← Eesti

2-19-3078/7

2-19-3078 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-19-3078 Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni
  2. a, Tallinn Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm ja Kaupo Paal Kohtuasi XX hagi RR, CC ja SS vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 034/2017/1742, 034/2017/1743 ja 034/2017/1744 Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  3. veebruari
  4. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (määruskaebuse esitaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX); tehinguline esindaja Õnneli Matt Kostja I RR (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II CC (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja III SS (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate seaduslik esindaja QQ Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Jätta Harju Maakohtu
  6. veebruari 2019 määrus muutmata, arvestades ka käesoleva kohtumääruse põhjendusi.
  7. Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
  8. Jätta määruskaebemenetluse kulud XX kanda. Märkida, et puuduvad menetluskulud, mida XX-lt välja mõista. Edasikaebekord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. 1

(4)2-19-3078 Asjaolud
  1. XX (hageja) esitas kohtule hagi RR, CC ja SS (kostjad) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 034/2017/1742, 034/2017/1743 ja 034/2017/
  2. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid pooled tsiviilasjas nr 2-17-19195
  3. jaanuaril 2017 kompromissi, mille kohaselt tasub hageja laste CC, RR ja SS ülalpidamiseks igakuiselt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimummäärast 38%. 2017 jaanuarikuu seisuga pidi hageja kokkuleppe kohaselt kandma 535.80 eurot kostjatele ja alates
  4. veebruarist 2017 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimummäärast 38%. Antud summad kandis hageja kostjate seadusliku esindaja arvelduskontole üle igakuiselt.
  5. septembril 2017 esitas kostjate seaduslik esindaja täitmisavalduse kohtutäiturile, sest tema hinnangul tasus hageja elatist kokkulepitust vähem. Selgus, et hageja ja kohtutäitur mõistavad täitedokumendi resolutsiooni erinevalt. Hagejale jääb arusaamatuks, miks on võetud aluseks Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga miinimummäär, mitte elatise miinimummäär, mis oli
  6. aastal 250 eurot ja
  7. aastal on 270 eurot. Hageja on seisukohal, et on tasunud kostjatele elatist vastavalt 38% Vabariigi Valitsuse kehtestatud elatise miinimummäärast ja sellest tulenevalt on nõue rahuldatud ning puudus alus täitemenetluste alustamiseks. Hageja lisab, et käimasolevad täitemenetlused seavad ta äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda ja on ebamõistlikult koormavad. Hageja majanduslik olukord on võrreldes kohtumääruse jõustumise ajaga oluliselt halvenenud ja kostjate oma paranenud. Esimese astme kohtu määrus
  8. Harju Maakohus keeldus
  9. veebruari 2019 määrusega hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel ning jättis menetluskulud hageja kanda. Esmalt selgitas kohus, et tulenevalt TMS § 221 lg-st 1 ei saa sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga vaidlustada jõustunud kohtulahendit ega selle lahendamisel tähtsust omanud asjaolusid, mistõttu ei oma antud asjas tähtsust hagiavalduses välja toodud hageja ja tema perekonnaliikmete majandusliku olukorra kirjeldus ning pärast
  10. jaanuari 2017 kohtumääruse tegemist ilmnenud asjaolud, st muudatused elatise vaidluse lahendamise ajaga võrreldes. Kohus leidis, et hagiavalduse nõude ja asjaolude kohaselt taanduks kogu käesoleva hagi lahendamine sellele, kuidas mõistab kohus täitedokumendi resolutsiooni. Kohtu hinnangul tuleb
  11. jaanuari 2017 määruse resolutsiooni p-ist 1.
  12. aru saada selliselt, et hageja kohustub tasuma kostjate ülalpidamiseks igakuiselt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimummäärast 38%, mis on kompromissi sõlmimise hetke seisuga 535.80 eurot. Kohtu hinnangul viitab nimetatud summa välja toomine üheselt, kuidas kuulub igakuise elatise summa arvestamisele, kuivõrd jaanuaris 2017 kehtinud kuupalga alammääraks oli 470 eurot, millest 38% on 178.60 eurot ning arvestatuna kolme lapse peale teebki see kokku 535.80 eurot. Kohtu hinnangul ei tulene määrusest hageja poolt hagis viidatud tõlgendust, mille kohaselt kohustus hageja määruse kohaselt tasuma ühekordse summana 535.80 eurot ning seejärel alates
  13. veebruarist 2017 38% Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimummäärast (mida hageja hinnangul on silmas peetud miinimum elatise määrana). Kohtu hinnangul on
  14. jaanuari 2017 määruse resolutsiooni p 1.
  15. üheselt mõistetav ning seega puudub käesoleva asja lahendamisel perspektiiv. 2
(4)2-19-3078 Määruskaebus
  1. Hageja esitas Harju Maakohtu
  2. veebruari 2019 määrusele määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja saata asi samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse kohaselt on maakohus jätnud täitmata välja selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud ning TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest keeldumisel täitmata kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustuse. Vastus määruskaebusele ja menetluse edasine käik
  3. Kostjad määruskaebusega ei nõustu, paludes jätta määruskaebus rahuldamata.
  4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
  5. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p-i 1 alusel jätta muutmata, arvestades ka käesolevas määruses märgitud põhjendusi. Määrus on lõppjärelduses põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
  6. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus avalduse menetlusse võtmise otsustamisel menetlusnorme oluliselt rikkunud ega diskretsioonipiire ületanud. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega neid kordamata (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebuse väitele märgib kolleegium järgmist.
  7. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus on jätnud hagi menetlusse võtmisest keeldumisel välja selgitamata asjas olulised asjaolud ning täitmata kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustuse.
  8. Praegusel juhul on hageja esitanud kohtule TMS § 221 lg 1 järgse hagi, milles taotleb täiteasjades nr 034/2017/1742, 034/2017/1743 ja 034/2017/1744 Tartu Maakohtu
  9. jaanuari 2017 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-16-124779 alusel algatatud nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamist põhjusel, et nõue on rahuldatud. Hagiavalduse kohaselt on täitedokumendiks oleva kohtumääruse resolutsiooni p 1.
  10. järgmine: “XX tasub igakuiselt laste CC, RR ja SS ülalpidamiseks QQ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXX Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimummäärast 38%, s.o (hetkel
  11. a jaanuarikuu seisuga) 535.80 eurot alates 01.02.
  12. a (hagiavalduse p 2.3.2; tl 2 pöördel)“. Hageja leiab, et elatise suuruse arvutamisel tuleb aluseks võtta seaduses sätestatud elatise miinimummäär (PKS § 101 lg 1), mitte Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga miinimummäär ning vastavalt sellele on hageja tasunud kostjate ülalpidamiseks igakuiselt 38% seaduses sätestatud elatise miinimummäärast (ehk
  13. aastal 267.90 eurot,
  14. aastal 285 eurot ja alates
  15. aastast 307.80 eurot [hagiavalduse p 2.3.5; tl 3]). Hageja hinnangul on täitedokumendi resolutsiooni p 1.
  16. seega ebaselge. Eelnevat arvestades on maakohus kolleegiumi hinnangul õigesti leidnud, et käesolev vaidlus baseerub eelkõige sellel, kuidas mõista täitedokumendi resolutsiooni p-i 1.
  17. Seetõttu andis maakohus vaidlustatud määruses täitedokumendi resolutsiooni p-ile 1.
  18. põhjendatult õigusliku hinnangu märkides, et täitedokumendi resolutsioon p 1.
  19. ei ole ebaselge. Maakohus leidis, et täitedokumendi resolutsiooni p-ist 1.
  20. nähtub üheselt, et 3
(4)2-19-3078 kokkulepitud ülalpidamise andmise suuruse puhul on tegemist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäärast 38%-iga, mis
  1. aastal oli 178.60 eurot, st kokku kolme lapse kohta 535.80 eurot. Kuna hageja on väitnud, et ta on tasunud
  2. aastal igakuiselt 267.90 eurot, mitte 535.80 eurot, siis ei saa hagis esitatud asjaolude õigsust eeldades järeldada, et sundtäitmisele esitatud nõue oleks täidetud. Seega on maakohus kolleegiumi hinnangul õigesti leidnud, et hagi on esitatud asjaoludel perspektiivitu.
  3. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on põhjendatult keeldunud hagi menetlusse võtmisest seetõttu, et käesoleva hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada.
  4. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et menetlusse võtmisel hagi perspektiivi hindamine on seejuures põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel. Kui kohus leiab, et tegemist on perspektiivitu hagiga, jäävad hagejal kandmata teise poole menetluskulud, sest perspektiivitu hagi puhul ei toimetata seda vastaspoolele kätte.
  5. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtutoimikust ei nähtu, et kostjad oleksid kandnud määruskaebemenetluses kulusid, milliste väljamõistmist saaks nad vastaspoolelt nõuda. Seega on põhjendatud märkida, et puuduvad menetluskulud, milliseid hageja peaks kostjatele hüvitama. Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.