Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluskulude vaidlustamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Eesti Haigekassa esitas 23.04.2019 Pärnu Maakohtule hagiavalduse Joosep Lapini vastu 1368,32 euro hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja Pärnu Maakohtu 07.02.2019 otsusega nr 1-18-4686 süüdi tunnistatud E. M. le tervisekahjustuse tekitamises. Kostja tegude tagajärjel vajas kannatanu tervishoiuteenust S. P. H. . Hageja tasus S.-le P. H. raviteenuste arve seeria PH nr XXX alusel 926,95 eurot. Lisaks tasus hageja O. P. P. väljastatud töövõimetuslehtede nr XXX, nr XXX ja nr XXX alusel ajutise töövõimetuse hüvitist 441,37 eurot. Seega on hageja tasunud ravikindlustushüvitisi kokku summas 1368,32 eurot. Hageja on saatnud kostjale 27.02.2019 nõudeavalduse ravikindlustushüvitiste hüvitamise kohta, mille kostja sai kätte 01.03.2019. Kostja ei ole hageja nõuet tasunud. 2 Pärnu Maakohtu 25.04.2019 kohtumäärusega saadeti asi lahendamiseks Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. Tartu Maakohus võttis 29.05.2019 kohtumäärusega hagi menetlusse ning toimetas hagimaterjalid kostjale kätte. Kostja sai Tartu Maakohtu 29.05.2019 kohtumääruse ja hagiavalduse ärakirja kätte posti teel 30.05.2019. Kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Tulenevalt
lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja hagiavalduses soovinud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja jätab hagiavaldusele tähtaegselt vastamata.
Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus peab vajalikuks selgitada, et hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 2, § 130 lg 1 ja ravikindlustusseaduse (RAKS) § 26 lg 1. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 130 lg 1 kohaselt tuleb isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. RaKS § 29 lg 1 järgi võtab haigekassa kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 2 lg 1 sätestab, et tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. RaKS § 26 lg 1 kohaselt on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi. Vaidlust ei ole selles, et kannatanu oli ravikindlustushüvitiste saamise ajal ravikindlustatud RaKS-i alusel, et temale osutatud tervishoiuteenused on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja et kannatanule on osutatud tervishoiuteenust meditsiinilistel näidustustel. Kostja on Pärnu Maakohtu 07.02.2019 otsusega nr 1-18-4686 süüdi tunnistatud E. M. le tervisekahjustuse tekitamises. Kuivõrd kostja vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kannatanu ravikindlustushüvitisi 1368,32 eurot, on hagejal kostja suhtes viidatud summa ulatuses tagasinõudeõigus. 3 Menetluskulude kindlaksmääramine ja jaotus
lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud
lg 1 alusel jätta kostja kanda.
lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Hagilt hinnaga kuni 1500 eurot kuulub riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja selle lisa 1 alusel tasumisele riigilõiv 200 eurot. Hageja oli riigilõivu tasumisest vabastatud RLS § 22 lg 1 p 12 alusel.
lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Seega tuleb kostjalt riigi kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõiv summas 200 eurot.
lg 5 kohaselt tuleb raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul kui lahend kuulub täitmiseks viivitamata või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus määrab riigilõivu tasumise tähtajaks 30 päeva alates käesoleva otsuse jõustumisest.
lg 9 kohaselt tuleb tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt
lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.