Obsah (8)

§ 407§ 444§ 468§ 448§ 187§ 129§ 162§ 174

2-19-8793 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse tegemise aeg ja koht 08. juuli 2019.a, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-8793 T

§ 407lg 3) RESOLUTSIOON 1.

Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

§ 444lg 3 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

1. Välja mõista A Llt lapse T L ülalpidamiseks igakuuline elatis alates hagiavalduse esitamisest 10.06.2019 kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. XXXXXXXXXa 270 (kakssada seitsekümmend) eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimummäärast.
2. Välja mõista A Llt lapse T L kasuks elatis tagasiulatuvalt alates 01.04.2019 kuni 09.06.2019.a. ühekordse maksena summas 621 (kuussada kakskümmend üks eurot) eurot.
3. Kohustada A Ld kandma T L kasuks väljamõistetav igakuine elatis iga kalendrikuu eest ette, so iga järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval Ü L arvelduskontole XXXXXXXXXXX selgitusega "T raha", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. 1 2-19-8793
4. Menetluskulud jäävad A L kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja menetluskulusid kostjalt välja ei mõista.
5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 2).

7. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja jooksul, et ta soovib esitada kohtuotsusele kaja, täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust puuduva osaga juhindudes

§ 448lg 42.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas (arve nr EE891010220034796011) või AS Swedbank (arve nr EE932200221023778606). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (

§ 407lg 2).

Tagaseljaotsuse võib

§ 407

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (

§ 407lg 3).

Kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vastanud. Kohus tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja rahuldamisele tagaseljaotsusega. Kohus on jätnud käesolevast tagaseljaotsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa

§ 444lg 4 alusel.

Alaealine T L esitas 10.06.2019 (seadusliku esindaja vahendusel) Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale hagiavalduse A L vastu miinimummääras igakuise elatise ja tagasiulatuva elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja ja hageja seadusliku esindaja abielu lahutati

1. aasta. Kostja maksis hagejale elatist kokkuleppel 200 eurot kuus, kuid alates aprillist 2019.a ei ole seda enam teinud. Hageja soovib elatise välja mõistmist tagasiulatuvalt alates aprill 2019.a 2 2-19-8793 miinimummääras. Hagiavalduse kohaselt on väljaminekud hageja kuludele ligikaudu 400 eurot kuus, kuna lapse emal ei ole üksi majandades võimalusi teha suuremaid väljaminekuid. Vajalik on elatise välja mõistmine miinimummääras, et tagada lapse mõistlik hakkama saamine. Kuna laps on puudega, siis on kulutusi aeg-ajalt rohkem seoses arsti juures ja teenustel käimisega, näiteks basseinis võimlemine, kuna lapsel on jalgadega probleeme. Paraku jääb see rahaliste võimaluste puudumisel lihtsalt ära. See on ka põhjus, miks hageja seaduslik esindaja soovib hageja kasuks elatise välja mõistmist miinimumsummas, et võimaldada lapsele ravi. Hageja palus esitatud hagis kostjalt elatise välja mõista ka. Arvestades asjaoluga, et elatise miinimummäär, mis on PKS § 101 lg 1 kohaselt ½ Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära, on 2019.aastal 270 eurot kuus. Seega aprilli ja mai elatis on kokku 540 eurot (270+270). Juuni elatis on 270:30=9 eurot päevas, st 01.06.2019-09.06.2019 on 9 x 9=81 eurot. Tagasiulatuv elatis on kokku 621 eurot. Pärnu Maakohus 10.06.2019 määrusega võttis hagi menetlusse ja kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. Kostjale toimetati menetlusdokumendid isiklikult allkirja vastu kätte 17.06.2019 aadressil XXXXXXXXXXXXXXX, Saare maakond (t.lk 12). Kostja kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 01.07.
2. Kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on

§ 129

lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagi on kohtule esitatud 10.06.2019.a ning elatist nõutakse ka tagasiulatuvat summas 621 eurot. Seega on hagi hinnaks 9x270+621=3051 eurot. Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ning ka tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et pooled oleks menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrama. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Mõlder Kohtunik 3