KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-18-19620 Määruse tegemise aeg ja koht 13. mai 2019, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Liis Arrak, Ande Tänav Kohtuasi XX

) § 371 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel, kuna hagi ei allu Eesti Vabariigi kohtule ja kohtul ei ole pädevust sellise vaidluse lahendamiseks. 4. Maakohus selgitas, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 75 lg 1 alusel kontrollib kohus omal algatusel, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Vastavalt

§ 70

lg-le 2 allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

1. Eesti Vabariik ja Vene Föderatsioon on sõlminud lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (õigusabileping). Kohtu hinnangul ei saa õigusabilepingu art 21 lg 1 teises lauses juriidilise isiku kohta sätestatut kohaldada riigi suhtes, st saatkonda kui diplomaatilist esindust ei saa viidatud sätte tähenduses pidada esinduseks. Riigi asukohaks on riigi enda territoorium, seega tuleks hagid Venemaa Föderatsiooni vastu üldjuhul esitada Venemaa kohtule. Vaidluse lahendamine kuulub selle riigi kohtu pädevusse, kellelt kompensatsiooni nõutakse. Määruskaebus
2. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi lahendamiseks kohtualluvuse järgi Eesti kohtusse.
3. Hageja nõustub, et praegusel juhul ei kohaldu õigusabilepingu art
4. Hageja ei olegi sellele hagis tuginenud.
5. Hageja hinnangul omab hageja õigust hagi läbivaatamiseks Harju Maakohtus

§ 72

alusel, kuna hageja (ja varem ka tema isa) elab Eestis ja Venemaa kohtud on korduvalt keeldunud hagi menetlemisest. Venemaa ei ole hagejale taganud Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 p-i 1 järgi õiglast kohtupidamist.

1. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest, rikkudes rahvusvahelise õige norme ja süvenemata vaidluse sisusse. Menetluse edasine käik
2. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
3. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on lõppjärelduses seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks, kuid muuta tuleb maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
4. Praeguses asjas esitas Eestis elav hageja hagi Vene Föderatsiooni vastu. Maakohus keeldus vaidlustatud määrusega hagi menetlusse võtmast, asudes seisukohale, et õigusabilepingu art 21 ei kohaldu praegusel juhul ning üldjuhul tuleks hagi Venemaa Föderatsiooni vastu esitada Venemaa kohtule. Määruskaebuses leiab hageja, et asi allub 2

§ 72

lg 1 p-de 2 ja 3 alusel, kuna hageja elukoht on Eestis ja tal ei ole võimalik oma õigusi Venemaal kaitsta. 13.

§ 72

järgi kui asi ei allu üldsätete järgi Eesti kohtule või kui sellist alluvust ei ole võimalik kindlaks teha ja välislepingust või seadusest ei tulene teisiti, lahendab asja Harju Maakohus, kui: 1) välislepingu kohaselt peab kohtuasja lahendama Eesti Vabariigis; 2) avaldaja on Eesti Vabariigi kodanik või tal on Eestis elukoht ning tal ei ole võimalik välisriigis oma õigusi kaitsta või kui seda ei saa avaldajalt oodata; 3) asi on muul põhjusel Eestiga tihedalt seotud ja isikul ei ole võimalik välisriigis oma õigusi kaitsta või kui õiguste kaitsmist välisriigis ei saa avaldajalt oodata. 14. Ringkonnakohus selgitab, et Eesti kohtule saab tuleneda kohtualluvus

§ 72

lg 1 p-dest 2 ja 3 üksnes juhul, kui rahvusvahelist kohtualluvust tuleb kontrollida tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel. Olukorras, kus kohaldub õigusabileping, ei saa rahvusvahelist kohtualluvust kindlaks teha tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohtualluvuse sätete järgi, kuna õigusabileping näeb ette ammendavad alused, millal teatud liiki tsiviilvaidlustes saab pöörduda Eesti kohtu poole.

1. Õigusabilepingu art 1 lg 1 esimese lause kohaselt on ühe lepingupoole kodanikel teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi. Viidatud sätte teise lause kohaselt käib see ka juriidiliste isikute kohta. Viidatud säte ei ütle seejuures otsesõnu, millises olukorras tuleb õigusabilepingu kohtualluvuse sätteid kohaldada. Arvestades, et praegusel juhul ei saa lähtuda hageja kodakondsusest (hageja kodakondsus on määratlemata) ja riigi kui kostja kohta konkreetne säte õigusabilepingus puudub, tuleb ringkonnakohtu hinnangul sellisel juhul tõlgendada õigusabilepingu sätteid lähtuvalt õigusabilepingu eesmärgist, mis on sätestatud art-s
3. Õigusabilepingu art 1 lg 2 järgi on ühe lepingupoole kodanikel õigus pöörduda vabalt ja takistamatult mh teise lepingupoole kohtute poole, kelle pädevusse kuuluvad tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjad, nad võivad seal esineda, algatada taotlusi, esitada hagisid ja sooritada muid protsessuaalseid toiminguid samadel tingimustel kui oma kodanikudki. Õigusabilepingu art 1 lg-st 2 saab järeldada, et Vene kodanikke tuleb kohtute poole pöördumisel käsitada võrdsetena Eesti kodanikega. See tähendab, et kui vaidluses saaks Eesti kodanik samas situatsioonis mõne Euroopa Liidu määruse või tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätte alusel pöörduda Eesti kohtu poole, peaks selline õigus olema tagatud ka Vene kodanikule (vt M. Torga. Õigusabilepingute kohaldamine tsiviilvaidluste lahendamisel Eesti kohtutes. Kohtute aastaraamat 2012, lk 78).
4. Kuigi hageja ei ole kummagi lepingupoole kodanik, esineb tihe seos lepingupoole riigiga tulenevalt kostjast, mistõttu kontrollib ringkonnakohus järgnevalt, kas Eesti kodanikul on võimalik esitada hagi Vene Föderatsiooni vastu Eesti kohtule. Puudub vaidlus, et kostja kui riigi (oma ametite kaudu) asukoht on tema territoorium (

§ 79

), vara (korter) asukoht on Venemaal (

§ 86

), lepingu täitmise (korter või rahaline hüvitis) asukoht on Venemaal (

§ 89

), kahju tekkimise koht on Venemaal (

§ 94). Hageja ei ole tuginenud kohtualluvuse kokkuleppe olemasolule.

Seega praegusel juhul puudub säte, mis võimaldaks Eesti kodanikul esitada hagi Vene Föderatsiooni vastu Eesti kohtule, mistõttu ei saa ka hageja esitada hagi Vene Föderatsiooni vastu Harju Maakohtule. 18. Seoses määruskaebuse väitega, et hagi tuleks menetleda Harju Maakohtus Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 alusel, selgitab ringkonnakohus järgmist. Hagi asjaoludest nähtuvalt lahendati asi sisuliselt Venemaa kohtus, kui hageja isa kasuks mõisteti välja hüvitis. Hageja soovib sama hüvitise väljamõistmist kostjalt kui solidaarvõlgnikult, kuivõrd isik, kellelt hüvitis välja mõisteti, läks pankrotti. Venemaa kohtud keeldusid korduvalt kostja vastu esitatud hagi menetlemisest, mistõttu 3