← Eesti

1-18-8738/42

Obsah (7)§ 310§ 180§ 175§ 126§ 313§ 38§ 289

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 19. märts 2019.a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-8738 (18278001308) Kohtukoosseis kohtunik Marju Persids

) § 306, § 309 lg-st 3, § 311 ja § 313, kohus otsustas:

  1. Süüdi tunnistada Ülo Pastel KarS § 113 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 9 (üheksa) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Ülo Pastla eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda 9 (üheksa) aasta vangistuse kandmise algust Ülo Pastla kahtlustatavana kinnipidamisest, so 15.07.2018.a. Tõkend – vahistamine – jätta Ülo Pastla suhtes muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
  2. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja hävitada pakendis nr 2 asuv nuga ning 15.07.2018 kahtlustatava Ülo Pastla kinnipidamise ajal taskust võetud pipragaasi balloon “Vipis” (pakend AT1).
  3. Tsiviilhagi

§ 310

lg 1 ja VÕS § 127 lg 1, VÕS § 1043, § 1045 alusel rahuldada kannatanu esitatud tsiviilhagi täielikult. Välja mõista Ülo Pastlalt 414,67 (nelisada neliteist eurot ja kuuskümmend seitse senti) eurot K. P. (isikukood XXX , Swedbank AS, arveldusarve nr XXX ) kasuks. 4. Menetluskulu:

§ 180

lg 3 alusel jätta Ülo Pastla sundrahast pool, so 675 eurot ja kaitsjatasust pool, so 750 eurot riigi kanda.

§ 175

lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista Ülo Pastlalt välja menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt:    kaitsjatasu 750 eurot; ekspertiiside maksumus 676 eurot; sundraha 675 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu kokku 2101 (kaks tuhat ükssada üks) eurot tuleb tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99919700014511 ning selgituse “Ülo Pastel, otsus nr 1-188738, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 5. Asitõendid

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde järgmised asitõendid: 1) lisa sündmuskoha vaatlusprotokollile 15.07.2018 DVD-R plaadil, millel on jäädvustatud XXX sündmuskoha vaatluse käigus tehtud videosalvestus (pakend sündmuskoha vaatluse video). 2) lisa asitõendi vaatlusprotokollile 16.07.2018 CD-R plaadil, millel on jäädvustatud häirekeskuse lühinumbrile 112 tehtud kõne salvestus 15.07.2018 kell 13.41 (pakend HK1); 3) lisa asitõendi vaatlusprotokollile 16.07.2018 CD-R plaadil, millel on jäädvustatud häirekeskusest numbrile XXX tehtud kõne salvestus 15.07.2018 kell 13.53 (pakend HK2); 4) lisa asitõendi vaatlusprotokollile 18.07.2018 CD-R plaadil, millel on jäädvustatud häirekeskusest numbrile XXX tehtud kõne salvestus 15.07.2018 kell 13.58 (pakend HK3); 5) lisa asitõendi vaatlusprotokollile 18.07.2018 CD-R plaadil, millel on jäädvustatud häirekeskusest numbrile XXX tehtud kõne salvestus 15.07.2018 kell 14.09 (pakend HK4); 2

(18)6) lisa asitõendi vaatlusprotokollile 16.07.2018 CD-R plaadil, millel on jäädvustatud häirekeskuse numbrilt XXX lühinumbrile 112 tehtud kõne salvestus 15.07.2018 kell 14.34 (pakend HK5); 7) lisa asitõendi vaatlusprotokollile 16.07.2018 CD-R plaadil, millel on jäädvustatud häirekeskuse numbrilt XXX lühinumbrile 112 tehtud kõne salvestus 15.07.2018 kell 14.46 (pakend HK6); 8) lisa isiku läbivaatuse protokollile CD-R plaadil, millel on jäädvustatud Ülo Pasteli kehavigastustest tehtud fotod (pakend Ülo Pastel pildid).

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juures asuvad järgmised esemed: - EKEI poolt 17.07.2018 politseile üle antud hukkunu T. P. u jalas olnud lühikesed püksid; - DNA proov veremäärdumisest, mis on võetud T. P. u lühikestest pükstest; - T. Panniku surnukehalt ekspertiisimaterjali võtmise protokolli koostamisel võetud sõrmejäljed (pakend TP6); - T. Panniku surnukehalt ekspertiisimaterjali võtmise protokolli koostamisel võetud küünealuste kaaperproovid 10-s plastkonteineris (pakend TP5); - lisa ekspertiisimaterjali võtmise protokollile, milles Ülo Pasteli küünealuste kaaperproovid 10- s plastkonteineris, mis on võetud 15.07.2018. 6.

§ 313

lg 1 p 101 ja

§ 38lg 5 p 1, 2 alusel teavitada kannatanut K.

P. ut (isikukood XXX , e-post XXX) Ülo Pastla vahistamisest, vahi alt vabastamisest, ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kantseleis 18.04.2019.a alates kella 11.00-st. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I SÜÜDISTUS Ülo Pastel’it süüdistatakse selles, et tema 15.07.2018 kella 14.30 paiku XXX asuvas korteris tahtliku tapmise eesmärgil lõi T. P. ’ut ühel korral noaga rindkere piirkonda, tekitades vasakusse rinnaõõnde tungiva torke-lõikehaava vasakul pool rindkerel V roide kõhrelise osa ja südame-südamepauna vigastusega. T. P. ule tekitatud vigastuste tüsistusena tekkis südame tamponaad ja äge verekaotus, mille tagajärjel T. P. suri sündmuskohal. Sellega pani Ülo Pastel toime KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise inimese tapmise. II KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 3

(18)Prokurör leidis, et Ülo Pastlale KarS § 113 lg 1 järgi esitatud süüdistus on kohtuliku uurimise käigus tõendamist leidnud. Prokurör palus Ülo Pastla süüdi tunnistada KarS § 113 lg 1 järgi ning karistada teda 11-aastase reaalse vangistusega, mille kandmise algust lugeda alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 15.07.2018.a. Süüdistatav Ülo Pastel avaldas, et tal ei olnud mingit soovi ega tahtmist inimest tappa. Ta arvab, et kui tal oleks see soov olnud, siis oleks ta kannatanut rünnanud ja torganud mitmeid kordi. Tal on kahju, et enda kaitsmine nii õnnetult lõppes. Ülo Pastla kaitsja leidis, et Ülo Pastel oli hädakaitseseisundis, tõrjus kannatanu T. P. u rünnet, ning kui Ülo Pastel ei olnud hädakaitseseisundis, siis võis tegemist olla hingelise erutuse seisundiga. Seetõttu palus kaitsja Ülo Pastla talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. III KOHTUKOOSSEISU SEISUKOHT KVALIFIKATSIOONI JA TÕENDATUSE OSAS SÜÜDISTUSE, SÜÜDISTUSE Tapmine on koosseisutüübilt suvalise teokirjeldusega materiaalne delikt, mille koosseisuline tagajärg on teise inimese surm. Kuivõrd see on suvalise teokirjeldusega koosseis, on see võimalik mistahes teoga. Tähtis on, et tegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm oleksid põhjuslikus seoses.1 Kriminaalasjas ei ole vaidlust, et 15.07.2018.a viibisid nii kannatanu T. P. kui ka süüdistatav Ülo Pastel Ülo Pastla elukohas, so XXX asuvas korteris, kus tarvitasid koos alkoholi. Vaidlus puudub selleski, et ühine alkoholi tarbimine päädis sellega, et Ülo Pastel tekitas kannatanule T. P. ule noavigastuse, mille tagajärjel T. P. suri sündmuskohal, so XXX asuvas korteris. Süüdistatav Ülo Pastel selgitas kohtuistungil, kuidas 15.07.2018.a viibis kannatanu T. P. tema elukohas, kus tarvitati ühiselt alkoholi. Lisaks selgitas ta ka kannatanule noavigastuse tekitamise asjaolusid, kinnitades, et noavigastuse tekitas tema. Samas avaldas Ülo Pastel, et noavigastuse tekitamise põhjustas kannatanu T. P. u agressiivne käitumine, so kannatanu poolt tema ründamine. Sarnaselt süüdistatavaga kinnitas ka tunnistaja M. K. kohtuistungil, et ta suhtles 15.07.2018.a kuupäeval nii T. P. u kui ka Ülo Pastlaga ning ta sai aru, et T. P. on Ülo pool. Kannatanu T. P. u viibimist Ülo Pastla korteris aadressil XXX kinnitavad ka tunnistajate J. K. i ja V. P. ütlused, toimikus olev patrullileht ja sündmuse protokoll-arvestuskaart, 16.07.2018.a ja 18.07.2018.a asitõendi vaatlusprotokollid, milles on vaadeldud kannatanu T. P. u ja Häirekeskuse vahelisi kõnesid, ning 15.07.2018.a koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll. 16.07.2018.a ja 18.07.2018.a asitõendi vaatlusprotokollidest nähtuvalt suhtles kannatanu T. P. Häirekeskusega 15.07.2018.a algusega kell 13.41, algusega kell 13.53, algusega kell 13.58 ja algusega kell 14.09 ning kuigi kannatanu jutt kõnedes on võrdlemisi ebaadekvaatne, kuivõrd kannatanu ei oska täpselt oma asukohta öelda, avaldab ta ühe võimalusena, et ta asub XXX tänavas, täpsemalt XXX. 15.07.2018.a kella 08:00-20:00 kohta koostatud patrullileht tõendab, et 15.07.2018.a kella 14.50 ajal registreeriti juhtum, mille sisuna on näha aadress XXX ning see, et helistaja väidab, 1 Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2015, § 113 komm. 2, 3.1.1 4
(18)et tappis inimese ära. Sündmuskoha protokoll-arvestuslehel on väljakutse põhjus sama, st, et helistaja väidab, et ta tappis inimese ära ning selgub, et väljakutsele reageerisid V. P. ja J. K. . Patrullpolitseinikud saabusid sündmuskohale kell 14.
  1. Juhtimiskeskusest saadud väljakutsele reageerimist ja XXX aadressile minemist kinnitasid kohtus antud ütlustes ka patrullpolitseinikest tunnistajad J. K. ja V. P. . Mõlemad tunnistajad kinnitasid, et nemad vastasid juhtimiskeskusest saadud väljakutsele, mille sisuks oli, et meesterahvas väitis, et on inimese ära tapnud. Sündmuskohale jõudes tuli neile uksele vastu Ülo Pastel ning selgus, et korteris on surnukeha. Nad tegid kindlaks, et surnuks on T. P. . Seda, et XXX korteris oli T. P. u surnukeha, tõendab 15.07.2018.a sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt leiti 15.07.2018.a XXX asuva korteri elutoast vägivallatunnustega surnukeha. Vaatlusprotokollis sisalduvad nii sündmuskohast kui ka surnukehast tehtud fotod. Seda, et korterist leitud surnu näol oli tegemist T. P. uga kinnitab lisaks juba märgitule XX.XX.XXXX.a koostatud surnu ekspertiisiakt, kus on teostatud korterist leitud surnukeha osas keerukas kohtuarstlik ekspertiis. Surnuks on T. P. . 15.07.2018.a võeti Ülo Pastlalt ekspertiisimaterjalina küünealuste kaapeproovid. Samuti võeti 16.07.2018.a kannatanult T. P. ult ekspertiisimaterjali näo ja juuste pinnalt, vasaku ja parema õla- ja küünarvarre esipinnalt ning küünealuste kaapeproovide näol. 31.07.2018.a asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi XXX asuvast korterist ära võetud nuga, mille osas toimetati ka ekspertiis. XX.XX.XXXX .a ekspertiisiaktis nr XXX sisalduva eksperdiarvamuse kohaselt saadi paremalt poolt noa teralt ja vasakult poolt noa käepidemelt võetud DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit ühelt isikult ja need DNA-profiilid on kokkulangevad T. P. u DNAprofiiliga, mitte Ülo Pastla DNA-profiiliga. Paremalt poolt noa käepidemelt võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui üheselt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada T. P. ult ja Ülo Pastlalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Seega on tõendatud, et nuga, mis XXX korterist kaasa võeti, on see, millega tekitati T. P. ule noahaav. Vaidlus on, kas Ülo Pastel lõi 15.07.2018.a kannatanut T. P. ut noaga, tegutsedes tahtliku tapmise eesmärgil või tegutses ta hädakaitseseisundis, tõrjudes T. P. u poolset rünnet või kas Ülo Pastlal esines kannatanut noaga lüües tugev hingelise erutuse seisund, kuna T. P. oli vahetult enne käitunud Ülo Pastla suhtes agressiivselt, so kas rünnanud teda füüsiliselt või solvanud sõnaliselt. Korteris toimunu ja T. P. u surmani viinud asjaolude osas ei ole kohtu hinnangul võimalik kasutada kannatanu K. P. u, tunnistaja T. K. i ja ka tunnistajate J. K. i ja V. P. ütlusi, kuivõrd nimetatud isikud ei ole sündmust pealt näinud. Lisaks sellele ei pea kohtukoosseis tunnistaja M. K. i ütlusi usaldusväärseiks selles osas, mis puudutab tema poolt Ülo Pastla korteri juures käimist. Nimelt nähtub kannatanu K. P. u ütlustest, et M. K. käis tema juures 16.07.2018 mitte 15.07.
  2. Kannatanu sõnul pidi M. K. minema 15.07.2018 Ülo juurde oma jalgratta järele, kuid ei läinud, kuna väljas oli nii palav. Seetõttu läks M. K. järgmisel päeval. Kui M. K. 16.07.2018 kannatanu juurde tuli, küsis ta kannatanu sõnul tema isa kohta. Kuigi tunnistaja M. K. kinnitas, et kui Ülo Pastel temalt 15.07.2018 hommikul küsis, kuna ta oma jalgratta järele tuleb, ütles ta Ülo Pastlale, et täna ta igatahes ei tule. Seejärel aga selgitas M. K. , kuidas ta siiski otsustas 15.07.2018 minna, läks bussiga Ülo juurde, see oli kella 13 ajal, ning kuigi ta koputas ümberringi akendele ja läks teisele poole maja ning nägi sealt aknast ette tuppa. Liikumist ei olnud. Esiti ta mõtles, et nad võib-olla polegi seal, et läksid hoopis T. poole XXX tänavasse, et seal aias tore istumine tavaliselt, siis läks ta ka sinna. Ta ei leidnud kedagi ja läks 5
(18)lihtsalt minema. Ta proovis ka mõlemale helistada, aga keegi ei võtnud vastu. Jalgratta tõi ära, kui kõik oli juhtunud. Kahtlust, et tunnistaja M. K. tõepoolest 15.07.2018 Ülo Pastla korteris käis, mis omakorda tekitab M. K. i ütluste usaldusväärsuses kahtluse, süvendavad ka asitõendi vaatlusprotokollid T. P. u suhtluse kohta Häirekeskusega. Nimelt, nagu juba märgitud, siis suhtles T. P. 15.07.2018 Häirekeskusega kell 13.41, kell 13.53, kell 13.58 ja kell 14.
  1. Ehk siis on selge, et kui tunnistaja M. K. oleks kella 13 ajal Ülo Pastla korteri juurde jõudnud, oleks süüdistatav Ülo Pastel ja T. P. pidanud veel korteris viibima ning M. K. oleks pidanud neid seal nägema. Eriti, kui võtta siinkohal arvesse süüdistatava Ülo Pastla ütlusi, mille kohaselt võis T. P. minna uue viinapudeli järele kella 12.30 ajal ning ta võis ära käia 15 minutit. Sellel ajal, kui T. P. ära käis, ei teinud Ülo Pastel enda sõnul suurt midagi, istus ja tegi suitsu. Seega tekib eeltoodu pinnalt kohtukoosseisul kahtlus, et M. K. tegelikult ei käinud 15.
  2. Ülo Pasteli korteri juures. Kuivõrd nimetatud kahtlusi ei ole võimalik ümber lükata, peab kohus selles osas M. K. i ütlusi ebausaldusväärseiks ning jätab need selles osas tõendikogumist välja. Seda enam, et süüdistuse tõendamise seisukohalt need tähtsust ei oma, kuivõrd neist nähtuvalt ei ole M. K. Ülo Pastlale süükspandavat tegu pealt näinud. Samuti ei pea kohtukoosseis võimalikuks kasutada M. K. i ütlusi, milles ta iseloomustas kannatanut T. P. ut, sest kuigi tunnistaja püüdis jätta muljet justkui oleks ta T. P. uga pidevalt suhelnud, see tema ütluste pinnalt tegelikult nii ei olnud. Pigem võis M. K. i ja T. P. u viimase aja suhtlust pidada harvaks, kuivõrd M. K. avaldas, et 2017.a käis ta T. P. u juures üks kord ning 2018.a käis ka üks kord, so siis, kui enda sõnul käis esiteks Ülo Pastla korteri juures, misjärel läks T. P. u elukohta. Teised kirjeldatud suhtluskorrad jäävad oluliselt varasemasse aega. Liiatigi ei saa nende ütluste pinnalt tegelikult teha järeldusi T. P. u võimaliku agressiivse käitumise kohta, kuivõrd pigem nähtub neist, et tunnistaja M. K. i sõnul võis T. P. öelda inetusi, aga kunagi ei ole olnud niimoodi, et ta oleks kallale läinud. Süüdistatav Ülo Pastel selgitas kohtuistungil, kuidas nad viibisid T. P. uga korteris kahekesi ning nad istusid diivanil – üks ühel ja teine teisel pool diivanit. Laual oli arvuti, mis kuulub talle ning tema istus arvuti taga. T. istus teises diivani otsas. Kui T. teise viinapudeli toomise järel tagasi tuli, istusid nad samamoodi. Kui T. tagasi tuli, hakkas ta toodud viinapudeli eest temalt raha küsima. Tema ütles, et tal ei ole raha ja pension on väike. Siis arvas T. , et võtaks raha ema käest. Tema ütles, et tema emal ka ei ole. Seejärel ütles T. , et võtaks vanaema käest. Vahepeal käis T. väljas helistamas ja tagasi tulles istus uuesti diivanile. Neil tekkis T. P. uga tüli, kuna T. nõudis ikka, et ta maksaks viinapudeli kinni. Ta ei mäleta, et neil oleks muul teemal peale viina konflikti olnud. Selle, et konflikt tekkis viinarahast, sai ta hiljem emalt teda. Ema ütles, et ta olevat talle öelnud, et T. ründas teda, nõudis raha ja tema kaitses ennast ning T. vist sai viga. T. tuli talle kallale, hakkas teda lööma. Ta ei lugenud, palju kordi T. teda lõi. Tema istus ikka arvuti taga diivani peal, so seina pool. T. tuli selleks püsti, et teda lüüa, seisis püsti tema ees. Löögid tabasid teda pähe, kehasse ja igale poole. Ta ei oska öelda, kas T. löökide tulemusena talle vigastusi tekkis. Tollel momendil ta ei vaadanud ja ei näinud. Üks moment sai ta T. endast eemale lükata. See oli lühike distants. Midagi ta ütles, et lõpeta ära. Siis ründas T. uuesti ja tuli talle uuesti peale. T. rünnaku tõrjumiseks jõudis ta enne seda laua pealt arvuti kõrvalt noa haarata ja T. suunas ette panna. Käsi noaga võis olla ülespoole. T. vajus sellele noale otsa lihtsalt. T. vajus tema peale ja ta lükkas T. endas pealt eemale diivanile. Sellega lõppes kaklus või rünne. Ta ei saa aru, miks T. jätkas rünnakut, kui ta nägi, et ta (Ü.Pastel) kaitseb ennast noaga. Ta ei oska arvata, kas T. nägi, et ta noa võttis, kuigi ta tema poole vaatas. Ta ei tea, mida T. nägi. T. tuli ikka talle peale. Ta ei mäleta, miks ta ütles Häirekeskusele, et ei soovi, et keegi T. t elustama tuleks. Ta oli väga solvunud ja pahane T. peale, et T. talle peksa andis. Kui T. uuesti tema poole suundus ja ta noa võttis, oli tema 6
(18)eesmärgiks takistada teistkordset rünnakut. Mitte mingil juhul ei tahtnud ta T. le viga teha. Ta tahtis, et T. talle rohkem kallale ei tuleks. Ta ei lükanud T. t teist korda eemale, kui T. uuesti tema poole tuli, kuna vaatas, et sellest ei ole tolku, et T. jõud käis tema omast üle. T. vajus talle peale ja ta suunas ta lihtsalt sinna kõrvale, et T. talle peale ei kukuks. T. vajus sinna kõrvale, nii nagu fotodel on. Rohkem ta sealt enam ei liikunud. Edasi helistas ta Päästeametisse ja emale. Seda, kuhu nuga jäi, ta siis ei teadnud, nüüd teab. Nuga oli põrandal maas. Ta ei tea, kuhu see jäi, kui ta lükkas kannatanut. Ta ei mäleta esimest ülekuulamist ja seda, kas ta rääkis, kuhu nuga jäi. Süüdistatava Ülo Pastla ütlustes esinevate vastuolude tõttu avaldati

§ 289

lg 1 alusel Ülo Pastla 16.07.2018.a ülekuulamise protokollist lk 160 kokku 4 lauset: „Sellest hoolimata tuli T. ikka minu poole ja põhimõtteliselt vajus ise noa otsa. Seejärel vajus T. minu kõrvale diivanile. Ta vajus minust paremale diivanile aga mis asendis täpselt, ma ei mäleta, nuga jäi talle minu arust rindu ja välja ma seda ei tõmmanud. Päris kindel ma muidugi ei ole.“ Seejärel selgitas Ülo Pastel, et ju ta ei väljendanud ennast eeluurimisel õigesti, saadi valesti aru. Tema ütlused on õiged selles osas, et ta suunas T. enda pealt ära. Õige on ka see, et esialgsel ülekuulamisel ta konflikti põhjust ei mäletanud. Tema ema sai sellest siis teada, kui ta talle helistas, siis ta ütles ja tema sai emalt teada, mida ta talle ütles. Kohtukoosseis on seisukohal, et süüdistatava ütlusi selles osas, et kannatanu T. P. oli agressiivne ning ründas teda, ei saa pidada usaldusväärseteks, kuivõrd need on ümber lükatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: 15.07.2018.a T. P. u ja Häirekeskuse vahel toimunud suhtlusega, surnu ekspertiisiaktiga, eksperdi J. T. i poolt kohtuistungil antud ütlustega ning ka XX.XX.XXXX.a isiku läbivaatuse protokolli ja XX.XX.XXXX.a isiku ekspertiisiaktiga. Kannatanu T. P. u poolt Häirekeskusesse helistamist tõendavad 16.10.2018.a asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud XXX korterist sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud mobiiltelefoni Samsung. Kõnelogist on näha, et Häirekeskuse numbrile 110 on helistatud 15.07.2018.a kell 13.42 ja kõne on kestnud 2 minutit ja 25 sekundit. Nimetatud telefon kuulus kannatanu K. P. u ütluste kohaselt T. P. ule, kuna kannatanu sõnul töötas tema isa T. P. I.-is ning see telefon on 17.10.2018.a tagastatud I. E.A.-ile. T. P. tegi esimese kõne Häirekeskusele 16.07.2018.a asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt 15.07.2018.a kell 13.41. Kõnes selgitab ta, kuidas talle lasi teine inimene pipragaasi paar minutit tagasi. T. P. u sõnul jookseb tal silmadest vett ning silmad kipitavad. Kõnes üritab T. P. selgitada Häirekeskuse töötajale ka oma viibimiskohta. 16.07.2018.a asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt helistati T. P. ule 15.07.2018.a kell 13.53 Häirekeskusest tagasi, kuna kiirabi otsis teda. Kõnest selgub, et T. P. asub kuskil XXX tänaval. Antud kõnes on taustal kuulda meesterahva hääl, mis ütleb „Lõpeta ära, kurat! Kes see küsib? Kas sa tahad uuesti laksu saada?“ ja kui T. P. avaldab Häirekeskuse töötajale, et uks on kinni pandud igalt poolt ja ta ei oska välja minna, on taustal kuulda meesterahva hääl, mis ütleb „Lõpeta ära, või saad tera!“. Kui Häirekeskuse töötaja küsib, kas T. P. ul on kiirabi poolt abi vaja, on kuulda taustal meesterahva hääl „Lõpeta ära!“ , misjärel ütleb T. P. , et tal on ikka abi vaja. Edasi on kuulda taustal meesterahva häält „Kellega sa räägid? Ma lasen sulle seda, kellega sa räägid noh?“, misjärel on taustal kuulda sõnelemist ja korduvalt küsimist „kellega sa räägid“. 18.07.2018.a asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt helistati T. P. ule 15.07.2018.a kell 13.58 Häirekeskusest tagasi, et küsida, kas T. P. teab, kus ta on. Kõnes üritab Häirekeskuse töötaja teha kindlaks T. P. u asukohta ja lõpuks ütleb T. P. , et ta on XXX aadressil. T. P. avaldab kõnes, et tal on silmad vett täis. 7

(18)Viimane T. P. u ja Häirekeskuse vaheline telefonikõne on fikseeritud 18.07.2018.a asitõendi vaatlusprotokollis, millest nähtuvalt helistati T. P. ule Häirekeskusest tagasi 15.07.2018.a kell 14.09 ning selgitati, et kiirabi on XXX aadressil, aga teda ei ole seal. Edasi on järjekordselt vestlus T. P. u asukoha osas, misjärel kõne lõpus ütleb Häirekeskuse töötaja T. P. ule, et viimane sõidutab kiirabi edasi-tagasi, teeb kiirabile tühisõitu, misjärel küsib, kas T. P. ul on abi vaja. T. P. avaldab seepeale, et ei ole. Kohtukoosseis, kuulanud asitõendi vaatlusprotokollides kajastatud T. P. u ja Häirekeskuse vahelisi telefonikõnesid ka vahetult kohtuistungil, on seisukohal, nagu juba märgitud, et T. P. oli Häirekeskusesse helistades suhteliselt ebaadekvaatses seisundis. Kõnesid kuulates on selge, et T. P. ei ole võimeline Häirekeskusega suheldes tihtipeale saama aru Häirekeskuse töötaja küsimustest ning ei ole võimeline andma ka adekvaatseid vastuseid, sh enda võimaliku asukoha kohta, et kiirabil oleks võimalik tulla talle abi osutama. Kohtukoosseisu hinnangul oli kannatanu selline seisund ilmselt põhjustatud temal esinevast alkoholijoobest. XX.XX.XXXX .a surnu ekspertiisiaktis sedastatu kohaselt oli etanooli sisaldus kannatanu veres 3,32 mg/g kohta ning uriinis 4,02 mg/g kohta. Ühtlasi raskendas kannatanu olukorda ka tema Häirekeskusesse pöördumise põhjus, so asjaolu, et talle oli pipragaasi näkku lastud. Tunnistajad J. K. ja V. P. kinnitasid ütlustes, et XXX korteris tundsid nad gaasi lõhna. 18.07.2018.a asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt võeti Ülo Pastla kinnipidamise käigus tema taskust ära pipragaas „Vipis“. Kuigi Ülo Pastel kohtuistungil antud ütlustes pipragaasi kasutamist T. P. u suhtes ei välistanud, aga seda ka üheselt ei kinnitanud, on kohtukoosseis seisukohal, et pipragaasi lasi T. P. ule näkku just Ülo Pastel. Antud järeldusele jõuab kohus seetõttu, et kui T. P. avaldas kell 13.41 alanud kõnes Häirekeskuse töötajale, et talle lasti gaasi näkku, siis kell 13.53 alanud kõnes on taustal kuulda meesterahva hääl, mis ähvardab uuesti „seda“ lasta. Arvestades viidatud kõnede sisu ning seda, et pipragaas võeti kinnipidamise käigus ära Ülo Pastlalt, on kohtukoosseis seisukohal, et „selle“ all pidas Ülo Pastel silmas pipragaasi, mida ta ähvardas uuesti T. P. ule näkku lasta. XX.XX.XXXX .a surnu ekspertiisiaktis sisalduva eksperdiarvamuse kohaselt võis T. P. u surm saabuda 15.07.2018 ning tema surma põhjuseks on vasakusse rinnaõõnde tungiv torkelõikehaav vasakul pool rindkerel V roide kõhrelise osa ja südame-südamepauna vigastusega, vigastuste tüsistusena tekkis südame tamponaad ja äge verekaotus. Torke-lõikehaav vasakul pool rindkerepiirkonnas on tekitatud ühest löögist teravaservalise lõikevahendiga, näiteks noaga või muu sarnase esemega. T. P. ul sedastatud kehavigastused on tekitatud lühikest aega (mõõdetav orienteeruvalt kuni 5-10 minutiga) enne surma saabumist. T. P. u kehaasend võis vigastuste tekitamise hetkel olla nii istuv, selili lamav kui seisev. Torke-lõikehaav vasakul pool rindkerel on elupuhune vigastus. T. P. u kohtuarstlikul lahangul sedastatud kehavigastus – vasakusse rinnaõõnde tungiv südant vigastav torke-lõikehaav – põhjustas eluohtliku tervisekahjustuse ning konkreetsel juhul kannatanu surma. T. P. u surnukehal tüüpilisi enesekaitsevigastusi ei sedastatud. Kohtukoosseis on seisukohal, et nimetatud vigastused tekitas Ülo Pastel T. P. ule tahtlikult tema tapmise eesmärgil, mitte T. P. u poolt lähtuvat rünnakut tõrjudes. Nagu juba märgitud, siis oli T. P. Häirekeskusesse tehtud kõnedest nähtuvalt ebaadekvaatses seisundis. Samas on kõnedest kuulda, kuidas taustal räägib meesterahvas, kelleks on kohtukoosseisu hinnangul Ülo Pastel. Seejuures on kuulduvast selge, et Ülo Pastel on ärritunud olekus, tahab teada, kellega T. P. räägib ning ähvardab T. P. ule nii laksu anda, „seda“ ehk pipragaasi lasta ning samuti ähvardab, et kui T. P. ära ei lõpeta, saab ta tera. Seega ei ole kõnedest kuuldu pinnalt võimalik järeldada, et T. P. oleks olnud agressiivne, pigem on selge, 8
(18)et juba enne süüksarvatava teo toimepanemist oli Ülo Pastel selgelt agressiivselt meelestatud, ähvardades kannatanut vägivalla kasutamisega. Lisaks ei ole kohtukoosseisu hinnangul asjas ühtegi tõendit, mille pinnalt oleks võimalik teha järeldust, et T. P. ründas pärast Häirekeskusega olnud telefonikõnesid Ülo Pastlat, mistõttu Ülo Pastel pidi edasiste rünnete tõrjumiseks võtma noa. Kriminaalasjas kogutud tõendid ei kinnita seejuures sedagi, et Ülo Pastel oleks nimetatud noa lihtsalt kätte võtnud, oma käe T. P. u suunas ettepoole suunanud, misjärel oleks T. P. nimetatud noale lihtsalt otsa vajunud või kukkunud. Ülo Pastla suhtes on 15.07.2018.a algusega kell 20.30 viidud läbi isiku läbivaatus ning protokollis on Ülo Pastlal sündmuse järel esinenud vigastusi fotografeeritud. Protokollis sisalduvate fotode kohaselt oli Ülo Pastlal mõlema õla piirkonnas näha marrastust ja hematoomi; paremal käel oli nahamarrastusi; parema külje alaosas oli näha marrastust; vasakpoolsel küljel oli õlal näha kriimustust ja külje alaosas punetust; vasaku käe randmel oli näha nahamarrastust. Lisaks on Ülo Pastlal esinenud vigastused fikseeritud XX.XX.XXXX .a isiku ekspertiisiakti lisaks olevatel fotodel. Esiteks peab kohtukoosseis Ülo Pastla ütlusi T. P. u poolt tema ründamise kohta mitteusutavaks põhjusel, et kuigi Ülo Pastel selgitas antud ütlustes, kuidas ta pareeris T. P. u poolseid lööke käsi näo ette pannes ning kuidas löögid tabasid teda siiski pähe, kehasse ja igale poole, ei sedastatud temal XX.XX.XXXX .a isiku ekspertiisiaktis sisalduva eksperdiarvamuse kohaselt kohtuarstlikul läbivaatusel tüüpilisi enesekaitsevigastusi. Eksperdiarvamuse kohaselt esinesid Ülo Pastlal nahamarrastus ja nahaalune verevalum näol, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused mõlema õlaliigese eespinnal, nahamarrastused-kriimustused mõlema käe randmetel ning nahakriimustused parem kämbla sirutuspinnal. Vigastused on tekitatud orienteeruvalt mitte vähem kui 1-2 kuni 4 ööpäeva enne kohtuarstlikku läbivaatust, võimalik, et 15.07.2018. Need vigastused on tekitatud tömbi vägivallaga. Vigastused näol, õlgadel ja parema kämbla sirutuspinnal võivad olla tekitatud löökidest kõvade tömpide esemetega või kukkumisel/löömisel vastu sarnaseid esemeid/pindu. Võttes arvesse vigastuste – nahaaluste verevalumite ja nahamarrastuste paiknemist mõlema õlaliigese eespinnal, ei saa täielikult välistada nende tekkimist näiteks kannatanu ülakeha-õlgade surumisel ja samaaegsel hõõrdumisel vastu põrandat või mõnda muud sarnast kõva pinda. Vigastused randmel võivad olla tekkinud hõõrdumisest vastu kõvasid tömpe pindu, näiteks käeraudu. Nahaalune verevalum paremal põlvel võib olla saadud mitte vähem kui 3-5 ööpäeva enne kohtuarstlikku läbivaatust, võimalik, et löömisest vastu ümbritsevat kõva tömpi pinda, eset. Kohtukoosseisu hinnangul, kuigi Ülo Pastel üritab jätta muljet, justkui oleks kannatanu T. P. teda rünnanud, tõendab XX.XX.XXXX .a isiku ekspertiisiaktis tema vigastuste kohta antud eksperdiarvamus pigem, et nimetatud vigastused ei tekkinud T. P. u poolse ründe tulemusena, vaid Ülo Pasteli kinnipidamisel patrullpolitseinike J. K. i ja V. P. poolt, kuivõrd Ülo Pastlal tuvastatud vigastused on iseloomulikud vigastustele, mis võivad tekkida isiku kinnipidamisel, kui isik osutab vastupanu ning politseiametnikel tuleb tema suhtes jõudu kasutada. Kohtu sellist seisukohta kinnitavad ka politseiametnikest tunnistajate J. K. i ja V. P. ütlused. Nimelt selgitas J. K. istungil, et kui Ülo Pastel talle ja V. P. le ukse avas, siis ei näinud ta Ülo Pastlal mingeid kehavigastusi ning ka V. P. kinnitas, et korterisse sisenemise momendil ei näinud ta Ülo Pastlal ühtegi drastilist kehavigastust, mis oleks meelde jäänud. Edasi kirjeldasid mõlemad tunnistajad, kuidas Ülo Pastel osutas vastupanu, kui V. P. soovis talle käeraudu paigaldada, sh, kuidas tekkis rüselus, kuidas V. P. heitis/viskas Ülo Pastla suuremasse koridori, korterist välja ning kuidas Ülo Pastel kukkus seejärel kuidagi selili, misjärel tuli ka maas Ülo Pastla suhtes füüsilist jõudu kasutada, et saada ta kõhuli ning seejärel talle käerauad paigaldada. Seejuures selgitas V. P. , kuidas ta Ülo Pastla käsi raudu pannes fikseeris parema põlvega Ülo 9
(18)Pastla pea ja surus seda tugevalt vastu põrandat ja teise põlvega fikseeris ta Ülo Pastla keha. V. P. sõnul Ülo Pastel üllatas teda, sest oli väga vintske ja ta pidi kõvasti jõudu kasutama Ülo Pastla suhtes. Lisaks lükkavad Ülo Pastla kaitseversiooni T. P. ust lähtuva ründe tõrjumiseks noa kasutamise osas ümber ekspert J. T. i poolt kohtuistungil antud ütlused. Lisaks sellele, et ekspert jäi istungil enda poolt antud eksperdiarvamuse juurde, selgitas ta, et T. P. u vigastus on suunaga eest taha ja õige veidi paremale. Prokurör kirjeldas seejärel eksperdile Ülo Pastla poolt avaldatut, kuidas tema, kui tapetu teda tema ees seistes peksis, tõrjus Ülo Pastel T. P. ut endast eemale lükates ning kui tapetu ikka uuesti Ülo Pastla poole läks, jäi süüdistatav istuma samale kohale, aga võttis laua pealt noa ja sirutas kätt, milles oli nuga ülesse poole tapetu suunas, misjärel tapetu kukkus noa otsa ning süüdistatav suunas tapetu keha tagasi diivanile, et tapetu ei kukuks talle peale. Pärast prokuröri kirjeldust avaldas ekspert, et siin tekivad mõned probleemid, mis muudavad vigastuse tekitamise võimalikkuse kirjeldatud viisil raskeks ja vähetõenäoliseks. Esiteks, kuna talle esitatud sündmuskoha vaatlusprotokollis on fotol laud ja diivan suhteliselt lähestikku, siis järelikult pidi T. P. olema süüdistatavale toimunud ajal suhteliselt lähedal. Noa otsa vajudes on raske aga saavutada vigastust, kus nuga läbib roide. Seal pole piisavalt jõudu. Nuga ei läbinud ainult pehmeid kudesid. Teine asi, mis on eluliselt mitteusutav, et kui hoida nuga sirges käes ette sirutatult ja inimene vajub oma keharaskusega sellele peale, siis käsi ei jaksa ennast hoida, vaid vajub tagasi. Sellisel juhul ei saaks vigastus tõenäoliselt olla nii tõsine, roiet vigastav. Ekspert avaldas, et kuigi eksperdiarvamuses on ta öelnud, et vigastusest surma saabumiseni võis minna orienteeruvalt 5-10 minutit, oli see pigem 5, mitte 10 minutit. See on selline orienteeruv aeg, mis on südame vigastuse korral. Tal oli südant läbistav vigastus, verejooks oli massiivne ja seega pigem on see aeg lühem, kui pikem. Seejärel küsis kaitsja, milline oleks olukord, kui laud oleks diivanist kaugemal. Eksperdi sõnul oleks sellisel juhul ruumi noa otsa tulemiseks rohkem, võib-olla oleks hoog natukene suurem, jäädes aga siiski selle juurde, et lihtsalt kehaga peale tulles oleks raske roiet vigastada. Kaitsja avaldas seejärel versiooni, kui purjus inimene kaotab tasakaalu ja kukub eesoleva terariista otsa, küsides, kas siis saaks välistada täielikult sellise vigastuse tekkimise. Eksperdi sõnul täielikult välistada on inimestesse puutuvates asjades kõike väga raske, kuid sellisel kukkumisel oleks väga raske saada vigastust, mis kulgeb rindkeres praktiliselt otse eest taha. Kohtukoosseisu hinnangul, arvestades juba eelnevalt käsitletut, on ümber lükatud Ülo Pastla väited selle kohta, et T. P. teda ründas, mistõttu ta pidi T. P. u ründe tõrjumiseks kasutama nuga enda poolt kirjeldatud viisil. Eelnevast on selge, et kannatanu T. P. ei olnud adekvaatses seisundis ning ei olnud ka agressiivne. Seda enam, et Ülo Pastlal ei ole sedastatud enesekaitsele viitavaid vigastusi ning ekspert välistas kohtuistungil antud ütlustes T. P. ule noavigastuse tekkimise Ülo Pastla poolt kirjeldatud viisil. Ülo Pastla versiooni toimunust seab kahtluse alla ka asjaolu, et Ülo Pastel selgitas, et diivan, millel ta istus, ei olnud selline, millelt ta oleks kergelt ja kiiresti püsti saanud, kuna see oli pehme. Ühtlasi selgitas ta, kuidas ta võttis laualt arvuti kõrval olnud noa. Kohtukoosseisu hinnangul, arvestades kaitse poolt eksperdile esitatud küsimust, kas kui laud oleks olnud diivanist kaugemal, kui ta oli sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuva pinnalt, oleks seis olnud teine, on selge, et kaitse positsioon on laveeriv. Seda seetõttu, et Ülo Pastla sõnul ei olnud diivan selline, millelt ta oleks kiiresti ja kergelt püsti saanud, so kasvõi osaliselt ennast diivanilt kergitada noa võtmiseks, mistõttu oleks Ülo Pastla poolt kirjeldatud viisil laual noa võtmine olnud oluliselt raskem, kui laud oleks tõepoolest diivanist eemal olnud. Seda enam, et ka laua asendi osas on kohtu hinnangul Ülo Pastla ütlused laveerivad, kuivõrd vastates prokuröri küsimusele, kus on laua ja diivani juures nii palju ruumi, et kõndida ja talle peale tulla, vastas Ülo Pastel, et ega T. P. jooksma ei pidanud, et ta tõusis lihtsalt püsti ja kõndis kaks sammu tema poole ja oligi kohal. Selle kohta, 10
(18)et laud oleks intsidendi käigus kuskile liikunud, ei maininud Ülo Pastel aga midagi. Alles kohtu küsimusele vastates, kuidas saab laud korrektses korras olla, kui oli rünne ja rüselus, avaldas Ülo Pastel, et laud on ratastega ja läks rüseluse käigus eemale, kuid kui ta läks akna alla politseid ja kiirabi ootama, siis ta lükkas laua paika tagasi, et sellest mööda saada, et aknani minna. Kohtule tundub siinkohal pigem, et Ülo Pastel üritas oma ütlusi kohtumenetluse kestel muuta selliseks, et need läheksid tema versiooniga kokku, mitte ei rääkinud asju selliselt, nagu need tegelikult olid. Seda enam, et kohtu hinnangul on kahtlust äratav, et osade, so enda jaoks soodsate asjaolude osas mäletab Ülo Pastel väga hästi toimunut, kuid endale mittesobivas osas on tal väidetavalt mäluga probleeme. Ülo Pastla versioonis, et T. P. oli vägivaldne, tekitab kohtus kahtlus seegi, miks Ülo Pastel oleks pidanud vägivaldselt käitunud T. P. u viimase korterist väljumisel korterisse tagasi laskma. Oluliselt usutavam oleks, et Ülo Pastel ei lase agressiivsena käituval isikul korterisse naasta. Ülo Pastel aga käitus vastupidiselt. Riigikohus on märkinud, et hädakaitse olemasoluks KarS § 28 lg 1 järgi tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisund, s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. veebruari
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-111-04, p 10). Ründe olemasolu ja selle lõpuhetke tuvastamine sõltub faktilistest asjaoludest ja lähtub objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt teo toimepanemise ajal (nn ex ante hindamine). Hädakaitseseisundi tuvastamise järel tuleb edasi kontrollida kaitsetegevuse vastavust KarS § 28 nõuetele ja hädakaitse piiride ületamist KarS § 28 lg 2 tähenduses. Kaitsetegevus seisneb ründaja õigushüve kahjustamises ründe tõrjumiseks. Kaitsetegevuseks valitud vahend peab olema sobiv ründe lõpetamiseks ehk ründe lõplikuks tõrjumiseks, kuid samas ka säästvaim vahend selle eesmärgi saavutamiseks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. juuni
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-34-08, p 10). Kaitsetegevus peab olema kantud kaitsetahtest, s.t kaitsja peab aru saama, et ta viibib ja tegutseb kaitseolukorras, ning lähtuma sellest oma tegevuses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. detsembri
  6. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-107-12, p 10). Kui süüdlase tegevus ei ole kaitsetahtest kantud, ei saa rääkida ka õigusvastasust välistava asjaolu esinemisest KarS § 28 lg 1 mõttes ega hädakaitse piiride ületamise võimalikkusest.2 Arvestades asjaolu, et kriminaalasjas kogutu pinnalt ei ole tuvastatud, et T. P. oleks Ülo Pastla suhtes ründavalt käitunud, st, et rünne puudub, siis ei ole asjas tuvastatav ka hädakaitseseisundi olemasolu KarS § 28 lg 1 järgi. Liiatigi jäävad Ülo Pastla väited võimaliku hädakaitseseisundi kohta ainetuks 16.07.2018.a asitõendi vaatlusprotokollides sedastatu tõttu. Vaatlusprotokollides on vaadeldud Ülo Pastla poolt 15.07.2018.a kell 14.34 ja kell 14.46 Häirekeskusesse tehtud kõnesid. Neist esimeses kõnes teatab Ülo Pastel, et ta tappis praegu inimese ja avaldab, et ta ei taha, et keegi teda elustama hakkab, et tal on hea meel, et ta ära tappis. Lisaks ütleb Ülo Pastel, et tal ei ole abi vaja, kuna ta tahab, et ta ära sureks. Järgmises kõnes kinnitab Ülo Pastel uuesti, et ta tappis inimese ära ja et tuldaks kohale ja võetaks ta kinni. Selles kõnes avaldab Ülo Pastel esmakordselt, et tapetu tuli talle lihtsalt kallale ja ta tappis ta ära. Siinkohal väärib kohtukoosseisu hinnangul tähelepanu asjaolu, et oleks loogiline, et kui T. P. oleks tõepoolest, mida kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt tuvastatud ei ole, Ülo Pastlale kallale läinud, mistõttu Ülo Pastel T. P. u ära tappis, mainiks Ülo Pastel seda juba esimeses Häirekeskusele tehtud kõnes. Seda Ülo Pastel aga ei teinud, vaid avaldas esimeses kõnes ainuüksi, et ta ei taha, et keegi kannatanut elustama hakkaks, kuna ta tahab, et ta ära sureks ning tal on hea meel, et ta ära tappis. Arvestades, et Ülo Pastla teine kõne Häirekeskusele toimus esimesest pea 10 minuti hiljem ning pärast seda, kui Ülo Pastel oli helistanud oma emale (17.10.2018.a asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt helistas Ülo Pastel 2 Riigikohtu 21.11.2014.a otsus nr 3-1-1-71-14, p 8 11
(18)emale enne ja pärast teist Häirekeskusele tehtud kõnet), on kohtukoosseisu hinnangul pigem usutav, et Häirekeskusesse tehtud teise kõne toimumise hetkeks oli Ülo Pastlal kujunenud kaitseversioon hädakaitseseisundi näol. Eeltoodu alusel tegi kohtukoosseis kogutud ja kogumis uuritud tõendite alusel kindlaks, et 15.07.2018 kella 14.30 paiku lõi Ülo Pastel Tartu linnas XXX asuvas korteris tahtliku tapmise eesmärgil T. P. ut ühel korral noaga rindkere piirkonda, tekitades T. P. ule vasakusse rinnaõõnde tungiva torke-lõikehaava vasakul pool rindkerel V roide kõhrelise osa ja südamesüdamepauna vigastusega. T. P. ule tekitatud vigastuste tüsistusena tekkis südame tamponaad ja äge verekaotus, mille tagajärjel T. P. suri sündmuskohal. Selleks, et tunnistada isikut süüdi KarS § 113 järgi, tuleb tuvastada, et isik põhjustas kannatanu surma vähemalt kaudse tahtlusega.3 Riigikohus on varem selgitanud, et subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne ja -järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine. Nimetatud asjaolusid tuleb arvestada rangelt individualiseeritult konkreetset kriminaalasja silmas pidades ning isegi siis, kui on tuvastatud, et isik sai täiel määral aru enda teo ohtlikkusest, ei tähenda see automaatselt, et isik oleks arvestanud võimaliku raske tagajärje saabumisega ning sellega sisimas ka nõustunud. Ka väliselt eluohtliku teo toimepanemise korral on seega arvestatav argument, et tegelikkuses lootis teo toimepanija võimalikuna äratuntud tagajärge vältida (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. aprilli
  2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-128-06, p 9). Kolleegiumi hinnangul osutab kohene kiirabi kutsumine süüdistatava soovile kannatanu surma saabumist vältida. Arvestades, et kannatanu oli nii abi kutsumise ajal kui ka haiglasse jõudes teadvusel, oli süüdistataval ka adekvaatne alus loota, et kannatanu ei sure.4 Subjektiivsest küljest pani Ülo Pastel talle etteheidetava teo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõistes. KarS § 16 lg 2 alusel paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Tapmine on toime pandud kavatsetusega, kui kannatanu surm on toimepanija eesmärk. Kavatsetuse määrab seega ära tahtluse voluntatiivne eesmärk – tapija peab kannatanu surma otseselt soovima. Kavatsetusele viitab ka relva või muu vahendi sihipärane kasutamine, nt sihtimine pähe, rindkeresse, külmrelva korduvad löögid südamesse, tugevatoimelise mürgi kasutamine jne.5 Kohtukooseisu hinnangul, arvestades, et Ülo Pastel avaldas kannatanu noaga löömise järel Häirekeskusesse helistades, kuidas ta ei soovi, et kannatanut T. P. ut elustama tuldaks ning et tal on hea meel, et ta T. P. u ära tappis, ei saa väita, et Ülo Pastel ei soovinud T. P. u surma ning et see ei olnud tema eesmärgiks. Eriti arvestades, et ka juba kannatanu T. P. u poolt Häirekeskusele tehtud kõnedes ähvardas ta kannatanut kõne taustal vägivalla kasutamisega, so kannatanule „tera“ andmisega. Seda enam, et teist isikut tugevalt noaga elutähtsasse piirkonda, so südame piirkonda, lüües pidi Ülo Pastel aru saama, et tema tegevuse tulemusena saabub tõenäoliselt kannatanu surm. Kaitsja leidis alternatiivselt, jäädes primaarselt hädakaitseseisundi juurde, et Ülo Pastla teo võiks ümber kvalifitseerida KarS § 115 järgi provotseeritud tapmiseks. 3 Riigikohtu 28.10.2015.a otsus nr 3-1-1-79-15, p 5 Riigikohtu 28.10.2015.a otsus nr 3-1-1-79-15, p 8 5 Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2015, § 113 komm. 4.2 4 12
(18)KarS § 115 näeb ette vastutuse tapmise eest, kui see on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja või tema lähedase isiku suhtes. Riigikohus on varem selgitanud, et provotseeritud tapmise näol on tegemist tapmise põhikoosseisu (KarS § 113) privilegeeritud ehk vähem ohtliku koosseisuga. Äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisund on subjekti iseloomustav tunnus, mis asetseb deliktistruktuuris süüteokoosseisu objektiivses küljes. Iseloomustades subjekti psüühikat ja emotsionaalset seisundit teo toimepanemise ajal, on see vastutust kergendav isikutunnus KarS § 24 lg 3 mõttes. Privilegeeritud koosseisu subjektiivne ehk tahteline külg on põhikoosseisuga sama - isik peab vähemalt kaudse tahtluse tasemel pidama võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ning seda möönma. Süüteokoosseisu kandvaks mõtteks on lähtekoht, et tagajärje (surma) kutsub enda õigusvastase käitumisega esile kannatanu. Tapmine on reaktsioon varasemale kehalisele (vägivald) või vaimsele (solvamine) haavamisele./…/ Nii nagu tapmise põhidelikti puhul, on ka provotseeritud tapmine süüline, s.t isik on teo toimepanemise hetkel täielikult võimeline aru saama enda teo keelatusest ja on võimeline enda käitumist vastavalt sellele arusaamisele ka juhtima (KarS § 34). KarS § 115 objektiivse külje jaatamiseks on vaja tuvastada põhjuslik seos erutusseisundi ja kannatanu (provotseeriva) käitumise vahel. Provokatsioon võib olla ka pikaajaline või süstemaatiline ning seda tuleb käsitada üksikutest vägivalla- või solvamistegudest koosneva tervikteona, s.t kannatanu käitumisele tuleb terviksituatsiooni silmas pidades anda üldhinnang. 6 Olles tuvastanud tapmisteole eelnenud kannatanu vägivaldse või solvava teo, peab kriminaalasja menetleja alati kontrollima, kas kannatanu selline käitumine kutsus süüdistatavas esile KarS §-s 115 nimetatud erutusseisundi. Vajadusel tuleb osutatud küsimuse lahendamiseks oluliste asjaolude kindlakstegemiseks määrata ekspertiis. Ekspertiisi liigi üle otsustamisel tuleb tähele panna, et emotsionaalse reaktsioonina vägivallale või solvamisele ei ole erutusseisund meditsiiniline patoloogia, mistõttu tuleb selle selgitamisele kaasata ka psühholoog. Samas pole erutusseisund siiski selline koosseisutunnus, mille olemasolu eeldused peaks ja saaks tuvastada üksnes ekspertiisi käigus, vaid lisaks saab erutusseisundi kindlaks teha ka kannatanu käitumisele antava hinnanguga kriminaalasja menetlemisel.7 Kohtukoosseis on eelnevalt tuvastatu pinnalt seisukohal, et Ülo Pastla tegu ei ole võimalik ega põhjendatud kvalifitseerida KarS § 115 järgi. Esiteks ei ole kohus eelnevalt tuvastanud, et kannatanu oleks käitunud Ülo Pastla suhtes solvavalt või vägivaldselt. Nimetatud käitumist või selle pinnalt tekkinud hetkelist tugeva hingelise erutuse seisundit ei ole võimalik järeldada ka Ülo Pastla poolt kohtuistungil antud ütlustest. Ülo Pastel on küll kohtuistungil rääkinud, kuidas kannatanu temalt väidetavalt viinapudeli eest raha nõudis ja kuidas ta avaldas Häirekeskusele, et tahab, et kannatanu sureks, kuna ta oli kannatanu peale solvunud, sest kannatanu oli talle peksa andnud, siis ei ole kohtu käsutuses peale Ülo Pastla ütluste tegelikult ühtegi tõendit, mis kinnitaksid kannatanu solvavat või agressiivset käitumist. Seda enam, et Ülo Pastla väited kannatanu T. P. u ründe kohta tema aadressil on eelnevalt käsitletud tõenditega ümber lükatud. Ülo Pastla poolt kohtus antud ütlustest ei nähtu tunnuseid, mis viitaksid erilise hingelise erutusseisundile. Ülo Pastel kirjeldab täpselt detailides, mis tema visiooni kohaselt toimus, ta kirjeldab rünnakut, noa võtmist, vigastuse tekitamise viisi ja käitumist peale rünnet. Nendes ütlustes ei esine nö musti auke, mälulünki, erilist ärritust. Tegemist on kaalutletud sündmuse kirjeldusega, mis näitaks Ülo Pastelt temale kasulikumas valguses. Ka tegu ise, üks kord noaga löömine südamesse, ei viita erilisele julmusele ning sellele, et Ülo Pastel oli endast väljas. 6 7 Riigikohtu 19.02.2015.a otsus nr 3-1-1-1-15, p 11.1 Riigikohtu 08.04.2013.a otsus nr 3-1-1-10-13, p 9 13
(18)Neil asjaoludel ning arvestades, et viidatud kohtupraktika pinnalt ei ole tugeva hingelise erutuse seisundi kindlaks tegemiseks ekspertiisi määramine kohustuslik, kuivõrd erutusseisundi tuvastamine pole ainuvõimalik ekspertiisi käigus, ei pidanud kohtukoosseis ka põhjendatuks nimetatud osas ekspertiisi määramist. Seetõttu jättis kohus ka kaitsja sellekohase taotluse rahuldamata. Seega, arvestades ülaltoodut tuleb kohtukoosseisu hinnangul asuda seisukohale, et Ülo Pastla teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. IV KOHTUKOOSSEISU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu eesmärk karistuse mõistmisel on mõjutada süüdistatavat selliselt, et ta edaspidi hoiduks süütegude toimepanemisest. KarS § 113 lg 1 järgi karistatakse teise inimese tapmise eest kuue- kuni viieteistaastase vangistusega. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. veebruari
  2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-63-14, p 15.2). Ülo Pastla puhul karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Tema poolt istungil avaldatut, et ta kahetseb, et enda kaitsmine nii õnnetult lõppes, ei ole kahetsus, mida arvestada kergendava asjaoluna. Seda enam, et tegelikult kohus kannatanust lähtuvat rünnet, mille vastu Ülo Pastlal oleks tulnud ennast kaitsta, tuvastanud ei ole. Kohus ei nõustu prokuröriga, et kuna Ülo Pastel pani kuriteo toime alkoholi tarvitamisest tingituna, siis esineb KarS § 58 p-s 1 nimetatud karistust raskendav asjaolu, so madal motiiv. Muu madal motiiv on üldinimlikult hukkamõistetav motiiv, nt ülbus, kadedus, ihnus jms.8 Riigikohtu kriminaalkolleegium on aga selgitanud, et KarS § 58 punkti 1 kohaselt on karistust raskendavad asjaolud omakasu või muu madal motiiv. Säte sisaldab seega avatud loetelu, mis tuleb kohtupraktikas sisustada. Ehk siis karistust raskendava asjaoluna peab kuriteo toimepanemise motiivi käsitamine madalana kätkema endas igal üksikjuhul selle motiivi erilist hukkamõistetavust. Teomotiivi lugemine madalaks ei saa oleneda üksnes sellest, kas see on nii-öelda üldinimlikult hukkamõistetav. Kohtu antav hinnang, kas kuritegu on toime pandud madalal motiivil või mitte, sõltub konkreetse teo toimepanemise asjaoludest, arvestades kuriteo eripära. Lisaks tuleb tähele panna, et kuriteo toimepanemine madalal motiivil eeldab KarS § 16 lg 2 kohaselt tahtluse vormina kavatsetust, mis tähendab süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise eesmärgiks seadmist, s.t mingi taotletav eesmärk ongi isiku liikumapanevaks jõuks.9 Kohus on eelnenult madala motiivi osas selgitatu valguses seisukohal, et asjaolu, et Ülo Pastel pani kannatanu tapmise toime ühise alkoholi tarvitamise käigus ja olles alkoholijoobes, ei ole seda siiski 8 9 Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2015, § 58 komm. 2 Riigikohtu 09.11.2017.a otsus nr 1-15-10119, p 38 14
(18)võimalik lugeda muuks madalaks motiiviks KarS § 58 p 1 mõttes. Seda seetõttu, et asjas tuvastatu pinnalt ei ole võimalik asuda seisukohale, et süüdistatav Ülo Pastelt oleks kannatanut tapma ajendanud temal esinenud alkoholijoove. Seega Ülo Pastla puhul karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav Ülo Pastel on varem kriminaalkorras karistamata isik. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus löökide arvu, nende piirkonda, kuriteo toimepanemise vahendit, saabunud tagajärge ning seda, et sündmus toimus kannatanu ja süüdistatava ühise joomingu käigus. Ülo Pastel lõi kannatanut ühel korral rindkere, so südame piirkonda ning tekitas seeläbi kannatanule niivõrd rasked vigastused, mille tulemusena kannatanu suri lühikese aja möödumisel sündmuskohal. Kohtukoosseis on seisukohal, et kuigi Ülo Pastel pani toime äärmiselt raske isikuvastase kuriteo, mille tulemusena kaotas teine inimene oma elu, saab Ülo Pastla süüd pidada keskmiseks. Seetõttu peab kohtukoosseis, arvestades teo toimepanemise asjaolusid, süüdistatava isikut ning saabunud tagajärje raskust, võimalikuks karistada Ülo Pastelt teise isiku tapmise eest karistusega alla sanktsiooni keskmise määra, so 9 aasta pikkuse vangistusega. Kohtukoosseis ei ole tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid Ülo Pastla poolt karistusena reaalse vangistuse kandmise. Eeltoodu alusel tuleb Ülo Pastel süüdi tunnistada KarS § 113 lg 1 järgi ning talle karistuseks mõista 9 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb Ülo Pastla karistuse, so 9 aasta vangistuse kandmise aja alguseks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, so 15.07.2018.a. V KOHTUKOOSSEISU SEISUKOHT TSIVIILHAGI OSAS Kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi T. P. u tütar K. P. summas 414,67 eurot seoses T. P. u matuste korraldamisega kantud kuludega. Hagiavaldusele on lisatud kulude tegemist tõendavad tšekid. Kohtule on esitatud järgmised tšekid kokku summas 414.67 eurot: XX.XX.XXXX T. U. summas 5 eurot, XX.XX.XXXX S. E. T. summas 0.50 eurot, XX.XX.XXXX K. O. summas 3.30 eurot, XX.XX.XXXX T. „M.“ summas 3.10 eurot, XX.XX.XXXX kauplus L. l. summas 7.40 eurot ja 38,40 eurot, XX.XX.XXXX E. O. summas 2.99 eurot, XX.XX.XXXX S. E. O. kohvik P. summas 308.05 eurot, XX.XX.XXXX C. K E. A. summas 45.93 eurot. Toimikus oleva XX.XX.XXXX.a S. tõendi kohaselt on K. P. ule hüvitatud T. P. u matuste korraldamisega seotud kulud summas 448 eurot. Kohtuistungil avaldas kannatanu K. P. , et tsiviilhagis on kajastatud see summa, mis ta on seoses isa matustega kandnud ja mida talle hüvitatud ei ole. Kohus, tutvunud esitatud tšekkidega, tegi kindlaks, et eelnimetatud kulud on seotud matustega ning hagi summas 414.67 eurot on täielikult tõendatud.

§ 310

lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 sätestab 15

(18)hüvitatava kahju liigid. Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 sätestab juhud, mil kahju tekitamine on õigusvastane. Nimetud paragrahvi lõige 1 punkti 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. Kohus on seisukohal, et kui süüdistatav Ülo Pastel ei oleks T. P. ut noaga löönud ja sellega T. P. u surma põhjustanud, siis ei oleks T. P. u tütrel K. P. ul matuste korraldamisega seotud kulutusi tekkinud. Seega on kannatanule K. P. ule kahju tekkimine otseses seoses Ülo Pastla tegevusega. Arvestades asjaolu, et K. P. ule on matuste korraldamisega seotud kulud S. poolt hüvitatud vaid osaliselt, siis kuulub ülejäänud osa hüvitamisele süüdistatava Ülo Pastla poolt. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus kannatanu tsiviilhagi ja mõistab VÕS § 127 lg 1, VÕS § 1043, § 1045 alusel süüdistatavalt Ülo Pastlalt kannatanu kasuks välja 414,67 eurot. VI KOHTUKOOSSEISU SEISUKOHT MENETLUSKULUDE OSAS Kriminaalmenetluse seadustiku (

) § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

§ 175

lg 1 p-de 3, 4 ja 9 alusel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks ekspertiiside tegemise kulud, määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning sundraha. Ülo Pasteli menetluskuludeks on surnu ekspertiisi maksumus 273 eurot, DNA ekspertiisi maksumus 342 eurot, isiku ekspertiisi maksumus 61 eurot ning määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 480 eurot. Kaitsja esitas kohtumenetluses tasutaotluse summas 990 eurot. Arvestades, et istung kestis ühe pooltunni kauem, siis suurendas kohus riigi õigusabi tasu suurust, rahuldades kaitsja taotluse summas 1020 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1350 eurot (kuutasu alammääraks alates 1. jaanuarist 2019.a on 540 eurot). Seega on kõik Ülo Pasteli menetluskulud käesolevas kriminaalasjas kokku 3526 eurot. Ülo Pastel avaldas, et tal on alates XXXX.a töövõimetus. Tal on vasak jalg, puus poldiga. Liikumispuue on XXX. Samas ei ole kriminaalasjast nähtuva valguses võimalik järeldada, et lihtsamate tööde tegemine oleks Ülo Pastla jaoks välistatud või oluliselt raskendatud. See omakorda ei välista Ülo Pastla vanglas tööle asumist ning seeläbi menetluskulude tasumiseks vajalike sissetulekute saamist. Samas ei saa hoolimata võimalusest teha lihtsamaid töid Ülo Pastla toimetulekut ilmselt väga heaks pidada, mis omakorda pigem kinnitab asjaolu, et ta ei ole ilmselt võimeline kõiki menetluskulusid ära tasuma, mistõttu peab kohtukoosseis põhjendatuks jätta osa Ülo Pastla menetluskuludest riigi kanda. Seega jätab kohtukoosseis 16

(18)

§ 180

lg 3 alusel riigi kanda Ülo Pastla sundrahast poole, so 675 eurot ja ka kaitsjatasust poole, so 750 eurot.

§ 175

lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõistab kohtukoosseis Ülo Pastlalt menetluskuluna riigieelarvesse välja: kaitsjatasu 750 eurot, ekspertiiside maksumuse 676 eurot ja sundraha 675 eurot, so menetluskulu kokku 2101 eurot. Riigikohtu praktika kohaselt, kuna üldjuhul mõistetakse kriminaalmenetluse kulud süüdistatavalt välja kogu ulatuses ühe korraga tasutava maksena, ei teki kohtul iga kord kohustust põhjendada menetluskulude ositi tasumise määramata jätmist. Samas juhul, kui kohtule on esitatud taotlus menetluskulude ositi tasumiseks, peab kohus selle taotluse lahendama.10 Kuigi käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud taotlust menetluskulude ositi tasumise võimaldamiseks, mistõttu ei pea kohtukoosseis põhjendama, miks ta menetluskulude ositi tasumist ei võimalda, peab kohtukoosseis võimalikuks märkida, et ei määra menetluskulusid ositi tasumisele seetõttu, et Ülo Pastlal tuleb kanda küllaltki pikka reaalset vangistust ning vangistust kandes võib olla osamaksete tegemine oluliselt raskendatud. VII KOHTUKOOSSEISU SEISUKOHT KONFISKEERIMISE JA ASITÕENDITE OSAS Käesolevas asjas on kriminaalasja juures pakendis nr 2 asuv nuga, pipragaasiballoon „Vipis“, DVD-R ja CD-R plaadid videosalvestisega ja häirekeskusesse tehtud kõnedega ning fotodega. Lisaks on asja juures asitõendina kannatanu jalas olnud lühikesed püksid ja kannatanu DNA proov, sõrmejäljed ja küünealuste kaapeproovid ning Ülo Pastla küünealuste kaapeproovid. Kohtukoosseis on seisukohal, et KarS § 83 lg 1 alusel kuuluvad konfiskeerimisele ja hävitamisele pakendis nr 2 asuv nuga ning 15.07.2018 kahtlustatava Ülo Pastla kinnipidamise ajal taskust võetud pipragaasi balloon “Vipis” (pakend AT1).

§ 126

lg 3 p 1 alusel tuleb kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde jätta järgmised asitõendid: lisa sündmuskoha vaatlusprotokollile 15.07.2018 DVD-R plaadil, millel on jäädvustatud XXX sündmuskoha vaatluse käigus tehtud videosalvestus (pakend sündmuskoha vaatluse video); lisa asitõendi vaatlusprotokollile 16.07.2018 CD-R plaadil, millel on jäädvustatud häirekeskuse lühinumbrile 112 tehtud kõne salvestus 15.07.2018 kell 13.41 (pakend HK1); lisa asitõendi vaatlusprotokollile 16.07.2018 CD-R plaadil, millel on jäädvustatud häirekeskusest numbrile XXX tehtud kõne salvestus 15.07.2018 kell 13.53 (pakend HK2); lisa asitõendi vaatlusprotokollile 18.07.2018 CD-R plaadil, millel on jäädvustatud häirekeskusest numbrile XXX tehtud kõne salvestus 15.07.2018 kell 13.58 (pakend HK3); lisa asitõendi vaatlusprotokollile 18.07.2018 CD-R plaadil, millel on jäädvustatud häirekeskusest numbrile XXX tehtud kõne salvestus 15.07.2018 kell 14.09 (pakend HK4); lisa asitõendi vaatlusprotokollile 16.07.2018 CD-R plaadil, millel on jäädvustatud häirekeskuse numbrilt XXX lühinumbrile 112 tehtud kõne salvestus 15.07.2018 kell 14.34 (pakend HK5); lisa asitõendi vaatlusprotokollile 16.07.2018 CD-R plaadil, millel on jäädvustatud häirekeskuse numbrilt XXX lühinumbrile 112 tehtud kõne salvestus 15.07.2018 kell 14.46 (pakend HK6) ja lisa isiku läbivaatuse protokollile CD-R plaadil, millel on jäädvustatud Ülo Pasteli kehavigastustest tehtud fotod (pakend Ülo Pastel pildid). 10 Riigikohtu 30.03.2017.a lahend nr 3-1-1-7-17, p 8 17

(18)

§ 126

lg 3 p 4 alusel tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada kriminaalasja juures asuvad järgmised esemed: EKEI poolt 17.07.2018 politseile üle antud hukkunu T. P. u jalas olnud lühikesed püksid; DNA proov veremäärdumisest, mis on võetud T. P. u lühikestest pükstest; T. Panniku surnukehalt ekspertiisimaterjali võtmise protokolli koostamisel võetud sõrmejäljed (pakend TP6); T. Panniku surnukehalt ekspertiisimaterjali võtmise protokolli koostamisel võetud küünealuste kaaperproovid 10-s plastkonteineris (pakend TP5) ja lisa ekspertiisimaterjali võtmise protokollile, milles Ülo Pasteli küünealuste kaaperproovid 10- s plastkonteineris, mis on võetud 15.07.2018. VIII KANNATANU TEAVITAMINE Kannatanu K. P. u (isikukood XXX , e-post XXX) on esitanud

§ 38

lg 5 p 1, 2 alusel taotluse enda teavitamiseks Ülo Pastla vahistamisest, vahi alt vabastamisest, ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest.

§ 38

lg 5 p 1, 2 kohaselt on füüsilisest isikust kannatanul õigus saada teavet kuriteos kahtlustatava vahistamisest ja taotleda, et ohu korral teavitatakse teda vahistatu vabastamisest, välja arvatud juhul, kui selle teabe edastamine tekitaks kahju kahtlustatavale ning taotleda, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Arvestades asjaoluga, et K. P. on kannatanu seoses tema isa vastu toime pandud vägivallakuriteoga, siis tulenevalt

§ 313

lg 1 p 101 ja

§ 38lg 5 p-dest 1, 2 tuleb kannatanut K.

P. ut teavitada Ülo Pastla vahistamisest, vahi alt vabastamisest, ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest K. P. u poolt antud e-posti XXX teel. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja Kohtunik Janek Saarepuu Rahvakohtunik Krista Jaakson Rahvakohtunik 18

(18)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.