Obsah (6)

§ 1045§ 173§ 167§ 165§ 145§ 69

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Iko Nõmm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-6975 Ts

) § 167 lg-st 6 tulenev nõude loovutaja kohustus on kaitsenorm uuele võlausaldajale kahju tekitamise vältimiseks

§ 1045lg 1 p 7 mõttes.

Hagejal on võlaõiguslik nõudeõigus kostja vastu teisest hüpoteegist vähemalt sellise osa üleandmiseks, mis vastab hageja poolt rahuldatud nõudele, s.o 89 477 eurole. Kuna hüpoteek asjaõigusena tekib tagatava nõudeta ega lõpe koos nõudega (asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg 4 ja § 330), siis teise hüpoteegi kustutamise tõttu ei ole hagejal enam võimalik nõuda sama hüpoteegi üleandmist. 20. Kuna hageja tasus täitemenetluses tema kinnistul lasuva hüpoteegi ulatuses kostja nõude põhivõlgnike vastu (89 477 eurot), siis

§ 173

lg-te 1 ja 3 järgi läks talle seaduse alusel selles ulatuses üle kostja nõue põhivõlgnike vastu ja tal on seetõttu võlaõiguslik nõudeõigus kostja vastu teisest hüpoteegist vähemalt sellise osa üleandmiseks, mis vastab tema poolt rahuldatud nõudele. 21. Õige ei ole kostja seisukoht, et tal ei olnud kohustust talle kuuluva ja ülejäänud nõude tagamiseks teisele kinnisasjale seatud teisest hüpoteegist osa hagejale üle anda ja et ta võis selle loovutada kolmandale isikule. Kostja võis oma nõude loovutada, kuid tema kohustus ei piirdunud vaid AÕS § 349 lg-te 1 ja 2 järgi hageja kinnistult hüpoteegi kustutamisega või tema kasuks omaniku hüpoteegi seadmisega ega sellega, et ülejäänud rahuldamata nõude osas oli tal eelisõigus kasutada seda nn veel rahuldamata nõuet tagavat tagatist oma äranägemisel

§ 167lg 5 järgi.

Kuna AÕS § 349 lg 3 1.lause ning

§ 173

lg-te 1 ja 3 järgi läks rahuldatud nõude ulatuses kostjalt hagejale üle nõue põhivõlgnike vastu 89 477 euro suuruses, võis hageja kooskõlas

§ 167

lg-tega 1 ja 6 nõuda endale tagatist kostjalt kui võlausaldajalt, kelle nõue rahuldati osaliselt, summas 89 477 eurot.

§ 167lg 1 kohaselt oli kostja kohustatud hüpoteegi hagejale üle kandma.

22. Kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, saab

§ 167

lg 5 järgi isik, kellele nõue osaliselt loovutati (hageja), kasutada nõude suhtes eksisteerivaid tagatisi üksnes ulatuses, milles tagatise realiseerimisest saadu ei ole vajalik nõude loovutanud võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Hüpoteegiga tagatud nõude osalise loovutamise korral peab loovutaja võimaldama

§ 167lg 2 ja AÕS § 355 järgi omandaja kasuks osahüpoteegi seadmist.

Käesoleval juhul tagas kostja nõudeid täiendavalt teisele isikule kuuluvale kinnistule seatud hüpoteek suurusega 6 100 000 Eesti krooni (389 861,06 eurot). Kostja nõue põhivõlgnike vastu oli 182 812 eurot, millele lisanduvad viivis ja võimalikud sissenõudmisega seotud kulud. Arvestades selle hüpoteegi summast maha hageja poolt tasutud 89 477 eurot, jääb järele 300 384,06 eurot. Kui kostja oleks loovutanud tagatisest 89 477 euro suuruse osa hagejale, ületaks järele jääv osa kostjale jäänud nõuet ja eelduslikke kõrvalkulusid. Kostja ei saanud kasutada

§ 165lg-st 5 tulenevat eesõigust, arvestamata hageja õigusi.

23. Kuna kostja on rahuldamata nõude osa koos teisel kinnisasjal olnud hüpoteegiga loovutanud teisele isikule ja ta ei andnud hagejale kui esimesele hüpoteegipidajale rahuldatud nõude ulatuses teisest hüpoteegist osa 89 477 euro suuruses, rikkus ta

§ 145

lg 1 p 7 järgi kaitsenormist

§ 167

lg-st 6 tulenevat kaasaaitamise kohustust, mille eesmärgiks oli vältida hagejale kahju tekkimist.

1. Õige ei ole aga hageja väide, et talle on tekkinud 89 477 euro suurune kahju. Hageja omandas nõude põhivõlgnike vastu. See, et ta ei saanud tagatist, ei olnud tema kahju. Põhivõlgniku pankrotistumine on tagatise andja risk. Põhivõlgike pankrotid kuulutati välja vastavalt 31.08.2016 (2-16-7994) ja 02.09.2016 (2-16-7997). Tõendamata on, et hagejal ei ole võimalik oma nõude rahuldamine saavutada vähemalt osaliselt põhivõlgnike pankrotimenetluses. Kahju tekkimine ja selle ulatus ei ole seega tõendatud. Seetõttu ei ole vaja kindlaks teha põhjuslikku seost rikkumise ja väidetava kahju vahel, kostja süüd ega 4 seda, kas kostja sai hageja nõudekirja kätte. Samuti ei oma tähtsust, millise hinnaga hageja oma kinnistu soetas või milline oli selle kinnistu tegelik väärtus. Apellatsioonkaebus
2. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
3. Maakohtu otsus on põhjendamata. Õige ei ole kohtu väide, et tõendamata on nõude rahuldamise võimatus põhivõlgnike pankrotimenetluses. Kohus jättis arvestamata hageja esitatud tõendid, nimelt RS ajutise halduri 15.08.2017 täiendava aruande ja põhivõlgnike pankroti väljakuulutamise määrused, millest nähtub, et võlgnikel ei olnud vara isegi pankrotimenetluse läbiviimiseks.
4. Kohus rikkus oluliselt menetlusnorme. Kui maakohus leidis, et hageja sai tekkinud kahju suurust tõendada ainult pankrotimenetluste lõpplahenditega, sõltus asja lahendamine nende menetluste tulemustest ja käesoleva asja menetlus oleks tulnud peatada. Hageja juhtis sellele asjaolule ka maakohtu tähelepanu, kuid kohus menetlust ei peatanud. Samas ei selgitanud kohus menetluslikku olukorda ega andnud võimalust menetluse peatamise taotluse esitamiseks.
5. Maakohus rikkus selgitamiskohustust ja tegi üllatusliku otsuse, rikkudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §
6. Kui kohus leidis, et nõuet tõendavaid tõendeid on vähe või ei ole neid esitatud, oleks kohtul tulnud anda võimalus täiendavate tõendite esitamiseks. Kohus ei viidanud võimalusele, et võib jätta nõude rahuldamata tõendamatuse tõttu. Kohus oleks pidanud juhtima tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja selgitama, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama.
7. Maakohus hindas asjaolusid erinevalt mõlemast poolest, seda eelnevalt pooltega arutamata, rikkudes sellega TsMS § 436 lg-t
8. Pooled ei vaielnud selle üle, kas hageja nõuet on võimalik rahuldada põhivõlgnike pankrotimenetluses või mitte. Vastus apellatsioonkaebusele
9. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
10. Hageja vähendas apellatsioonimenetluses 14.05.2018 avaldusega oma alternatiivnõuet 1875,82 euro võrra, kuna selline summa tasuti talle põhivõlgniku MM pankrotimenetluses. 29.01.2019 täpsustas hageja, et eelnimetatud summa osas loobub ta hagist. Ringkonnakohus leiab, et hagist osaline loobumine tuleb vastu võtta. Apellatsioonimenetluses hagist osalise loobumise vastuvõtmise tõttu tühistab ringkonnakohus TsMS § 645 lg 1 alusel 1875,82 euro suuruse nõude rahuldamata jätmise osas maakohtu otsuse ja lõpetab selles osas asja menetluse.
11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 657 lg 1 p 3 ning § 656 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel ka ülejäänud nõude (87 601,18 euro suurune kahju hüvitamise nõue) rahuldamata jätmise osas materiaal- ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. 5
12. Maakohus leidis, et kostja rikkus

§ 1045

lg 1 p 7 järgi kaitsenormist, s.o

§ 167

lg-st 6 tulenevat kohustust, mille eesmärgiks on vältida hagejale kahju tekkimist. Samas leidis maakohus, et hageja ei ole tõendanud, et tal ei ole võimalik rahuldada oma nõudeid (kasvõi mõneski osas) põhivõlgnike pankrotimenetluses, mistõttu on tõendamata ka hagejale kahju tekkimine ja selle suurus. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohtu otsus on selles osas üllatuslik.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud alternatiivnõude lahendamisel eelmenetluse ülesanded ja selgitamiskohustuse täitmata. Samuti rikkus maakohus TsMS § 351, mille kohaselt arutab kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest ning võimaldab pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha. TsMS § 436 lg 4 esimese lause kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Sellised rikkumised kujutavad endast õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumist, mis on TsMS § 669 lg 1 p 1 järgi menetlusõiguse normi oluline rikkumine (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-99-14, p 23).
2. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Et kohtu otsus nendele nõuetele vastaks, tuleb kohtul TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 ja § 438 lg 1 järgi selgitada välja vaidluse aluseks olev tegelik faktiline ja õiguslik olukord ning kohaldada sellele õiget materiaalõigusnormi. Maakohus on eeltoodu vastu eksinud.
3. Tsiviilasja materjalist, sh 24.01.2018 istungi protokollist (III kd lk 96) ei nähtu, et kohus oleks pooltega arutanud hageja rahalise nõude olemasolu ja suuruse kujunemist, samuti põhivõlgnike pankrotimenetlusega seonduvaid asjaolusid, sh küsimust, kas hageja nõuet on võimalik rahuldada põhivõlgnike pankrotimenetluses või mitte ja millist tähendust see võiks hageja nõude suurusele avaldada. Maakohtu otsuses ei ole märgitud materiaalõiguse norme, mille alusel kohus leidis, et hageja nõude suurus sõltub põhivõlgnike pankrotimenetluste tulemustest. Ringkonnakohus leiab, et hagi rahuldamata jätmine maakohtu otsuse põhjendustel ei ole õige.
4. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et põhivõlgnikele antud laenude sissenõudmise tagatisteks oli seatud kaks hüpoteeki – 89 477 euro suurune hüpoteek korteriomandile asukohaga Purje 4-2 Tallinnas ja 6 100 000 krooni suurune hüpoteek kinnisasjale Rohuneeme tee 111a/113 Viimsi vallas. Kohtutäitur alustas kostja kui pangalt nõuded ja tagatised omandanud sissenõudja avalduse alusel täitemenetlust hagejale kuuluvat kinnisasja (Purje 4-2 Tallinnas) koormava hüpoteegi realiseerimiseks ja hageja tasus kohtutäiturile hüpoteegisumma 89 477 eurot. Nimetatud summat käsitleb hageja kostja poolt tekitatud kahjuna põhjusel, et kostja ei täitnud oma kohustust anda hagejale üle osa Rohuneeme tee kinnistut koormavast hüpoteegist, vaid loovutas pärast hagejalt vastava nõude saamist kohe nii endale kuulunud nõude kui ka Rohuneeme tee kinnistut koormanud hüpoteegi Breaton Holding OÜ-le, kes hüpoteegi kohe kustutas. 38.

§ 173

lg 3 p 2 kohaselt läheb nõue seaduse alusel üle isikule, kes täidab kohustuse seetõttu, et tema varaga on tagatud võlgniku vastu suunatud nõude täitmine.

§ 69

lg 2 kohaselt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas.

§ 69

lg 7 järgi kohaldatakse

§ 69

lg-tes 1-6 sätestatut vastavalt ka nende isikute vahelisele suhtele, kes on andnud tagatised võlgniku kohustuse täitmise tagamiseks.

§ 69

lg 1 kohaselt peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. 39.

§ 69

kohaldatakse ka nende isikute vahelistele suhetele, kes on andnud tagatised võlgniku kohustuse täitmise tagamiseks. Seega võrdsustatakse tagatiste andjad vähemalt 6 selles osas solidaarvõlgnikega. Solidaarvõlgnikel on sisesuhtes osavastutus.

§ 69

lg 7 eesmärk on jaotada tagatiste andjate omavahelises suhtes seda vastutust, mida nad kannavad (sh ka erinevas ulatuses) võlausaldaja ees. Tagasinõude väärtus (iga tagatise andja kanda jääv osa) tuleks üldjuhul määrata tagatise andja tagatise väärtusest lähtudes. Eelnevast tulenevalt oleks hageja saanud

§ 173

lg 3 p 2 ja § 69 järgi tagasinõude esitamisel nõuda Rohuneeme tee kinnisasja omanikult vaid tagatise andjate sisesuhtes neile langeva osa tasumist (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-91-16, p 13). Selleks tuleb hinnata, millised olid tagatiste väärtused kokku. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et tagatise andjate vahelisest sisesuhtest tulenevad vastastikused kohustused ja nõuded ei ole olulised vaid siis, kui tagatise andjate poolt antud tagatiste koguväärtus on väiksem tagatud nõudest või sellega võrdne. 40.

§ 167lg 6 seob tagatise üleandmise kohustuse raha saajaga.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb kindlaks teha, kas ja milline on

§ 167

lg 6 kaitse-eesmärk, samuti see, kas hageja kuulub selle normi kaitsealasse ning millise kahju hüvitamist see norm võimaldab. Kui maakohus jääb asja uuel läbivaatamisel selle juurde, et kostja rikkus

§ 167

lg-t 6 kui seadusest tulenevat kohustust (kaitsenormi), mille eesmärk on kaitsta hagejat talle tekitatud kahju eest, võib hagejal olla kostja vastu nõue

§ 1045lg 1 p 7 järgi.

Sellisel juhul tuleb kahju kindlakstegemisel võrrelda hageja positsiooni olukorraga, milles ta oleks olnud, kui kostja oleks täitnud oma kohustuse anda hagejale osaliselt üle Rohuneeme tee kinnistut koormav hüpoteek, st ta oleks saanud oma tagasinõude tagamiseks tagatise. Kuna hageja oleks saanud

§ 69

lg-te 1, 2 ja 7 alusel esitada tagasinõude teise tagatise andja vastu temale langeva osa ulatuses ja kui asja läbivaatamisel selgub, et kostja tegevus on muutnud selle võimatuks, võib olla kostja tekitanud hagejale kahju käesoleva otsuse eelmises punktis märgitud tagatise osa suuruses.

1. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul pöörata tähelepanu vaidluse tegelikule sisule ja poolte seisukohtadele ning selgitada välja asja lahendamiseks olulise asjaoluna muu hulgas kostja roll hagejale hüpoteegi osa üleandmise võimatuks tegemises. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu sellele, et kuigi hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1), tuleb siiski olukorras, kus poolte seisukohad on ebaselged, kohtul pooli küsitleda ja saadud vastustest tulenevalt selgitada pooltele, missuguseid asjaolusid nad peavad tõendama nende seatud materiaalõiguslike eesmärkide saavutamiseks.
2. Kuna maakohus ei täinud selgitamiskohustust, asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud on välja selgitamata ja kahju hüvitamise nõue on sisuliselt lahendamata, ei ole kohtuotsuse puudulikkus ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kõrvaldada käesolevas otsuses märgitud puudused ja anda pooltele võimalus esile tuua uusi asjaolusid ja esitada uusi tõendeid.
3. Menetluskulud jaotatakse ja mõistetakse välja asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
4. Apellatsioonkaebusele lisatud tõendite asja juurde võtmise otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm Iko Nõmm Ande Tänav 7