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma, sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimise tulemusena ei näe ta alkoholi tarvitamises mitte midagi positiivset. Küll aga on kinnipeetav enne vangistust igapäevaselt tarvitanud narkootikume ja nende hankimine oli igapäevane tegevus. Isiku enda sõnul ei ole tal aga vanglas viibides narkootikumide järgi himu tekkinud. Isik on vanglas osalenud anonüümsete sõltlaste tugigruppide tegevustes, mille tulemusena on asunud seisukohale, et ta ei pöördu enam kunagi narkootikumide tarvitamise juurde tagasi. Sõltuvusainete tarvitamist tulenev uue kuriteo toime panemise risk jääb kohtu hinnangul aga siiski püsima. Aleksandr Safjanov tunnistab oma probleeme ning on orienteeritud nende lahendamisele, tema eesmärgid vabaduses on reaalsed Kinnipeetav saab aru, et tema tulevik sõltub temast endast. Vangla hinnangul on kinnipeetav vangistuse jooksul enda individuaalset täitmiskava väga kohusetundlikult täitnud ning suhtub enda ennetähtaega vangistusest vabastamise menetlusse väga tõsiselt. Isikul on soov muutuda ja ta on teinud vanglas kõik selleks, et seda ka saavutada. 4 Kinnipeetav on enda sõnul igati motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest ja ta tahab olla normaalne ühiskonna liige ning elada seadusekuulekat elu. Kriminaalse subkultuuriga kinnipeetav end ei samasta, ametnikega on viisakas, kriminaalhooldust peab vajalikuks. Samas ei saa jätta märkimata, et käesoleva vangistuse ajal
4. aastal tõi kinnipeetav töökohalt eluosakonda keelatud eseme mutrivõtme näol, mis on tõsine rikkumine. Kohus on seisukohal, et hoiakutest tulenev risk jääb siiski püsima. Kohtu hinnangul on isiku vabastamist toetavad asjaolud (elu- ja töökoha olemasolu, lähedaste toetus, sotsiaalprogrammide ja taasühiskonnastavate tegevuste läbimine, hariduse ja eriala ning riigikeele omandamine, töötamine jne) kaalukamad vabastamist mittetoetavast asjaolust (uue kuriteo toimepanemise võimalikud riskid) ja seetõttu leiab kohus, et Aleksandr Safjanov kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega ühes lisakohustuste määramisega. Siinjuures aitab Aleksandr Safjanovi üle kontrolli teostamisel tema allutamine KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõuetele ja temale KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4 ja 9 märgitud kohustuste panemine. Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd kinnipeetava riskikäitumist võib suurendada alkoholi ja/või narkootikumide võimalik taastarvitamine, negatiivselt mõjuv tutvusringkond ning puudulikud oskused rahaasjade korraldamisel. Samas on kohus seisukohal, et kinnipeetava soov esmalt asuda elama xxxx näitab isiku tahet sõltuvusprobleemidega tõsiselt tegeleda. Ka leiab kohus, et Aleksandr Safjanovi tingimisi vabastamine on otstarbekas, kuna sel juhul säilib riigil süvendatud kontroll isiku käitumise üle ja see distsiplineerib isikut oluliselt. Kinnipeetava taasühiskonnastamine tema üle toimuva kontrolli tingimistes on oluliselt tõhusam kui juhul, mil isik oma karistusaja vanglas lõpuni kannaks ja seejärel vabaneks ilma igasuguste tingimuste ja kontrollita. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. KarS § 751 lg 3 kohaselt võib elektroonilise valve tähtaja määrata ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus peab otstarbekaks kohanemiseks eluga vabaduses määrata elektroonilise valve pikkuseks 12 kuud. Elektroonilise valve puhul on Aleksandr Safjanovil kohustus viibida elektroonilise valveseadme jälgimispiirkonnas, välja arvatud aegadel, millised on kriminaalhooldusametnikuga eelnevalt kooskõlastatud. Oluline on ka märkida, et järelevalveametnikul on õigus kontrollida isiku viibimist kohtades, millised on eelnevalt kokku lepitud ning jäävad valveseadme jälgimisalast välja. Olukorras, kui elektroonilisele valvele allutatud isik ei naase määratud ajaks valveseadme jälgimisalasse ning ei teavita järelevalve ametnikku viivitamatult esinenud takistusest, tekib koheselt alus isiku kinni pidamiseks ning rakendub isiku tagaotsimine. Sama juhtub olukorras, kui isik püüab kahjustada enda elukohas asuvat või tema keha külge kinnitatud jälgimisseadet. Kriminaalhooldusele allutamisega ei ole võimalik kõiki probleeme ära hoida, kuid siiski on kriminaalhooldusele ja elektroonilisele valvele allutatud endine kinnipeetav ühiskonnale oluliselt turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita vangistuse kandmiselt vabanenud isik. Lõpetuseks märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ära kandmata jäänud karistuse osast loetakse Aleksandr Safjanov lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab Aleksandr Safjanov suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega ning seeläbi õigustama kohtu usaldust kanda järelejäänud karistust vabaduses. 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 6