KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mai 2019, Tallinn

) § 162 lg 1 alusel kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 12 761,01 eurot ja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätetatud määras. Maakohus kohaldas vaidlusele Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (CISG) ning konventsiooniga reguleerimata küsimustes Eesti seadust, s.o VÕS ja tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS). Maakohus leidis, et poolte vahel oli sõlmitud leping

1. augusti 2014 ostutellimuse tingimustel. Pooled ei vaidle, et kostja korraldas tarne ja tarnis hagejale ostutellimuses märgitud koguses mustikaid ning hageja tasus kostjale ostutellimuses märgitud hinna. Maakohtu hinnangul on ostutellimus allkirjastatud kostja volitatud isiku poolt. Maakohtul ei tekkinud kahtlust originaaldokumendi ehtsuses. Maakohus leidis, et kaup ei vastanud lepingule ning CISG art 50 alusel oli hagejal õigus alandada hinda. Pooled sõlmisid
2. juulil 2015 krediidikokkuleppe, millega kostja võttis kohustuse tasuda hagejale 101 935,90 eurot. Maakohtu hinnangul on krediidikokkulepe allkirjastatud kostja juhatuse liikme OS poolt. Krediidikokkuleppe sõlmimine kinnitab, et kostja nõustus ostutellimuses märgitud hageja ümberarvestusega. Kostja nõustumust kinnitab esimese maksegraafikujärgse osamakse tegemine. 3

§ 367alusel.

Menetluskuludest pidas maakohus põhjendatuks riigilõivu 1550 eurot, lepingulise esindaja kulu 61 tunni ja 32 min eest tunnitasuga 170 eurot (10 460,67 eurot), tõlkekulud 416,01 eurot ja kohtutäituri tasu 335 eurot. Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas
2. detsembril 2018 apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja hinnangul on maakohus kohaldanud vääralt materiaal- ja menetlusõiguse norme, mis on ebaõigesti viinud hagi rahuldamiseni. Vastuolus

§-ga 436 on maakohtu otsuse põhjendused raskesti jälgitavad, vastuolulised ja hindamata on kostja olulised vastuväited. Ostutellimust ei ole pooled allkirjastanud ja maakohus on jätnud arvestamata dokumendi ehtsuse vaidlustamise. Samuti ei ole pooled allkirjastanud krediidikokkulepet. Ka selles osas on maakohus jätnud arvestamata dokumendi ehtsuse vaidlustamise. Isegi, kui müügileping on sõlmitud ostutellimuses märgitud tingimustel, siis on tõendamata lepingutingimuste rikkumine. Kostja hinnangul ei ole analüüsid tehtud usaldusväärselt ja objektiivselt ei saa marjade analüüsi kontrollida. Isegi, kui tõendatud on antotsüaniini sisaldus marjades, siis pole krediidikokkuleppes märgitud tingimust saabunud, sest ostutellimuses ja krediidikokkuleppes ei ole kajastatud sama aine sisaldus. Ostutellimuses on märgitud antotsüaniin (anthocyanins), aga krediidikokkuleppes antotsüanidiin (anthocyanidins). Tegemist on erinevate pigmenti iseloomustavate ja tekkepõhiste aineühenditega. Antotsüaniin on flavüülsoola glükosiid, mis mõjutab taimede ja marjade pigmenti ja koosneb kolmest osast: 5 hüdroksüülitud tuumast (algükoon), sahhariidkomponendist ja vastasioonist. Antotsüanidiin on tavapärane taimne pigmentühend, mille komponendid on suhkruvabad. Vastus apellatsioonkaebusele 5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht 6. Ringkonnakohus leiab, et täiendada tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni hagi tagamise abinõu kehtima jäämise kohta. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsuse resolutsioon

§ 657lg 1 p 2¹ alusel muutmata, täiendades osaliselt otsuse õiguslikke põhjendusi.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

§ 654lg-st 2² alusel esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 4

§ 277mõttes.

Sama väite on kostja esitanud ka apellatsioonkaebuses. Kolleegiumi hinnangul on maakohus rikkunud menetlusõiguse normi sellega, et on vaatamata kostja väitele tuvastanud võlatunnistuse kehtivuse, hinnates seda kogumis teiste tõenditega. Ringkonnakohus sellise

§ 277kohaldamisega ei nõustu.

Kui hageja tugineb võlatunnistuse andmisele, peab hageja selle kehtivust kostja vastuväite esitamisel ka tõendama. Kostjal piisas dokumendi ehtsuse vaidlustamise põhistamiseks

§ 277lg 1 mõttes üksnes väitest, et kostja ei ole sellist dokumenti allkirjastanud.

Tegemist ei ole olukorraga, kus dokumendi ehtsust võib põhistada dokumentide võrdlemise või asjas esitatud tõendite hindamisega. Isiku allkirja ehtsuse hindamine vajab eriteadmisi ning selle saab tuvastada vastav eriteadmistega isik. 7.2. Ringkonnakohus on maakohtu poolse menetlusliku eksimuse parandanud ning see ei mõjuta asja lõppjäreldust. Mõlemad pooled taotlesid krediidikokkuleppe osas ekspertiisi määramist, et tuvastada, kas dokument on allkirjastatud kostja seadusliku esindaja OS poolt. Ekspertiisi läbiviimiseks kohustas ringkonnakohus kostjat dokumendi kohtule esitama (II kd, tl-d 36 ja pöördel). Kostja dokumenti kohtule ei esitanud ning pärast kostja seadusliku esindaja ülekuulamist jõudis kolleegium veendumusele, et kostja ei ole dokumenti hoolikalt otsinud (

§ 283lg 2; vt 17.

mai 2019 kohtuistungi protokoll, II kd, tl-d 57–58). Kolleegium loeb õigeks hageja poolt kohtule esitatud krediidikokkuleppe ärakirja ja väite, et see on allkirjastatud kostja seadusliku esindaja OS poolt. Hagejale saatis allkirjastatud krediidikokkuleppe TZ 23. juuli 2015 e-kirjaga (I kd, tl 121). Kolleegiumi hinnangul on hageja põhjendatult leidnud, et e-kiri on edastatud kostja volitatud isiku poolt. Kostja nimel on hagejaga suhelnud TZ ning tema avaldustest ja käitumisest saab välja lugeda, et kostja on talle volituse andnud (TsÜS § 118 lg 2). Nii on hagejale esitatud TZ visiitkaart ja kõikides e-kirjades on märgitud kostja nimi ja kontaktandmed (I kd, tl-d 8 pöördel– 11, 12 pöördel–13, 113 pöördel–127 pöördel). Kostja pidi olema TZ tegutsemisest teadlik, sest 5

§ 235tähenduses, vaid see tuleb tõendada (Riigikohtu 24.

märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-16, p 21). Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Ringkonnakohus on kostjale tõendamise kohustust selgitanud (II kd, tl-d 21 ja pöördel, p 5). Kostja ei ole oma väidete tõendamiseks tõendeid esitanud. Kuigi hagejal ei olnud võla olemasolu ja selle tekkimise asjaolude tõendamise koormist, on hageja esitanud deklaratiivse võlatunnistuse aluseks olevad asjaolud ja tõendid, sh selle, millised võlasuhted poolte vahel olid ja kuidas, kelle vahel ning millises suuruses tekkis võlatunnistuses märgitud võlgnevus. Maakohus on deklaratiivse võlatunnistuse aluseks olevad asjaolud välja selgitanud hageja poolt esitatud tõendeid hinnates ning asunud põhjendatult seisukohale, et kostjal oli krediidikokkuleppest tulenev kohustus 101 935,90 eurot. Selles osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega, neid

§ 654lg 6 järgi kordamata.

7.

1. Kostja on nii vastuses hagiavaldusele kui ka apellatsioonkaebuses tuginenud sellele, et hageja esitatud analüüsid ei ole usaldusväärsed ning inglise keelses ostutellimuses on marjade kvaliteedi kokkuleppeks anthocyanins, kuid krediidikokkuleppes on anthocyanidins ja selle eesti keelses tõlkes antotsüaniinisisaldus (I kd, tl-d 6–8). Kolleegium on eespool viidanud, et kohustuse puudumise tõendamise koormis lasub kostjal. Krediidikokkuleppes on kostja kinnitanud, et marjade mittevastavusest on tal tekkinud hageja ees ostusumma tagastamise kohustus. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja tõendanud, et marjad vastasid kokkulepitud tingimustele. 7.
2. Kostja esitas nõude aegumise vastuväite. Samas on kostja nõustunud, et kui nõude aluseks on krediidikokkulepe, siis nõude aegumise küsimust ei tõusetu (vt
3. mai 2019 kohtuistungi protokoll; II kd, tl 58 pöördel). Maakohus on nõude aegumist hinnates krediidikokkuleppele tuginenud ja leidnud, et nõue ei ole aegunud. Selles osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega, neid

§ 654lg 6 järgi kordamata. 6

§ 654lg 6 järgi kordamata.

7.8. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei ole maakohtu otsus seaduslik ega põhjendatud, selles on jäetud käsitlemata kostja olulised väited (

§ 436lg 1).

Kolleegiumi arvates on need etteheited põhjendamatud. Esiteks, maakohus on otsuses kostja esile toodud asjaolusid analüüsinud ja põhjendanud, miks ta ei nõustu kostja esitatud faktiliste väidetega ning analüüsinud kõiki esitatud tõendeid (

§ 442lg 8).

Ringkonnakohus tuvastas küll, et maakohus rikkus menetlusõiguse normi (

§ 277), mis aga ei muuda asja lahendust.

Muus osas ei ole ringkonnakohus asja materjalide põhjal apellatsioonkaebuses väidetud õigusnormide olulisi rikkumisi tuvastanud. Teiseks ei selgu apellatsioonkaebuse põhjendustest, kuidas need väidetavad maakohtu minetused võisid mõjutada maakohtu lõppjäreldusi. Kolleegium on eespool viidanud, et kostja ei esitanud oma väidete tõendamiseks tõendeid, mistõttu ei saa kostja maakohtule ette heita, et mõni kostja esitatud tõend on jäänud analüüsimata.

1. Maakohtu
2. jaanuari 2018 määrusega on maakohus hagi tagamiseks arestinud kostja arveldusarved summas 117 566,71 eurot (I kd, tl-d 31–32 pöördel). Maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb hagi tagamise abinõu kehtima jätmise otsustusega täiendada. Hagi tagamise abinõu tuleb jätta kohtuotsuse täitmise tagamise eesmärgil kehtima (TMS § 442 lg 5).
3. Kuigi kostja vaidlustas maakohtu otsuse tervikuna, ei ole ta menetluskulude jaotuse vaidlustamiseks argumente esitanud. Ka kolleegium ei näe põhjust maakohtus kantud kulude jaotust

§ 162lg-le 1 tuginedes muuta.

Kuna kolleegium jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

§ 175lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud kuludeks lepingulise esindaja kulud 4386 eurot (käibemaksuta), sh kulus esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele 25 tundi ja 48 min tunnihinnaga 170 eurot (käibemaksuta). Hageja esindajal kulus nimekirja järgi 15 tundi apellatsioonkaebuse analüüsiks, kliendiga konsulteerimiseks ning vastuse koostamiseks, 6 tundi ja 30 min ringkonnakohtu selgitustega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks, 1 tund ja 30 min kohtuistungi ettevalmistamiseks, 1 tund ja 30 min kohtuistungil osalemiseks ja kliendiga konsulteerimiseks, 1 tund ja 18 min kohtuistungil osalemiseks. 9.

1. Kolleegiumi hinnangul võis vandeadvokaadil kuluda praeguses asjas apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu arvestades sellega tutvumisele, kliendiga konsulteerimisele ning vastuse koostamisele kokku 8 tundi. Pooled kordasid apellatsiooniastmes valdavalt maakohtule esitatud seisukohti. Põhjendatud on ringkonnakohtu selgitustele vastamine, kuid sellele kulunud ajakulu tuleb vähendada. Selle toimingu vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks peab ringkonnakohus 4 tundi. Muus osas, s.o 4 tundi ja 18 min, peab ringkonnakohus esindaja ajakulu vajalikuks ja põhjendatuks. Eelnevat arvestades loeb kolleegium hageja esindaja toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 16 tundi ja 18 min. 9.
2. Hageja esindaja tunnihind 170 eurot (käibemaksuta) on praeguse vaidluse puhul põhjendatud tasumäär, arvestades asjaolu, et hageja on välisriigi äriühing ning tegemist on piiriülese vaidlusega. 9.
3. Hageja esindaja põhjendatud tasu kokku on 2771 eurot ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal

§ 177lg 4 järgi tasuda hüvitamisele 7

§ 178lg 1). / allkirjastatud digitaalselt / Meeli Kaur / allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar / allkirjastatud digitaalselt / Indrek Parrest 8