S § 424 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. Vähendada
lg 2 kohaselt Tanel Betlemile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 10 (kümme) kuud. Kohaldada T. Betlemi suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 25.05.2019.a.
lg 1 alusel välja mõista Tanel Betlemilt riigituludesse sundraha 405 eurot ja kaitsjatasu 120 eurot.
lg 3 alusel määrata, et menetluskulud summas 525 eurot tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena 43,75 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega edastatakse kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel makseinfona süüdimõistetu postiaadressile või kinnipidamiskohta. Makseinfo viitenumbri saab ka Harju Maakohtu kantseleist või e-toimikust. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. TUVASTATUD ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD Tanel Betlemit karistati Harju Maakohtu 03.04.2017 otsusega KarS § 424 järgi vangistusega 1 aasta 4 kuud ja 15 päeva. Karistus on täidetud 25.07.2018.a. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda selles, et omades kustumata karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis T. Betlem 25.05.2019 a. kella 17:56 ajal Tallinnas, xxx ja xxx tänaval mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,18 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l (lõplik tulemus 1,08 mg/l)). Seega pani Tanel Betlem toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt, s.o KarS §424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil selgitas süüdistatav Tanel Betlem, et süüdistus on talle arusaadav, ta tunnistas ennast täielikult sõiduki joobes juhtimises süüdi, kahetses tehtut nõustus lühimenetlusega ning enda küsitlemist ei soovinud (tl 1-2). Tanel Betlem on ka kahtlustatavana ülekuulamistel tunnistanud, et juhtis 25.05.2019 a. õhtul Tallinnas xxx juurest xxx juurde mootorsõidukit xxx, registreerimismärgiga xxx. Eelnevalt tarbis ta alates 24.05.2019 õhtust alkoholi, alkoholi tarbimist jätkas ta ka 25.05.2019 hommikul ja päeval (tl 1-3). Prokurör palus kohtul Tanel Betlem süüdi mõista KarS § 424 lg 2 järgi ja karistada teda vangistusega 2 aastat. Kuna asja arutatakse lühimenetluses, siis
Kaitsja leidis, et süüdistatava süü on tõendatud ja taotles asendada mõistetav karistus üldkasuliku tööga. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdistatava seisukoha talle esitatud süüdistuse suhtes ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et Tanel Betlemi süü KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on täielikult tõendatud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõenditega. KarS § 424 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki korduva juhtimise eest joobeseisundis. Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund liiklusseaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Joobeseisundi liigid on alkoholijoove ja narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove (KorS § 36 lg 4). Peale süü omaksvõtu tõendavad T. Betlemi süüd mootorsõiduki korduvas juhtimises joobeseisundis 25.05.2019 tunnistaja ütlused ja kirjalikud tõendid. Kohus leiab, et puudub igasugune vaidlus selles, et T. Betlem juhtis 25.05.2019 mootorsõidukit joobeseisundis. Politseiametnikust tunnistaja R. S ütluste kohaselt märkas ta 25.05.2019 kella 17.56 paiku, juhtides teenistusvälisel ajal oma mootorsõidukit, xxx teelt keeramas xxx tänavale sõiduautot xxx registreerimismärgiga xxx, mis kaldus tugevalt vastassuunavööndisse. Tunnistajal tekkis kahtlus mootorsõiduki meessoost juhi võimaliku joobe osas ning ta hakkas sõidukile järgi sõitma. Sõiduk xxx sõitis xxx maja juurde ja peatus värava ees. Eelnevalt teatas tunnistaja toimuvast välijuhile, edastades sõiduki liikumisteekonna. Sõiduk ületas silmnähtavalt lubatud sõidukiirust ja ületas kõik teekünnised kiirust vähendamata. Kui sõiduk oli peatunud xxx juures, läks tunnistaja kohe mootorsõiduki juhi juurde ja tundis tema juures alkoholilõhna. Tunnistaja esitles ennast politseiametnikuna ja palus esitada isikut tõendava dokumendi, mida sõidukit juhtinud mees ka tegi. Isikuks osutus Tanel Betlem. Kuni politseipatrulli saabumiseni jälgis tunnistaja T. Betlemi ning kinnitas, et sel ajal T. Betlem alkoholi ei tarvitanud. Kohale saabunud patrull tuvasta T. Betlemil indikaatorvahendiga kontrollides joobeseisundi. Andmete kontrollimisel selgus ka, et T. Betlemil puudub mootorsõiduki juhtimise õigus (tl 15-16). Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt tuvastati T. Betlemil 25.05.2019 kella 18.07 ajal joove 1,12 mg/l (tl 17). Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll kinnitab, et T. Betlemil tuvastati 25.05.2019 kella 18.31 ajal joove 1,08 mg/l (tl 19). Karistusregistri väljavõte ja Harju Maakohtu 03.10.2013.a, 02.09.2014.a ja 03.04.2017.a otsused kinnitavad, et T. Betlem on korduvalt süüdi tunnistatud KarS § 424 järgi. Harju Maakohtu 03.04.2017.a otsusega karistati teda KarS § 424 järgi KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristusena vangistusega 1 aasta 4 kuud ja 15 päeva. Karistus on täidetud 25.07.2018 (tl 9-14). KarS § 424 lg 2 subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohus leiab, et korduvalt mootorsõiduki juhtimise eest kriminaalkorras karistatud T. Betlem pani korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis toime vähemalt kaudse tahtlusega ning seda kinnitavad lisaks T. Betlemi alkoholi tarbimist ja sõiduki juhtimist tunnistavatele ütlustele kirjalikud tõendid, mille kohaselt tuvastati T. Betlemil kinnipidamise ajal alkoholijoove – 1,08 mg/l. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et T. Betlemi poolt KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine on täielikult tõendatud. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus isiku süüd ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud kuni 4 aastane vangistus. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). Karistust kergendavaks asjaoluks on kohtuistungil väljendatud puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus märgib, et mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on üks raskemaid liiklusalaseid süütegusid ning joobeseisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Mootorsõiduki juhtimise õigus T. Betlemil puudub (tl 30). Kohus asub seisukohale, et Tanel Betlem on sõiduki juhina liikluses ohtlik nii iseendale kui kaasliiklejatele. T. Betlemit on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, viimase karistuse (vangistus) kandmiselt vabanes ta 25.07.2018.a, kuid jätkas samaliigiliste kuritegude toimepanemist. Eeltoodust tulenevalt tuleb T. Betlemile mõista karistuseks reaalne vangistus. Mõistetav karistus peab suutma panna süüdistatavat aru saama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest. Kohus leiab, et arvestades puhtsüdamlikku kahetsust, on T. Betlemi suhtes on põhjendatud tema karistamine alla sanktsiooni keskmise määra. Vangistus 1 aasta ja 3 kuud vastab kohtu arvates T. Betlemi süü suurusele.
Betlemile karistuseks vangistus 10 kuud. Kaitsja ja süüdistatav taotlesid asendada mõistetav vangistus üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamist ei ole võimalik tagada mõistetava vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisel või asendamisel üldkasuliku tööga. Riigikohus on asunud seisukohale, et isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). Käesolevas asjas ei ole tuvastatud selliseid erandlikke asjaolusid, milliste puhul saaks väita, et mõistetud vangistuse reaalne ärakandmine ei ole otstarbekas. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. T. Betlemi käitumine näitab selgelt, et tegemist ei ole õiguskuuleka isikuga. Süüdistatav on kriminaalkorras korduvalt karistatud, sealhulgas korduvalt ka reaalse vangistusega, kuid karistused ei ole saavutanud oma eesmärki ning T. Betlem jätkas samaliigiliste kuritegude toimepanemist. Arvestades T. Betlemi isikut ning asjaolu, et ta on oma käitumisega näidanud, et ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama, tuleb teda karistada reaalse vangistusega. Juhindudes
Betlemi suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist. Menetluskulud Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul
Menetluskuludeks antud asjas on määratud kaitsja tasu summas 120 eurot, samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 405 eurot.
lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid.
lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid.
lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Selliseid erandlikke asjaolusid, mis kinnitaks, et süüdistataval käiks kohtukulude tasumine üle jõu, käesolevas asjas tuvastatud ei ole. Menetluskulude osas peab kohus, arvestades menetluskulude ja sundrahana väljamõistetava summa suurust, põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.