← Eesti

2-18-4174/64

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht

  1. september 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-4174 Tsiviilasi XX hagi YY vastu pärandvara ühisuse lõpetamise, pärandvara jagamise ja kinnistusraamatu omanikukande muutmise tahteavalduse kohtuotsusega asendamise nõudes YY vastuhagi XX vastu kinnisasja ühisomandi lõpetamiseks ja selle jagamiseks ning kinnistusraamatu omanikukande muutmise tahteavalduse kohtuotsusega asendamise nõudes Vaidlustatud määrus Pärnu Maakohtu
  2. jaanuari 2019 otsus Kaebuse esitaja ja liik XX apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (apellant): XX, lepinguline esindaja advokaat Olavi Järve Kostja (vastustaja): YY, lepinguline esindaja advokaat Anu Toomemägi Asja läbivaatamine Kohtuistungil
  3. septembril 2019, millel osalesid pooled ja nende lepingulised esindajad RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Pärnu Maakohtu
  5. jaanuari 2019 otsuse resolutsiooni punkt 2 hüvitise väljamõistmise osas (st tekstiosa „ja kohustada teda maksma YY-le hüvitist omandi kaotuse eest summas 23 000 eurot“) ning kinnitada poolte kompromiss järgmistel tingimustel: 1.
  6. XX (hageja) tasub YY-le (kostja) ühekordse hüvitise summas 13 000 eurot ja sellega loevad pooled käesoleva vaidluse lõppenuks; 1.
  7. punktis 1.1 märgitud hüvitis tuleb tasuda hiljemalt
  8. septembril 2019 kostja arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXX; 1.
  9. pooled avaldavad, et neil ei ole vaidluse eseme ja pärandvara suhtes teineteise vastu nõudeid.
  10. Ülejäänud osas on punktis 1 viidatud maakohtu otsus edasi kaebamata jõustunud.
  11. Tsiviilasja nr 2-18-4174 menetlus lõpetada.
  12. Tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 150 eurot samale saajale ja arveldusarvele, nagu lõiv tasuti.
  13. Kompromissiga hõlmamata menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda, v.a tagastatav riigilõiv. Menetluskulusid pole vaja rahaliselt kindlaks määrata. Edasikaebamise kord Käesolevale kohtumäärusele ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule. MENETLUSE KÄIK
  14. XX (hageja) esitas
  15. märtsil 2018 Pärnu Maakohtule hagi YY (kostja) vastu pärandvara jagamise nõudes. Hageja palus: - lõpetada poolte ühisomand 5/9 mõttelisele osale kinnistule Pärnus, XXX (registriossa nr XXXXXX, edaspidi: kinnistu); jätta 5/9 mõttelisest osast kinnistust hageja ainuomandisse ilma kohustuseta maksta kostjale hüvitist; kohustada kostjat andma nõusolek registriosa teises jaos tema kohta tehtud ühisomaniku kande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistusraamatusse ainuomanikuna hageja.
  16. Kostja vaidles hagile vastu ja esitas vastuhagi, milles palus: - lõpetada hageja ja kostja ühisomand 5/9 mõttelises osas kinnistule ja jagada see reaalosadeks selliselt, et kostja omandisse jäävad ruumid 2 (elutuba), 3 (elutuba), 7 (köök), 14 (esik) ja hageja omandisse jäävad ruumid 1 (elutuba), 4 (elutuba), 5 (esik), 6 (panipaik); või alternatiivselt - lõpetada ühisomand 5/9 mõttelises osas ja jätta see kostja omandisse koos kohustusega hüvitada hagejale 23 000 eurot; kohustada hagejat andma nõusolek registriosa teises jaos tema kohta tehtud ühisomaniku kande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistusraamatusse ainuomanikuna kostja.
  17. Hageja vaidles vastuhagile vastu ja leidis, et 5/9 mõttelist osa kinnistust ei saa jagada reaalosadeks. Ühisomandit ei saa jagada ka kostja pakutud alternatiivsel viisil, sest see ei arvesta hageja hüvitisnõudega ega sellega, et hageja kasutab ühisomandit elukohana.
  18. Maakohus rahuldas
  19. jaanuari 2019 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Maakohus lõpetas hageja ja kostja ühisomandi 5/9 mõttelisele osale kinnistule, jättes 5/9 mõttelisest osast kinnistust hageja ainuomandisse ja kohustades teda maksma kostjale hüvitist omandi kaotuse eest 23 000 eurot. Ühtlasi kohustas kohus kostjat andma nõusoleku registriosa teises jaos tema kohta tehtud ühisomaniku kande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistusraamatusse ainuomanikuna hageja. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
  20. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagejat kohustatakse maksma kostjale hüvitist omandi kaotuse eest 23 000 eurot. Hageja palus uue otsusega hagi täies ulatuses rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
  21. Pooled esitasid
  22. septembri 2019 istungil ringkonnakohtule kompromissi määruse resolutsioonis märgitud tingimustel. Kompromissis sisaldub hageja taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks. 2

(3)RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1 ja § 659 alusel tühistada ning tsiviilasja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks asja lahendamist kompromissiga.
  2. Pooli esindasid menetluses advokaadid ja lisaks kinnitasid pooled kompromissi esitamisel, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh TsMS §-des 430 ja 432 sätestatust. Ringkonnakohus on pooltele selgitanud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgi kaebuse menetlusse võtmise määruses.
  3. Hageja palus tagastada poole apellatsioonkaebustelt tasutud riigilõivust, selle taotluse saab ringkonnakohus TsMS § 150 lg 2 p 1 ja § 150 lg 3 alusel rahuldada. Kaebuselt tasuti lõivu 300 eurot, seega kuulub tagastamisele 150 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav summa kanda samale arveldusarvele, millelt lõiv tasuti.
  4. Ülejäänud menetluskulud jäävad vastavalt poolte kokkuleppele ja TsMS § 168 lg-le 3 poolte endi kanda.
  5. Pooled välistasid kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õiguse, mistõttu ei saa käesolevat määrust vaidlustada – see on kooskõlas TsMS § 661 lg-ga
  6. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.