lg 2 p 2,3 ja § 136 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Kaitsja Merike Tikk Vladimir Antonov – isikukood 37812280220, elukoht xxx (viibib xxx), Eesti Vabariigi kodakondsus, kõrgharidus, emakeel vene keel, ei tööta, tõkend vahistamine, varem kriminaalkorras karistatud Karine Nersesjan RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Vladimir Antonov
Süüdi tunnistada Vladimir Antonov
lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 kuud.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning lõplikuks liitkaristuseks mõista 1 aasta 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel määrata koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 5 kuud.
lg 1 alusel arvestada koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 17.01.2019.a – 17.06.2019.a ning lugeda koheselt kandmisele kuuluv karistus kantuks. Vladimir Antonovi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada ning vabastada isik kohtusaalis vahi alt.
ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata osaliselt, s.o 1 aasta 1 kuu, täitmisele, kui Vladimir Antonov ei pane 2- aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks
elab aadressil xxx; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks; 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 1 alusel määrata Vladimir Antonov katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Välja mõista Vladimir Antonovilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 810 eurot. Kohustada Vladimir Antonovi tasuma väljamõistetud sundraha 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 67,5 eurot. Sundraha tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank ASis. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleist või etoimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Vladimir Antonov, kriminaalasi 1-193651, sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda telefoninumbril 6 200
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, 03.11.2018 kella 18.30 paiku, viibides Tallinnas, aadressil xxx asuvas garaažiboksis nr xxx, haaras oma xxx, J Šil tugevalt juustest kinni ja lõi teda mitu korda nii lahtise käe kui ka rusikaga erinevatesse näopiirkondadesse. Vladimir Antonov hoidis kannatanut jõuga kinni ning ei lubanud tal lahkuda. Nimetatud tegevusega tekitas Vladimir Antonov kannatanule füüsilist valu ja kehavigastused – sh xxx. Samuti süüdistatakse Vladimir Antonovit selles, et tema novembris 2018. a (täpselt tuvastamata kuupäeval, kuid enne 25.11.2018) täpselt tuvastamata kohas ning asjaoludel tekitas kannatanule, J Šile kehavigastused – mitut kehapiirkonda, pead ja ühtlasi kaela haaravad pindmised vigastused, xxx. Sel moel pani Vladimir Antonov oma tahtliku teoga toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o
Veel süüdistatakse Vladimir Antonovit ka selles, et tema 4 kuu jooksul s.o ajavahemikul augustist
Menetluskäik ja kohtuo tsuse põhjendused Süüdistatav Vladimir Antonovi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 10.06.2019.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Vladimir Antonovi süüdi tunnistamist ja karistamist
lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta 6 kuud.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks mõista 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
Koheselt kuulub täitmisele 5 kuud vangistust. Vangistust 1 aasta ja 1 kuu ei pöörata täitmisele, kui Vladimir Antonov 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab temale kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, st 17.01.2019. Määrata, et Vladimir Antonov on katseajal kohustatud täitma järgnevaid
lg-tes 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt VÕS § 1055 ja KrMS § 310¹ alusel kohaldada kohtuotsusega kannatanu J Ši isikuõiguste kaitseks tema vastu toimepandud kuritegudes
lg 2 p 2, 3 ja § 136 lg 1 järgi süüdistatavale Vladimir Antonovil lähenemiskeeld 3 aastaks: keelata Vladimir Antonovil läheneda J Šile isiklikult ja avalikes kohtades mitte lähemale kui 50 meetrit; keelata Vladimir Antonovil läheneda J Ši elukohale (momendil aadressil xxx) mitte lähemale kui 100 meetrit; keelata Vladimir Antonovil J Šiga ühendust võtta sidepidamisvahendite kaudu (post, telefon, internet jt). Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid- CDplaadid, mis asuvad pakituna ümbrikus kriminaalasja materjalide juures - jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 810 eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel statsionaarse kohtupsühhiaatrilise-kohtupsühholoogilise kompleksekspertiisi teostamise kulu 1267,80 eurot ja kaitsjatasu 1650 eurot jätta riigi kanda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.