Obsah (10)

§ 424§ 263§ 65§ 68§ 64§ 74§ 78§ 16§ 56§ 57

Kriminaalasi nr 1-18-8492 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. veebruar 2019. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-8492 (18278001145) Kohtunik

§ 424

lg 2 järgi üldmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav LIISA TAMM Isikukood 49503074916, elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxu maakond, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, haridus: keskharidus, töökoht: eraisikuna ilusalongi teenuste pakkuja. Kriminaalkorras 2 kehtivat karistust: Kaitsja - Tartu Maakohtu 12.01.2018. a otsusega süüdi tunnistatud

§ 424

järgi ja karistuseks mõistetud rahaline karistus 120 päevamäära, s.o 1200 eurot; - Tartu Maakohtu 25.06.2018. a otsusega süüdi tunnistatud

§ 263

lg 1 p 1 järgi ja karistatud rahalise karistusega 80 päevamäära, s.o 800 eurot.

§ 65lg 1 alusel mõisteti liitkaristus Tartu Maakohtu 12.01.2018.

a otsusega mõistetud karistusega. Liitkaristuseks mõisteti rahaline karistus 170 päevamäära, s.o 1700 eurot, millest arvestati maha eelmise otsuse järgi osaliselt ärakantud karistus. Mõistetud liitkaristuse kandmata osa on 165 päevamäära, s.o 1650 eurot. Väärteokorras 6 kehtivat karistust. Tõkend: puudub. Vandeadvokaat Lembit Nirgi Kohtuistungi toimumise aeg 29. jaanuar 2019. a RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Liisa Tamm

§ 424

lg 2 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka Liisa Tamme kahtlustatavana kinnipidamise aeg 24.06.

1. a kuni 25.06.
2. a, s.o 2 (kaks) päeva. Liisa Tamme ärakandmata karistuse suuruseks lugeda 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel moodustada liitkaristus käesoleva otsusega mõistetud karistuse ja Tartu Maakohtu 11.06.2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-3799 mõistetud rahalise karistuse ärakandmata osaga, s.o 1650 (üks tuhat kuussada viiskümmend) eurot.

§ 64lg 2 alusel viia Tartu Maakohtu 11.06.2018.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-3799 mõistetud rahaline karistus täide iseseisvalt. Käesoleva otsusega mõistetud vangistuse osas

§ 74

lg 1, 2, 3 alusel määrata, et Liisa Tammele mõistetud karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 1 (üks) kuu vangistust. Ülejäänud karistuse osa, s.o 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui Liisa Tamm ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue)-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Liisa Tamm kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. elukohajärgse

§ 78p 1 kohaselt lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 01.02.2019. a. Kr

MS § 414 lg 1, 2 alusel lugeda koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse aja alguseks Liisa Tamme vanglasse saabumise aeg. 2 Kohus saadab Liisa Tammele teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le

1. KrMS § 180 lg 1 alusel Liisa Tammelt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot ja riigi õigusabi kulu 609 (kuussada üheksa) eurot 60 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kogusummas 1419,60 eurot tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
2. Selgitusse tuleb märkida „1-18-8492, menetluskulud, Liisa Tamm“. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral edastatakse kohtuotsus täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde CD-plaadid videosalvestusega ja Häirekeskuse helisalvestistega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatades kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav
3. veebruaril
4. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA SÜÜDISTUSE SISU Liisa Tammele on esitatud süüdistus

§ 424lg 2 järgi selles, et tema, olles karistatud Tartu Maakohtu Jõgeva 12.01.2018.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-11889

§ 424järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis 24.06.2018.

a kella 03.01 paiku Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Adavere alevikus kuni peatumiseni Pargi tn 3 juures mootorsõidukit Volkswagen Phaeton, registreerimismärgiga xxxxxxx olles alkoholijoobeseisundis, kus alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus mõõtmise ajal kell 03.41 oli 0,82 mg/l kohta, rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis, ja liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 nõuet, mille kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuhti, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta. 3 KOHTU SEISUKOHT 1. Kohus uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et Liisa Tamme süü

§ 424lg 2 järgi toimepandud kuriteos on tõendatud.

1. Kriminaalasja arutamisel kohtumenetluses ei olnud vaidlust selles, et Liisa Tamm juhtis 24.06.
2. a kella 03.01 paiku Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Adavere alevikus kuni peatumiseni Pargi tn 3 juures mootorsõidukit Volkswagen Phaeton, registreerimismärgiga xxxxxx, olles alkoholijoobe seisundis. Nimetatud fakte kinnitavad tunnistaja xxxxxxxxxxxx ütlused, mille kohaselt sai politsei teate, et Imaveres võib Volswageni juht olla alkoholijoobes. Juba tööalaselt varem tuttavat sõidukit nägi tunnistaja Tallinn-Tartu maanteelt tulemas. Tunnistaja koos paarimehega sõitsid sõidukile järele. Volkswagen oli pidevalt politseiametnike vaateväljas ja jäi pidama tupiktänavas. Niipea kui tunnistaja sõiduki taha jõudis, läks juhipoolne uks lahti ja välja läks naisterahvas, kes jooksis Pargi tn 3 maja poole. xxxxxxxxxxx jooksis talle järele. Tegemist oli Liisa Tammega, kes eitas sõidukiga sõitmist ja väitis, et sõidukit juhtis xxxxxxxxxxxxx Tunnistaja xxxxxxxxxxxx eelkirjeldatud ütlused on kooskõlas Häirekeskuse kõnesalvestisega, millest nähtuvalt anti Häirekeskusele kahel korral teada sõidukit alkoholijoobe seisundis juhtivast juhist. Teisel korral (helistamise algusaeg 24.06.
3. a kell 2.44) on teataja sõnul roolis naisterahvas, sõidukis veel meesterahvas (tl 29-33,34). Nimetatud asjaolud nähtuvad ka patrullilehelt (tl 21-22). Sõiduki Volkswagen kinnipidamise asjaolud nähtuvad ka asitõendi vaatlusprotokollist, milles on vaadeldud politseisõidukis olnud pardakaamerat. Sellelt nähtub, et Volkswageni pidurdamisel ja seismajäämisest 1 sekundi pärast väljub sõiduki juhipoolsest uksest punaste pükste ja musta jakiga naisterahvas. Meesterahvas väljub sõidukist kõrvalistuja poolsest uksest 30 sekundit hiljem (tl 22-27, 29). Isikusamasuse tuvastamise protokolli kohaselt osutus juhiks Liisa Tamm (tl 17). Tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrüki kohaselt tuvastati Liisa Tamme väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,82 mg/l kohta (tl 18-19), mis on rohkem kui LS § 62 lg 2 p-s 1 sätestatud määr). Liisa Tamm kõrvaldati sõiduki juhtimiselt otsusega kuni kainenemiseni (tl 20). 24.06.
4. a seisuga oli Liisa Tammel juhtimisõigus olemas (tl 38-40). Sõiduk, mida Liisa Tamm 24.06.
5. a juhtis, kuulub xxxxxxxxxxxxxxx, vastutavaks kasutajaks on xxxxxxxxxxx (tl 41-42). Lisaks eeltoodule kinnitavad Liisa Tamme poolt kuriteo toimepanemist ka Liisa Tamme enda kohtus antud ütlused. Kuna Liisa Tamm juhtis 24.06.
6. a kella 03.01 paiku Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Adavere alevikus kuni peatumiseni Pargi tn 3 juures mootorsõidukit Volkswagen Phaeton, registreerimismärgiga xxxxxx, olles alkoholijoobeseisundis, on Liisa Tamm rikkunud LS § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Seega on Liisa Tamme tegevuses tuvastatud objektiivne süüteokoosseis.
7. Kohus leiab, et Liisa Tamme tegu on kvalifitseeritav

§ 424lg 2 järgi.

Seda põhjusel, et Liisa Tamme on juba varasemalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Nimelt tunnistati Tartu Maakohtu 12.01.2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-11889 Liisa Tamm süüdi

§ 424

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 120 päevamäära, s.o 1200 eurot. Mõistetud karistus tuli Liisa Tammel tasuda ositi 1 aasta jooksul (tl 63-65). Nimetatud rahaline karistus on Liisa Tammel tasumata. 4 4. Kohus on seisukohal, et Liisa Tamm on

§ 424

lg 2 sätestatud süüteo toime pannud tahtlikult, s.o otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

Liisa Tamm oli teadlik, et ta on alkoholijoobes ja et sellises seisundis ei ole lubatud mootorsõiduk juhtida, kuid sellele vaatamata juhtis ta sõidukit. Seda kinnitavad ka Liisa Tamme ütlused, millest järelduvalt juhtis ta sõidukit üksnes põhjusel, et xxxxxxxxxxxxoli niivõrd suures alkoholijoobes, et ei olnud suuteline sõidukit juhtima ja Liisa Tamm sõidukis viibijana väga kartis. Seega oli Liisa Tamm, otsustades sõidukit ise juhtima asuda, täielikult teadlik sellest, et kui ta sõidukit juhib, tuleb tal seda teha alkoholijoobes, samuti oli Liisa Tamm teadlik, et sellise tegevusega paneb ta toime kuriteo. 5. Kohus leiab, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. 6.

§ 424

lg sätestab sanktsioonina kuni 4-aastase vangistuse.

§ 424

lg 4 p 1, 2 kohaselt ei jäeta

§ 424

lg 2 kuriteo korral mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ja kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Liisa Tamme süü hindamisel võtab kohus arvesse Liisa Tamme väljahingatavas õhus tuvastatud alkoholijoobe suurust, s.o 0,82 mg/l kohta. Samas on oluline, et Liisa Tamm juhtis mootorsõidukit küll öisel ajal, kuid seda vahetult pärast riigipüha. Nimelt on Eestis

1. juunil võidupüha. Seega on eluliselt usutav, et just antud öösel on liikumas tavapärasest rohkem inimesi. Kohus arvestab, et enne kinnipidamist oli Liisa Tamm juhtinud sõidukit pikema aja jooksul (Imaverest Adaverre), sh tuli tal sõita ka riigi ühel põhimaanteel. Kohus võtab arvesse ka Liisa Tamme selgitused põhjuste kohta, miks ta 24.06.
2. a üldse sõidukit juhtima asus (sõiduki kasutaja xxxxxxxxxxx oli sedavõrd suures alkoholijoobes, et ei olnud võimeline sõidukit juhtima ja seetõttu läks rooli just Liisa Tamm). Kohtu hinnangul ei ole aga Liisa Tamme selgitused adekvaatsed ja ei õigusta või vähenda mingil viisil Liisa Tamme süü suurust. Liisa Tamm on täiskasvanud vastutusvõimeline inimene, kes peab oma valikud ja otsused tegema iseseisvalt. Seda ka Liisa Tamm 24.06.
3. a öösel tegi. Liisa Tamm on kinnitanud, et ta teadis, et kui ta „vahele jääb“, siis on pahasti. Seega ilmselgelt oli Liisa Tamme mõttes hirm vahele jääda, mitte see, et keegi võib tema teo tõttu väga raskelt kannatada saada. Kohus leiab, et karistust kergendava asjaoluna on võimalik arvestada

§ 57lg 1 p 3 mõttes puhtsüdamlikku kahetsust.

Siiski arvestab kohus, et nimetatud kahetsust on Liisa Tamm väljendanud alles kriminaalasja arutamisel kohtus. Varasemalt Liisa Tamm mingisugust kahetsust väljendanud ei ole. Sellele viitab kahtlematult ka asjaolu, et vahetult pärast toimepandud kuritegu on Liisa Tamm enda teguviisi eitama asunud, väites, et sõidukit juhtis hoopis Kermo Vigur, mitte tema. Alles asja arutamise käigus tunnistas Liisa Tamm ennast süüdi. Siinkohal peab kohus aga oluliseks, et ilmselgelt on kahetsuse suurus sõltuvuses ka selles, milline võib Liisa Tamme oodatav karistus olla. Seega ei ole kohus veendunud, et Liisa Tamm on tõepoolest täielikult aru saanud toimepandud teo raskusest ja selle tagajärgedest. Karistuse eripreventiivsete eesmärkide hindamisel on oluline, et Liisa Tamme on korduvalt karistatud liiklusalaste süütegude toimepanemise eest. Tartu Maakohtu 12.01.2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-11889 tunnistati Liisa Tamm süüdi

§ 424

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 120 päevamäära, s.o 1200 eurot. Rahaline karistus määrati tasumisele 1 aasta jooksul kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust alates (tl 63-65). Vaatamata sellele, et Liisa Tammele anti võimalus tasuda vabatahtlikult talle mõistetud rahaline karistus (makstes igakuiselt 100 eurot!), tasus Liisa Tamm rahalisest karistusest vaid 50 eurot (tl 66). Rohkem ei ole Liisa Tamm ka senini rahalist 5 karistust tasunud. Kohtu hinnangul on antud asjaolu oluline, kuna näitab Liisa Tamme suhtumist talle mõistetud karistusse. Liisa Tamm on andnud ütlusi, millest järeldub, et tal on koguaeg töökoht olemas olnud, ta on olnud suuteline oma last üleval pidama ja on majanduslikult kindlustatud. Sellele vaatamata ei ole ta teinud pingutusi rahalise karistuse tasumiseks. Pärast eelnimetatud kohtuotsuse tegemist tuvastati, et Liisa Tamm on varasemalt toime veel ühe kuriteo, mille eest karistati teda Tartu Maakohtu 25.06.2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-3799. Kohtuotsuste kogumis mõisteti Liisa Tammele

§ 65

lg 1 alusel karistuseks rahaline karistus 170 päevamäära, s.o 1700 eurot, millest arvestati maha eelmise otsuse järgi kantud 50 eurot. Liisa Tamme rahalise karistuse kandmata osa 165 päevamäära, s.o 1650 eurot. Nimetatud rahaline karistus määrati tasumisele 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates (tl 67-72, 73-74). Kuigi kohtuotsusega määratud rahalise karistuse tasumise tähtaeg ei ole möödas, ei ole Liisa Tamm enda ütluste kohaselt teinud senini ühtegi makset rahalise karistuse katteks. Kohtu hinnangul on äärmiselt oluline võtta arvesse ka Liisa Tamme üldist liikluskäitumist. Nimelt on Liisa Tamme korduvalt karistatud ka väärteokorras liiklusrikkumiste toimepanemise eest. Liisa Tammele on määratud erinevaid karistusi, kuid need ei ole tema suhtes mingisugust mõju avaldanud. Vahetult enne esimest alkoholijoobe seisundis mootorsõiduki juhtimist (mille eest karistati Liisa Tamme Tartu Maakohtu 12.01.

1. a otsusega) ületas Liisa Tamm suurel määral kiirust. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri 06.07.
2. a otsusega karistati Liisa Tamme LS § 227 lg 3 selle eest, et ta Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel juhtis mootorsõidukit kiirusega 146 +/- 5 km/h (tl 48-49, 50-52, 53-54). Liisa Tammelt võeti karistusena ära ka juhtimisõigus, kuid sellele vaatamata jätkas ta sõitmist. Liisa Tamme karistati Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 05.01.
3. a otsusega juhtimisõiguseta sõitmise eest rahatrahviga (tl 55-56, 57-59). Liisa Tamme liikluskäitumine ei ole aga muutunud, kuna ta on jätkanud kiiruse ületamist. Nii on teda karistatud Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri 21.06.
4. a otsusega kiiruse ületamise eest LS § 227 lg 2 järgi (juhtis sõidukit asulavälisel teel kiirusega 121 +/- 4 km/h (tl 60-62). Seega, vaatamata sellele, et Liisa Tamme oli karistatud 3 päeva tagasi kiiruse ületamise eest, juhtis ta 24.06.
5. a mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis. Liisa Tamme suhtumist ja käitumist liikluses ei muutnud ka asjaolu, et käimas oli kriminaalmenetlus ja ta pidi ka teatud aja veetma kinnipidamisasutuses. Liisa Tamm ületas taaskord kiirust 14.09.
6. a ja teda karistati selle eest Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 03.10.
7. a otsusega sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks. Eelkirjeldatust nähtuvalt ei ole senised karistused muutnud Liisa Tamme käitumist liikluses. Liisa Tamme enda ütluste kohaselt on ta impulsiivne. Kohtu hinnangul muudab antud asjaolu Liisa Tamme äärmiselt ohtlikuks sõiduki juhiks. Olukorras, kus isik ei suuda sõidukit juhtides rahulikuks jääda ja elab enda viha välja, on suures ohus kõik teised liiklejad. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke. Kohtu hinnangul on mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobe seisundis üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi. Mootorsõiduki juhi kohustuseks rakendada liikluses kõrgendatud tähelepanelikkust, et minimaliseerida temast lähtuvat või lähtuda võivat ohtlikkust, eesmärgiga vältida igasuguse kahju tekitamist nii endale kui ka teistele liiklejatele. Juhtides sõidukit aga seisundis, kus isiku reageerimiskiirus ja -võime, nagu ka tähelepanuvõime on oluliselt vähenenud, on seeläbi seatud ohtu kõigi liiklejate elu ja tervis ning nende vara. Seega tuleb pidada mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobes äärmiselt ohtlikuks teguviisiks ning seda isegi juhul, kui ei ole lõplikult realiseerunud joobes juhtimisest tulenev oht ja kõrvalised isikud või kaasliiklejad saanud vigastada või teiste isikute vara kahjustada. 6 Lisaks leiab kohus, et õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad samalaadsete kuritegude toimepanijate karistamist üha rangemate karistustega. Kohtu hinnangul ei ole Liisa Tamm temale varasemalt mõistetud karistusest vastavaid järeldusi teinud. Kohus, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatav Liisa Tamme isikut, leiab, et süüdistatav Liisa Tamme puhul on kogu karistuse ärakandmine ebaotstarbekas. Siinkohal tugineb kohus süüdistatav Liisa Tamme karistust mõjutavatele asjaoludele (mida kohus eelnevalt käsitles). Lühiajaline šokivangistus ja hilisem tingimuslik katseaja kohaldamine peaks varem vangistust mittekandnud süüdistatav Liisa Tammele avaldama vajalikku mõju karistuse eesmärkide saavutamisel ja tulevikus seaduskuulekale teele asumisel. Samas vastab lühiajalise vangistuse kohaldamine süüdistatav Liisa Tamme süü suurusele ja võimaldab täita ka nii karistuse eri- kui ka üldpreventiivseid eesmärke. Kuigi

§ 424

lg 4 p 2 kohaselt tuleks Liisa Tamme suhtes kohaldada ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, ei ole see käesoleval juhul võimalik. Kuriteo toimepanemise seisuga, s.o 23.06.

1. a oli Liisa Tammel juhtimisõigus, kuid Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 03.10.2018.a otsusega võeti Liisa Tammelt nimetatud õigus karistusena 6 kuuks ära. Seega ei ole käesoleval ajal Liisa Tammel sõiduki juhtimise õigust, mida ära võtta. Kriminaalmenetluse kulud Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kokku summas 609,60 eurot (88,80 eurot – tl 11-13; 117,60 eurot – tl 86; 403,20 eurot). Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 13.12.
2. a vastu võetud (kehtiv alates 01.01.2019.a) määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on käesoleval ajal töötasu alammääraks 540 eurot. Seega on sundraha suuruseks 810 eurot. Menetluskulud kokku on 1419,60 eurot. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb menetluskulud välja mõista Liisa Tammelt. Asitõendid Kriminaalasja juures on asitõendiks CD-plaat videosalvestusega 24.06.
3. a kinnipidamisest (tl 28) ja CD-plaat Häirekeskuse helisalvestistega (tl 34), mis tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn kohtunik 7