Obsah (10)

§ 422§ 184§ 68§ 50§ 55§ 118§ 16§ 18§ 56§ 4

1-18-7603 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. veebruar 2019, Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-7603 (18230200254) Kohtunik Külli Iisop Rahv

§ 422

lg 2 p 1 järgi üldmenetluses Kohtuistungite toimumise aeg 19.12.2018, 09.01.2019 Prokurör Katrin Pärtlas Süüdistatav Rimon STINT – isikukood: 37402264222; Eesti kodanik; emakeel: eesti keel; keskharidusega; elukoht: xxx, viibib vahi all Põhja prefektuuri arestimajas; ei tööta; 4 kehtivat kriminaalkaristust, viimati Eestis karistati Harju Maakohtu 02.07.2010 otsusega

§ 184

lg 2 p 2 järgi; liitkaristus 5 aastat ja 1 kuu vangistust, mille kandmisest vabastati 18.07.2012 tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 01.01.2015, üks kehtiv väärteokaristus; tõkend – vahistamine kohaldatud alates 11.08.2018 (kahtlustatavana oli kinni peetud 09.08.2018) Kaitsja Gregori Palm RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada R i m o n STINT

§ 422lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust.

1 2. Tõkend vahistamine jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni,

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka ning Rimon Stintile mõistetud vangistuse alguseks lugeda 09.08.2018 (s.o tema kahtlustatavana kinnipidamise päev). 3. Lisakaristusena

§ 50

lg 1 p 1 ja lg 3 ning § 422 lg 3 p 2 alusel ära võtta Rimon Stintilt mootorsõiduki juhtimisõigus 2 (kaheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks.

§ 55

lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud ajale. Seega lisakaristus 2 aastat ja 6 kuud hakkab kulgema pärast vangistusest vabanemist.

1. Tsiviilhagi Tsiviilhagi rahuldada osaliselt ning välja mõista Rimon Stintilt õigusvastaselt tekitatud varalise kahju katteks 7 415 (seitse tuhat nelisada viisteist) eurot ning mittevaralise kahju katteks 5 000 (viis tuhat) eurot, kokku 12 415 eurot M S kasuks (tasuda kannatanu arveldusarvele nr XXX).
2. Välja mõista Rimon Stintilt KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskulud riigieelarve tuludesse kokku summas 3 509 eurot, s.o määratud kaitsjale makstud tasu 1 170 eurot, ekspertiiside tegemise kulud 1 889 eurot ja osa süüdimõistva otsusega kaasnevast sundrahast ehk 450 eurot. Osa sundrahast ehk 900 eurot ja kannatanule KrMS § 178 kohaselt makstav summa 433,36 eurot jätta riigi kanda.
3. KrMS § 180 lg 3 alusel kohus määrab, et menetluskulusid (3 509 eurot) on võimalik tasuda vabatahtlikult osade kaupa, s.o igakuiste maksetena 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele (SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300). Viitenumber on
4. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt (12 kuu jooksul) tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil otsus on pooltele kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Otsus tervikuna (motiveeritud otsus) koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis 15-ndal päeval pärast apellatsiooniteate saamist ning saadetakse vahistatud süüdistatavale. SÜÜDISTUS Rimon Stinti süüdistatakse selles, et tema, 29.12.2017 kella 18.30 paiku Harjumaal xxx vallas xxx mnt
5. kilomeetril, juhtides mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (etanooli sisaldus veres 2,15 mg/g, laiendmääramatusega 0,06 mg/g, lõplik 2 lugem 2,09 mg/g) ja liikudes xxx poolt xxx suunas, kaotas lauges kurvis joobeseisundist tingituna juhitavuse mootorsõiduki üle ning kaldus paremale teelt välja metallpiiretesse. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai raske tervisekahjustuse sõidukis tagaistmel sõitjana viibinud M S ja kergemad kehavigastused sõidukis tagaistmel sõitjana viibinud C S (sündinud xxx). Kannatanu M S tuvastati järgmised tervisekahjustused: xxx. Nimetatud tervisekahjustused on eluohtlikud ning kestavad vähemalt neli kuud ja vastavad

§ 118lg 1 p 1 sätestatud tunnustele.

Rimon Stint pidi olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekitamist; pidi olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; ei tohtinud olla joobeseisundis; pidi kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks ja sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit ja ilmastikutingimusi. Rimon Stint jättis need liiklusseadusest tulenevad kohustused tahtlikult täitmata. Liiklusõnnetus toimus, kuna R. Stint rikkus järgmisi liiklusseaduse nõudeid: LS § 14 lg 2 – iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; LS § 16 lg 1 – liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; LS § 69 lg 1 – juht ei tohi olla joobeseisundis (joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides); LS § 69 lg 2 p 1 – alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem; LS § 50 lg 3 p 1, 2 – juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust ja peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Seega pani Rimon Stint toime

§ 422

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise joobeseisundis, millega ettevaatamatusest tekitati inimesele raske tervisekahjustus. POOLTE SEISUKOHAD Prokurör leidis, et R. Stinti süü on tõendamist leidnud ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kriminaalses joobes R. Stint, kes ületas ka lubatud sõidukiirust, kaotas lauges kurvis juhitavuse mootorsõiduki üle ning kaldus paremale teelt välja metallpiiretesse, mille tagajärjel sai raskeid tervisekahjustusi sõiduki tagaistmel istunud M. S. Kannatanu oli kahel korral enne avarii toimumist palunud juhil mitte kihutada. Kuigi kannatanul oli avarii hetkel turvavöö kinnitamata, sest ta rahustas nutvat last, ei oleks ka kinnitatud turvavöö suutnud ära hoida rasket tervisekahjustust. Seda kinnitab sõiduki ulatuslik deformatsioon ja tugipostidelt lahtirebenenud metallpiirde tungimine sõiduki salongi sõiduki pikiteljega paralleelselt, mõnevõrra vasakul. Ekspert A. A leidis, et ka fikseeritud turvavööga 3 oleks M. S saanud vigastusi, kuid täpselt milliseid, ei ole võimalik öelda. Ta ei välistanud võimalust, et antud juhul turvavööga kinnitamata kannatanu nihkumine peaga kahe esiistme vahele võis olla kannatanule soodne ja teda osadest vigastustest säästa (näiteks vigastustest pea piirkonda). Just R. Stinti tahtlik liiklusseadusest tulenevate nõuete täitmata jätmine on antud juhul põhjustanud kannatanule raske tervisekahjustuse ja tal tuleb vastutada

§ 422lg 2 p 1 järgi.

Karistuse mõistmisel palus prokurör arvesse võtta asjaolu, et kannatanule põhjustatud vigastused olid eluohtlikud ja pikaajalise kuluga, tema vigastused ei ole paranenud siiani ja ta vajab täiendavaid operatsioone, oluliselt on langenud tema elukvaliteet. R. Stint asus autot juhtima tugevas joobes ning seda ajal kui tal oli 3 kaasreisijat, s.h ka tema XXX laps, riskides kõigi nende isikute elu ja tervisega. R. Stint on isik, keda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Prokurör leidis, et süüdistatavat tuleb karistada sanktsiooni keskmisest suuremas määras ehk vangistusega 8 aastat algusega 09.08.2018. Kaitsja palus R. Stinti õigeks mõista süüdistuses

§ 422

lg 2 p 1 järgi, sest teo ja tagajärje analüüsimisel ei piisa üksnes süüdistatava käitumise analüüsimisest, vaid vaadata tuleb kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute käitumist. Kannatanu rikkus LS § 30 nõuet sellega, et avarii toimumise hetkel ei olnud ta turvavööga kinnitatud. Ka kohtuistungil ülekuulatud ekspert ei osanud vastata küsimusele, millised oleks olnud vigastused juhul, kui kannatanu oleks olnud turvavööga fikseeritud. Ekspert üksnes viitas võimalusele, et lahtine turvavöö võis kannatanule olla soodsam ja säästa teda näiteks peavigastustest. See on üksnes spekulatiivne võimalus. Kaitsja arvates on vigastuste tekkimises kõige olulisem just kannatanu enda käitumine, kuna kinnitatud turvavöö oleks säästnud teda raskematest vigastustest. Juhi kõrvalistmel istunud T. T oli turvavööga kinnitatud ning pääses seetõttu vaid kergete vigastustega. Süüdistatav küll põhjustas avarii, kuid põhjusliku seose ahela raskete kehavigastuste vahel põhjustas kannatu ise sellega, et tegi enne kokkupõrget piirdega turvavöö lahti. Kuna me ei tea, milliseid vigastusi oleks kannatanu saanud juhul, kui ta ise oleks järginud liiklusseaduse nõudeid, siis on süüdistus põhjendamata, ei ole täidetud

§ 422

objektiivne koosseis, puudub põhjuslik seos süüdistatava käitumise ja saabunud tagajärje vahel ning esitatud süüdistuses tuleb R. Stint õigeks mõista ja rahuldamata jätta kannatanu tsiviilhagi. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED Objektiivne koosseis 29.12.2017 kell 20:10 teostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist, selle juurde lisatud fototabelist ja skeemist (tl 44 - 73) nähtuvad sündmuskoha tehiolud, sh asjaolu, et suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 70 km/h; sõidutee on kaetud asfaltkattega, mis on märg ning väljas on pime aeg. Vaatlusprotokollis kirjeldatakse ka mootorsõiduki paiknemist sündmuskohal, fikseeritud on sõiduki veerejäljed 77,2 meetri pikkuselt kuni haljasalal oleva teepiirdeni ja edasi piirde kahjustus ca 45-50 meetri ulatuses. Fotodelt on näha ka sõiduki ulatuslikud kahjustused ja sõidukisse vasakult poolt tunginud metallist teepiire. Kohtuistungil on uuritud/vaadatud ka täiendavaid fotosid, mis on tehtud sündmuskohalt ja CD-plaat nende fotodega on lisatud toimikusse (tl 160). 29.12.2017 kell 21:15 teostatud sõiduki vaatlusprotokollis (tl 74 - 75) on kirjeldatud mootorsõiduki kahjustused ja seisukord pärast liiklusõnnetust: sõidukil üldine deformatsioon, tagumised turvavööd algasendis, juhi turvavöö lõigatud. Nendest vaatlusprotokollidest, skeemilt ja fotodelt nähtuvalt on sõiduauto xxx liikunud xxx poolt xxx suunas ja lauges kurvis sõitnud teelt välja paremale. Sõidukil on deformeerunud 4 esmasel kontaktil teepiirde otsaga esiosa kuni mootoriruumi vaheseinani. Järgnevalt on sõiduk liikunud piirde horisontaaltala alla rebides piirde tugipostidelt lahti. Piire on tunginud sõiduki salongi sõiduki pikiteljega paralleelselt, pikiteljest mõnevõrra vasakul. Järgnevalt on sõiduk liikunud lõppasendisse, painutades maha piirde tugipostid. Teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest nr 2018/16-2/1-1 ja patsiendi Rimon Stinti EMO kaart (tl 76 - 83) tõendavad, et R. Stintil olid joobe tunnused ning xxx hulgivigastuste tõttu üliraske seisund. Isik oli sündmuskohal juhiistmel, ülakeha kõrvalistme poole kaldu, koheselt xx, xx, peas ja näos mitmed lahtised veritsevad haavad, nägu õline. Sõiduautost väljasaamiseks tuli patsient masinast päästjate poolt välja lõigata; turvapadjad olid avanenud. Asjaolu, et R. Stint oli 29.12.2017 toimunud liiklusõnnetuse ajal alkoholijoobes tõendab ka Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi toksikoloogiaekspertiis, mille järgi oli 29.12.2017 kell 20:05 R. Stinti verest võetud proovis 2,15+-0,06 mg/g etanooli (tl 84). Teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest nr 2018/16-2/-3-1 (tl 86) tõendab, et M S saabus haiglasse raskete vigastustega (XXX). Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 18E-PõI0005 kohaselt olid M. S järgmised vigastused: XXX. Esinevad tervisekahjustused on eluohtlikud ning nendest paranemine kestab kauem kui 4 kuud (tl 87-93). Teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest nr 2018/16-2/2-1 (tl 94) ja 28.02.2018 teostatud isiku kohtuarstlik ekspertiis (akt nr 18E-PõI0006) tõendavad, et C S (sünd.XXX) tuvastati XXX. Tegemist on iseloomulike tervisekahjustusega, mis võisid olla saadud liiklusõnnetuse käigus. Tervisekahjustused ei ole eluohtlikud ning nendest paranemine ei kesta üle 4 kuu (tl 95 - 99). Liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumise teatise nr 2018/16-2/7-1 (tl 101) kohaselt tuvastati sõidukis viibinud kaassõitja T. T kerged vigastused: XXX ning määrati esmaabi. Juhiloa ja mootorsõiduki andmed (tl 111) tõendavad, et Rimon Stintil oli liiklusõnnetuse toimepanemise ajal juhtimisõigus ning on ka käesoleval ajal. Sõiduki andmetest nähtub, et liiklusõnnetuses osalenud sõiduki XX (registrimärgiga XXX) omanik on M S. Liiklustehniline ekspertiis (akt nr 18E-LL0071) tõendab (tl 112-114), et sõiduauto XXX registrimärgiga XXX liikumiskiirus teepiirdele otsasõidu hetkel oli arvutuslikult ca 76…96 km/h. Fotodelt ja skeemilt nähtuvate veerejälgede (mis eelnevad piirdele otsasõidule) alusel ei ole võimalik üheselt hinnata, kas sõiduk liikus nendel jälgedel aeglustuvalt. Juhul kui XXX liikus pidurdatult kogu fikseeritud jälgede ulatuses, siis pidi sõiduauto liikumiskiirus enne fikseeritud jälgi olema oluliselt suurem kui kiirus piirdele otsasõidu hetkel. Juhil olid olemas kõik võimalused vältimiseks otsasõitu sõiduteelt väljas paiknevale takistusele. 07.01.2019 teostatud isiku kohtuarstliku täiendekspertiisi (akt nr 18E-PõT0006) kohaselt, võttes arvesse asjaolu, et M. S asus liiklusõnnetuse toimumise ajal sõiduki salongi tunginud teepiirde otsese kontakti piirkonnas, ei oleks kinnitatud turvavöö saanud ära hoida vigastuste tekkimist. Olukorras, kus ta oleks olnud kinnitatud nõuetekohaselt turvavööga, oleks ta suure tõenäosusega saanud praegusest erinevaid vigastusi. Seda, kas sellised vigastused oleksid võinud olla raskemad või kergemad, ei ole võimalik täpselt öelda, kuid ei saa välistada võimalust, et kannatanu nihkumine kesksemale ning peaga kahe esiistme vahele (tunnistaja V. 5 S ülekuulamise protokollist „Naisterahvas oli tagumisel istmel, pea esiistme vahel kinni, teereelingu all“) võis hoopiski olla kannatanule soodne ning teda osadest vigastustest säästa (tl 156-157). Kannatanu M. S ütlustest nähtub, et Rimon Stintiga hakkas ta koos elama septembrist 2016, kui mees xxx vanglast vabanes. Jõuluks 2017 oli ta koos mehe ja kolme lapsega Eestisse külla sõitnud oma emale (xxx). 29.12.2017 enne autoga sõitmist viibisid kõik tema ema juures xxx. Rimon Stint tuli autoga linnast ning tegi häda põõsasse, mistõttu tekkis emal temaga riid koledate sõnadega. Tüli tõttu otsustati minna ja ööbida spaas. Kaks vanemat last jäid vanaema juurde. Kannatanu väitel ei olnud ta autosse istudes teadlik, et Rimon oli joobes. Juhi kõrvalistmele, R.Stinti kõrvale istus kannatanu vend T.T, kes oli tugevasti purjus. Kannatanu istus autos tagaistmele koos turvahällis oleva beebiga. Ise jäi ta autos juhi taha, laps turvahälliga paremale poole (T.T taha). Kuna lapsele ei meeldi autoga sõita, siis hakkas ta sõidu ajal järsku röökima. M. S võttis lapse hällist välja, olles selleks sunnitud avama enda ja lapse turvavöö ning sellel ajal käiski pauk. M. S istus alguses juhi selja taga, siis tegi turvavöö lahti ja istus keskele, et lapsega tegeleda. Mäletab, et pidi sõites Rimonit kaks korda korrale kutsuma, sest ta ületas kiirust. Edasi ärkas alles haiglas. Praegu on tervis kehv, arstide juures käib pidevalt ning tulevikus on vähemalt kolm uut operatsiooni ees. Majanduslikult pole Rimon kunagi teda toetanud; enne liiklusõnnetust olid suhted kehvad ning M. S soovis lahutust. Rimon on ka varem purjus peaga sõitnud, umbes kord kuus (tl 145-149). Tunnistaja T. T andis 19.12.

1. a toimunud kohtuistungil ütlusi, et tarbis kodus alkoholi ning sõitmisest midagi ei mäleta. Liiklusõnnetusest mäletab ainult kokkupõrke heli, ei tea, kuidas ta autost välja sai (tl 149). Tunnistaja V. S andis 19.12.2018 toimunud kohtuistungil ütlusi, et jõudis sündmuskohale vahetult pärast õnnetuse toimumist ning asus inimesi päästma. Õnnetusse sattunud sõiduk xxx, kes oli 400-500 m temast eespool sõitnud, oli sõitnud teepiirde alla, terve tee oli tükke täis. Kui tema sõiduki juurde jõudis, oli seal kolm inimest: rooli taga meesterahvas, kes ei olnud kontaktne ja kes tuli autost välja lõigata; tagaistmel keskel istus naisterahvas, pea esiistmete vahel kinni ja autosse tunginud teepiire jooksis tal üle pea; esimese parempoolse tooli all oli imik, turvahäll oli tagaistme küljes. Laps oli kaetud kuuma õliga. Tunnistaja võttis lapse ja viis oma abikaasale, kes hakkas teda õlist puhastama. Edasi saabusid appi teised isikud ning kiirabi. Hiljem nägi ka meest, kes oli ise autost välja saanud, suurt häda tal polnud, nägi vaid haava selle mehe jalal. Tol päeval oli udu, tee oli märg, aga mitte libe; enne seda lauget kurvi oli kiirusepiirang 70 km/h (tl 150-151 pöördel). Selle tunnistaja ütlused isikute paiknemise kohta autos on kooskõlas kannatanu M. S ütlustega. Tunnistaja K. K andis 19.12.2018 kohtuistungil ütlusi, et tagaistmel istus meesterahvas, kes tuli omal jõul välja esimese paari minuti jooksul. Taga oli laste turvatool, laps oli kõrvalistuja jalge vahel kinni. Iseseisvalt tegi lahti naisterahva turvavöö, kes istus esiistmel (tl 152). Seega on tunnistaja K. K ütlused isikute autos paiknemise kohta vastuolus ülejäänud kogutud tõendite ja tuvastatud asjaoludega ning kohus jätab need tõendite kogumist välja. Samuti ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav, et M. S laseb tagaistmel oma 10-kuuse lapse kõrval istuda raskes alkoholijoobes vennal. Süüdistatav R. Stint ei eitanud asjaolu, et tema juhtis mootorsõidukit ja põhjustas avarii, kuid väitis kohtuistungil 19.12.2018, et ei mäleta liiklusõnnetusele eelnenud sündmusi ning teab 6 ainult nii palju kui on kuulnud naiselt ja emalt. Pärast õnnetust elas alguses ema juures, siis xxx kannatanu juures. Elas kannatanu rahade eest. Pidi tööle minema, aga peeti enne kahtlustatavana kinni (tl 154-155 pöördel). Kohtuarst-ekspert A. A andis 09.01.2019 kohtuistungil selgitusi M. S kohtuarstliku täiendekspertiisi (akt nr 18E-PõT0006) juurde. Ekspert asus seisukohale, et võimalus saada vigastusi oleks M. S olnud ka siis, kui tal oleks olnud turvavöö kinnitatud. See, et M. S on tekkinud kehavigastused valdavalt vasakule poole, tähendab seda, et ta oli avarii hetkel pöördunud paremale poole ehk lapse suunas. Kannatanu ja tunnistajate ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga, liiklusekspertiisi ja isikute suhtes teostatud kohtuarstlike ekspertiisidega on tõendamist leidnud, et 29.12.
2. a kella 18:30 paiku Harjumaal xxx vallas xxx mnt
3. kilomeetril juhtis R. Stint mootorsõidukit xxx registrimärgiga xxx, olles alkoholijoobes (etanooli veres lõpliku lugemi järgi 2,09 mg/g), ületas lubatud sõidukiirust ning kaotas kurvis joobeseisundist tingituna juhitavuse mootorsõiduki üle ning kaldus teelt välja paremale ja sealt edasi metallist teepiirdesse. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai raske tervisekahjustuse tagaistmel sõitjana viibinud M. S ja kergemad kehavigastused sõidukis tagaistmel paremal sõitjana turvahällis viibinud xxx C. S ning ees juhi kõrvalistmel istunud T. T. Alkoholijoobes rooli istudes rikkus R. Stint liiklusnõudeid, samuti on liiklustehniline ekspertiis kinnitanud, et süüdistatava juhitud sõiduki kiirus kokkupõrke hetkel oli antud teelõigul lubatust kiirem. Liiklusnõuete rikkumise tõttu põhjustas süüdistatav raske tervisekahjustuse kaasreisija M S. Riigikohus on asunud otsuses nr 3-1-1-79-06 seisukohale, et mitme osapoolega liiklusõnnetuste puhul tuleb hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist. /…/ On võimalik, et liiklusnõudeid rikkusid erinevad liiklusõnnetuse osapooled ning sellisel juhul tuleb välja selgitada, milline neist rikkumistest põhjustas varalise kahju või inimese tervisekahjustuse. Samale seisukohale on Riigikohus jäänud ka oma hilisemates lahendites (nt lahendis 3-1-1-106-10, 3-1-1-87-15). Kuigi kohus nõustub sellega, et tagajärje omistamise võib välistada kaasliikleja (sh kannatanu enda) ebakorrektne käitumine, ei ole see alati nii ning käesoleval juhul tuleb kohtu hinnangul eelkõige lähtuda asjaolust, et süüdistatav põhjustas liiklusõnnetuse seetõttu, et oli alkoholijoobes ning ületas lubatud sõidukiirust, seega ei oleks liiklusõnnetuse toimumist kui sellist ära hoidnud ka kannatu M. S poolt turvavöö nõuetekohane kinnitamine. Isiku kohtuarstliku täiendekspertiisi (akt nr 18E-PõT0006) kohaselt ei oleks kinnitatud turvavöö ära hoidnud ka kannatanule tekkinud vigastusi. Veel enam, kohtuarst on eeltoodud ekspertiisis asunud suisa seisukohale, et ei saa välistada võimalust, et kannatanu nihkumine keskele ning peaga kahe esiistme vahele oli tegelikkuses talle hoopiski soodne ning hoidis ära võimalikke tõsisemaid vigastusi pea piirkonda just sõidukisse tunginud metallist teepiirdelt. Samuti peab kohus käesolevas asjas oluliseks seda, et kuigi süüdistatav ise oli küll nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga, avarii ajal avanes ka turvapadi, kuid ta oli ka ise haiglasse saabudes üliraskes seisundis (liiklusõnnetuse tagajärjel koheselt koomas), sest teepiire oli tunginud auto salongi. Turvavööga kinnitamata jäänud kannatanu istus kaasreisijana juhi taga, veidi paremal. Turvavöö kasutamine ei oleks teda vigastustest säästnud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusseaduses kehtestatud nõudeid eirav käitumine ehk turvavöö nõuetekohane kinnitamata jätmine kannatanu poolt ei olnud potentsiaalselt kohane oluliselt mõjutama koosseisupärase tagajärje saabumist, mistõttu tuleb tagajärje saabumine omistada liiklusõnnetuse põhjustajale ehk süüdistatavale. 7 Seega ei nõustu kohus kaitsja seisukohaga selles, et kui M. S oleks nõuetekohaselt olnud turvavööga kinnitatud, siis poleks ta raskeid vigastusi saanud. Kaitsja tõi näitena, et juhi kõrval istunud turvavööga kinnitatud isik (T. T) sai oluliselt kergemaid tervisekahjustusi. Kohtu hinnangul jättis kaitsja sellisele seisukohale asudes tähelepanuta asjaolu, et sellisel moel ja nii ulatuslikult kui R. Stinti juhitud sõiduk rammis teepiiret, tekkisid vigastused sõidukil peamiselt vasakule poole ja keskele ning raskeid vigastusi said turvavööga kinnitatud juht ja tema taha vööga kinnitamata M S. Loogiliselt võttes tähendab see, et ainult sõidukis paremal pool istunud isikud said jääda suurematest vigastustest puutumata, s.o. T. T, kes oli vööga kinnitatud ja xxx C. S, kes oli vööga kinnitamata. Ka turvavööga kinnitatult oleks sõidukis vasakul pool istuvad isikud saanud selles avariis vigastusi. Sellise järelduse õigsust kinnitab asjaolu, et R. Stint ise sai tänaseni tuntavaid raskeid vigastusi vaatamata sellele, et ta oli nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud ning teda kaitses ka avanenud õhkpadi. Kuna teepiire tungis autosalongi vasakult poolt, nihkudes seejärel keskele, pole kohtu arvates mingit alust arvata, et ühe liiklusnõude eiramine kannatanu poolt oleks ära hoidnud talle saabunud tagajärje, s.o rasked kehavigastused. Kohus ei saa nõustuda kaitsja seisukohaga, et raske tervisekahjustuse on põhjustanud kannatanu ise sellega, et jättis turvavöö kinnitamata. Sellega rikkus kannatanu küll liiklusseaduse (LS) § 30 lg 1 nõuet, kuid LS § 33 lg 2 p 6 nõuet rikkus ka süüdistatav - juht on kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et tema ja sõitjad kasutavad nõuetekohaselt turvavahendeid, ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole seda nõuet täitnud. M. S oli turvavööga kinnitatud hetkeni, mil autos hakkas laps nutma. Lapse nutt selles autos ja see, et M. S turvavöö endal ja lapsel lahti tegi ja lapse sülle võttis, ei saanud R. Stintile märkamatuks jääda. Teades, et laps autosõitu ei kannata ning teades, et ka varem on olnud olukordi, kus lapse rahustamiseks tuleb ta sülle võtta, ei pidanud R. Stint vajalikuks sõidukit tee ääres peatada. Samas ei põhjustanud LS § 30 lg 1 ja § 33 lg 2 p 6 nõuete rikkumine teelt väljasõitu ning raskeid tervisekahjutusi M. S.

§ 422

lg 2 p 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise joobeseisundis, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm. Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et R. Stint oli liiklusõnnetuse põhjustamise ajal alkoholijoobes (etanooli sisaldus veres lõpliku lugemi järgi 2,09 mg/g) ning ületas ka kiirust. Eelnevalt on kohus tuvastanud selle, et liiklusnõuete rikkumise tõttu tekitas R. Stint inimesele raske tervisekahjustuse. Seega on R. Stint pannud toime

§ 422lg 2 p 1 sätestatud objektiivsele koosseisule vastava teo.

Subjektiivne koosseis

§ 16

lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohus on seisukohal, et R. Stint, istudes teadlikult alkoholijoobes mootorsõidukisse ning asudes seda juhtima, pani toime mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toime kavatsetusega. R. Stint teadis, et alkoholijoobes mootorsõidukit juhtima asudes rikub ta liiklusnõudeid. Samuti ületas R. Stint kiirust kavatsetult

16 lg 2 mõttes, sest vaatamata asjaolule, et kannatanu sõidu ajal korduvalt tal sõidukiirust vähendada palus, ei teinud ta seda. Liiklustehnilise ekspertiisi (tl 112114) kohaselt oli sõiduki kiirus teepiirdega kokkupõrke hetkel 76…96 km/h, kuid suurim lubatud kiirus sündmuskohal oli 70 km/h. Seda, et kiirus oli kokkupõrke hetkel suur, kinnitab ka asjaolu, et reisijad olid pärast õnnetuse toimumist autos kaetud mootoriõliga ja puruks sõidetud teepiire oli tunginud autosse. 8

§ 422

lg 1 sätestab täiendava koosseisuelemendina, et liiklusnõuete rikkumisega peab olema tekitatud ettevaatamatusest inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm.

§ 18

lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetunde tõttu loodab seda vältida. Kohus leiab, et R. Stint pidi alkoholijoobes mootorsõidukit juhtides ning seejuures kiirust ületades pidama võimalikuks, et avariiolukorras võib sõidukis viibivast kolmest kaasreisijast vähemalt keegi saada raske tervisekahjustuse või surma. Seega oli R. Stint tagajärje põhjustamise osas kergemeelne. Nimetatud põhjustel on kohus seisukohal, et R. Stint pani toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise joobeseisundis kavatsetusega, millega tekitas inimesele ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse. Seega on

§ 422lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis täidetud.

Õigusvastasus ja süü R. Stinti teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Kriminaalasja toimikust ei nähtu

§-s 34 sätestatud asjaolusid ning R. Stinti suhtes läbi viidud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise kohtupsühholoogilise kompleksekspertiisi (tl 102-102) kohaselt oli R. Stint temale süüksarvatava teo toimepanemise ajal 29.12.2017 kell 18:30 ajal seisundis, mis ei tekitanud talle takistusi ega piiranguid ümbrusest ja oma käitumise iseloomust arusaamiseks ning sihipäraseks käitumiseks ja arutlemiseks. R. Stint oli 29.12.2017 kella 18:30 ajal alkohoolse intoksikatsiooni seisundis koos sellest tulenevate muutustega organismi reaktsioonides ja funktsioonides. R. Stint oli tegude toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14aastane (sündinud 1974. aastal – nt tl 1, 121, 125, 132).

§ 422

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo osas märgib kohus täiendavalt, et tulenevalt

§-st 36 ei välista tahtlikult või ettevaatamatusest põhjustatud joobeseisund isiku süüd. Eeltoodust lähtudes kohus leiab, et R. Stinti tegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. R. Stint pani toime

§ 422

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise joobeseisundis, millega tekitas ettevaatamatusest M S raske tervisekahjustuse. TSIVIILHAGI Kannatanu M S on 20.09.2018 esitanud tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks kokku summas 15 170,67 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot. Kannatanu põhjendab esitatud varalise kahju nõuet summas 15 170,67 eurot sellega, et esiteks sai liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada tema mobiiltelefon Samsuing Galaxy S7 Edge, mille parandamine maksab hinnapakkumise kohaselt 415 eurot. Kohus nõustub sellega, et liiklusõnnetuse tõttu kahjustada saanud mobiiltelefoni parandamiseks esitatud nõue summas 415 eurot on põhjendatud. Kannatanule on see kahju tekkinud ning kohtul ei ole alust kahelda esitatud hinnapakkumise õigsuses (tl 29). Teiseks on kannatanu leidnud, et kuna liiklusõnnetuse tagajärjel deformeerus täielikult, s.t hävines talle kuuluv sõiduauto xxx registrimärgiga xxx ning ta oli võtnud auto soetamiseks pangast laenu, mida peab sõltumata sõiduki hävimisest tagasi maksma, siis soovib ta tagasimaksmisele kuuluva laenusumma 14 636,67 euro ja sõiduautoga seondunud muude kulude (riigilõivu tasumine 61 eurot ja liikluskindlustuse makse 58 eurot) hüvitamist süüdistatava poolt. 9 Kohus asub seisukohale, et kuna sõiduk oli soetatud aprillis 2017 (tl 33, 34 - pangatehingute kuupäevad), oli seda sõidukit kasutatud kannatanu ja süüdistatava poolt vähemalt 8 kuud. Seega ei ole õigustatud auto soetamisel tasutud riigilõivu ja liikluskindlustuse makse väljanõudmine süüdistatavalt. Samuti juhib kohus tähelepanu asjaolule, et summa, milles hüvitatakse varaline kahju, peab olema õiglane ning eelkõige tuleb arvestada asjaolu, et auto on vara, mille väärtus ajas väheneb. Seega tuleb kannatanule hüvitada auto turuväärtus ning arvestada tuleb asjaolu, et kannatanule jääb alles ka liiklusõnnetuses osalenud sõiduki jäänuk, mille saab kannatanu suuremal või vähemal määral realiseerida. Kõigile kättesaadava portaali auto24.ee sõiduki turuhinna päringu kohaselt on sõiduki xxx xxx reg.nr xxx (2008. a) keskmine hind 9000 kuni 14 000 eurot. Kannatanu on lisanud oma tsiviilhagile juurde ka dokumendid, millest nähtub, et xxx AS xxx on 10.04.2017 kannatanule kandnud 9525 eurot (tl 32) ning samal päeval on M S teinud ülekande summas 9000 eurot selgitusega „Auto XXX“ (tl 33). Kohus ei saa arvestada tsiviilhagi rahuldamisel panga kiirlaenude intresse ning leiab, et seda süüdistatav hüvitama ei pea ning selles osas tsiviilhagi rahuldamiseks alus puudub. Kannatanu telefoni ja sõiduki on süüdistatav lõhkunud oma õigusvastase ja süülise käitumise tagajärjel ning VÕS § 127 lg 1 ja 4, § 1043, § 1045 lg 1 p 5, ja §1050 alusel kuulub kannatanu hagi varalise kahju osas rahuldamisele, kuid osaliselt. Kohus leiab, et mõistlik ja õiglane hüvitis sõiduki hävimise eest on 7000 eurot, telefoni eest 415 eurot ning rahuldab kannatanu nõude varalise kahju hüvitamiseks osaliselt, s.t varalise kahju nõudes kokku 7 415 euro ulatuses. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikule kehavigastuste tekitamisest või tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama paragrahvi lg-st 5 tulenevalt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Liiklusnõuete rikkumisega, s.t alkoholijoobes sõidukit juhtides ning kiirust ületades ja seetõttu liiklusõnnetust põhjustades tekitas süüdistatav kannatanule tervisekahjustused, mis on eluohtlikud ning kestavad vähemalt neli kuud ja vastavad

§ 118lg 1 p 1, 2 sätestatud tunnustele.

Kannatanu vajab igapäevaelus jätkuvat kõrvalabi, mis tähendab olulist elukvaliteedi langust. Kuna kehavigastused ja raske tervisekahjustuse on kannatanule tekitanud süüdimõistetu oma õigusvastase ja süülise käitumisega, siis mittevaralise kahju nõue tema vastu on põhjendatud VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 2 ja § 1050 alusel. Riigikohus on oma otsuse nr 3-2-1-80-13 p-s 20 selgitanud, et mittevaralise kahju hüvitised peavad üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad.

1. aastal tehtud kohtupraktika analüüsist nähtub, et liiklussüütegudega tekitatud VÕS § 134 lg 2 järgi väljamõistetava hüvitise suurus üldmenetluses oli 14 700 eurot ja mediaan
2. Sealhulgas olid ka juhtumid, kus kannatanutelele oli põhjustatud näiteks koljuluude lahtine 10 murd, töövõime kaotus 100% jmt ehk tegemist oli ka vigastustega, mis olid raskemad kui põhjustatud M. S. Käesolevas asjas on kannatanu M. S kuriteo tõttu viibinud haiglaravil 29.12.2017 – 17.04.2018 ning talle on teostatud mitmeid operatsioone. Samuti ootab teda vähemalt kaks täiendavat operatsiooni veel ees. Liiklusõnnetuses tekkinud vigastused olid eluohtlikud ning nende paranemine pika kuluga. Kannatanu pidi liikuma tugiraamiga, hiljem karguga ning käesoleva ajani jätkab taastusravi. Kannatanu elukvaliteet on oluliselt langenud, liiklusõnnetuse tõttu on ta pidanud taluma suurt valu ja üleelamisi, ta vajab siiani kõrvalist abi laste eest hoolitsemisel. Hüvitise suurus peab vastama ka ühiskonna üldisele heaolu tasemel, kuid ei tohi olla kohustatud isiku jaoks liialt koormav. Kohus on tuvastanud, et süüdistatav ei ole olnud pikka aega tööga hõivatud ning on peamiselt elanud oma ema või abikaasa (kannatanu) kulul. Avariis sai R. Stint ise samuti eluohtlikke vigastusi. Avariis tekkinud XXX tõttu on tal tekkinud XXX, mis väljendub sagedastes XXX ja XXX; temal esineva häire sümptomite raskus võib aja jooksul väheneda. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus leiab, et mõistlik ja õiglane hüvitis M S tekitatud üleelamiste, vigastuste ja tervisekahjustuse eest on 5000 eurot ning rahuldab kannatanu nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks osaliselt. Kokkuvõttes rahuldab kohus kannatanu M. S esitatud tsiviilhagi nii varalise kui mittevaralise kahju osas osaliselt ning mõistab süüdistatavalt tema kasuks välja 12 415 eurot. KARISTUSE MÕISTMINE Karistuse mõistmisel juhindub kohus

§ 56

sätetest, s.o lähtuda tuleb süüdistatava süüst, arvesse tuleb võtta karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast mitte enam toime panema uusi süütegusid ning lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.06.2018 otsuse punktis 28 (1-17-1629) rõhutatakse jätkuvalt, et „kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 2017. a otsus asjas nr 3-1-1-6-17, p 9.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-113-12, p 9.1)“.

§ 422

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on seadusandja karistusena ette näinud vangistuse kolm kuni kaksteist aastat. Sanktsiooni keskmine määr on seega 7,5 aastat vangistust. Prokurör taotles R. Stintile mõista karistus üle sanktsiooni keskmise määra, s.o 8 aastat vangistust ning seda eelkõige karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest lähtudes. Siinjuures peab kohus vajalikuks märkida, et karistuse 3-12 aastat vangistust võib mõista ka juhul, kui lisaks raskele tervisekahjustusele on süüdlane ettevaatamatusest põhjustanud ka kahe või enama isiku surma (kui isik tunnistatakse süüdi näiteks

§ 422lg 2 p 1, 2 järgi).

Sellest 11 lähtudes kohus leiab, et juhtudel, kus joobes juht liiklusreegleid eirates on põhjustanud raske tervisekahjustuse ühele isikule, peaks tema karistus jääma oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra või isegi alammäära lähedale. R. Stinti süü suurust iseloomustab ka temal esinenud alkoholijoobe määr – s.o 2,09 mg/g. Kriminaalseks joobeks peetakse LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoovet, mis ületab ühes grammis veres 1,50 milligrammi alkoholi. Seega oli R. Stinti veres alkoholi 0,59 mg/g rohkem kui on nn kriminaalse alkoholijoobe piir. Seega kujutas ta suurt ohtu kõigi kaasliiklejate elule ja tervisele. R. Stint istus sellise alkoholijoobega mootorsõiduki rooli, milles viibis lisaks temale veel kolm reisijat, sealhulgas tema väike xxx tütar ning ta jättis sõidu ajal reageerimata kannatanu M. S korduvatele palvetele mitte kihutada. Kuriteoga tekitas R. Stint raskeid tervisekahjustusi oma abikaasale ning kergemaid tervisekahjustusi kahele teisele sõidukis viibinud isikule: xxx. a märtsis sündinud tütrele ja juhi kõrvalistmel viibinud T. T. Süü suurust arvestades ei saa R. Stintile mõista karistust sanktsiooni alammääras. Arvestada tuleks süü suuruse hindamisel ka seda, mis asjaoludel sõit alguse sai. Selleks oli R. Stinti enda ebaväärikas käitumine, maja ees põõsasse urineerimine, tema halvustavad sõnad abikaasa vanemale lapsele ja sellest tõusnud tüli abikaasa emaga, mistõttu otsustati ööbimiseks mujale sõita. Et säästa oma ema ja vanemaid lapsi edasisest tülist, oli ka kannatanu otsus mitte ema koju ööbima jääda, vaid sõita spaasse. Lähtudes oma abikaasa varasemast käitumisest (teadmisest, et ta on varem korduvalt joobes sõidukit juhtinud) ning toimunud intsidendist lapse ja emaga, võis kannatanu M. S kohtu arvates eeldada, et abikaasa võib olla alkoholijoobes. Seda kontrollimata istus ta aga xxx lapsega autosse, teades, et lapsele autosõit ei meeldi ning sõidu ajal võib tekkida vajadus last rahustada. R.Stint ei sundinud kannatanut väikelapsega kaasa sõitma ning vabatahtlikult istus autosse ka alkoholijoobes T. T. Kohus ei ole tuvastanud süüdlase karistust kergendavaid asjaolusid. R. Stint tunnistas küll oma süüd avarii põhjustamises ja kannatanule raske tervisekahjustuse tekitamises, kuid ei ole väljendanud vähimatki kahetsust toimunu suhtes ei kohtueelses menetluses ega ka kohtus. R. Stint on tundnud üksnes muret selle üle, kas tema kooselu kannatanuga tulevikus jätkub või mitte, sest nii enne kuriteo toimepanemist kui ka pärast haiglast naasmist ja enne vahistamist elas ta oma abikaasa kulul. Asjas puuduvad ka karistust raskendavad asjaolud. Lisaks arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. R. Stinti on varasemalt kriminaalkorras karistatud nii Eestis kui ka XXX, ta on kandnud ka reaalset vangistust (tl 116119). Seega on R. Stinti puhul tegemist isikuga, kelle eripreventiivne mõjutamine asumaks seaduskuulekale teele on keerukam võrreldes isikuga, kes on varasemalt karistamata. Samas ei ole teda varem karistatud liiklusalaste süütegude eest, mis on samuti karistusmäära mõjutavaks asjaoluks. Arvestada tuleb ka seda, et meie teedel ja tänavatel kõige enam surma ja raskeid kehavigastusi põhjustavad just joobes juhid, kes ületavad ka lubatud kiirust. Õiguskorra tagamise huvides ehk üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtudes ei saa sellistele isikutele mõista põhjendamatult leebeid karistusi. 12 Lähtudes R. Stinti süü suurusest ning karistuse eri- ja üldpreventiivsetest eesmärkidest peab kohus põhjendatuks karistada R. Stinti vangistusega neli aastat. Kohus leiab, et R. Stintile mõistetav vangistus peab olema täies ulatuses reaalne vangistus. Teo toimepanemise asjaolud ja ka süüdlase isik ei võimalda talle mõista ka osaliselt vangistust tingimisi.

§ 68lg 1 kohaselt tuleb karistusaja hulka arvata R.

Stinti eelvangistuses viibitud aeg, mistõttu talle mõistetava vangistuse alguseks tuleb lugeda 09.08.2018., s.o päev, mil ta kahtlustatavana kinni peeti ja sellele järgnevalt vahistati. Tõkendi vahistamine jätab kohus muutmata kohtuotsuse jõustumiseni.

§ 422lg 3 p 2 kohaselt tuleb sellise kuriteo eest nagu pani toime R.

Stint, kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.

§ 50

lg 1 p 1 võimaldab kohtul kuriteo korral sõiduki juhtimisõiguse ära võtta kuni kolmeks aastaks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, samuti seda, et põhikaristus jäi oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra, leiab kohus, et põhjendatud on R. Stintilt juhtimisõiguse äravõtmine 2 aastaks ja 6 kuuks.

§ 55

lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud ajale. Seega lisakaristus - juhtimisõiguse äravõtmine kaheks aastaks ja kuueks kuuks hakkab kulgema pärast vangistusest vabanemist. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuludeks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Käesolevas kriminaalasjas on selliseks kuluks EKEI poolt 29.01.

1. a läbi viidud toksikoloogiaekspertiis (akt nr 51) summas 27 eurot (tl 84), 09.04.
2. a läbi viidud isiku kohtuarstlik ekspertiis (akt nr 18E-PõI0005) summas 84 eurot (tl 87-93), 28.02.
3. a läbi viidud kohtuarstlik ekspertiis (akt nr 18E-PõI0006) summas 84 eurot (tl 95-100), ambulatoorne kohtupsühhiaatriline kohtupsühholoogiline kompleksekspertiis (akt nr 405) summas 1140 eurot (tl 102-110), 30.11.
4. a läbi viidud liiklustehniline ekspertiis (akt nr 18E-LL0071) summas 457 eurot (tl 112-115) ja 07.01.
5. a teostatud isiku kohtuarstlik täiendekspertiis (akt nr 18EPõT0006) summas 97 eurot (tl 156-159). Kokku tuleb R. Stintil tasuda ekspertiiside tegemisega seotud kulud summas 1 889 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuludeks ka määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtueelses menetluses on süüdistatava R. Stinti määratud kaitsjale vandeadvokaat Mati Senkelile esmalt määratud õigusabi osutamise eest tasu summas 270 eurot (tl 134-141) ning seejärel vandeadvokaadi abi Gregori Palmile määratud õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses tasu summas 900 eurot (tl 163-165). Seega on antud kriminaalasjas määratud kaitsja tasud kokku summas 1 170 eurot. Kriminaalmenetluse kuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 4

lg 2 kohaselt on

§ 422lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu esimese astme kuritegu, kuna näeb ette vangistuse enam kui 5 aastat . Kr

MS § 179 lg 1 p 1 13 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on 2,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 13.12.

1. a määrusega nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt kehtestati kuupalga alammääraks alates 01.01.
2. a 540 eurot. Seega on esimese astme kuriteo eest ettenähtud sundraha 1 350 eurot. Arvestades asjaolu, et süüdistataval ei ole viimastel aastatel olnud sissetulekuid ning tal puudub vara, millele pöörata sissenõuet, samas tuleb tal hüvitada tsiviilhagi, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest riigi kanda, s.o. osa sundrahast ehk 900 eurot ja kannatanule KrMS § 178 kohaselt makstava summa 433,36 eurot.Seega tuleb KrMS § 179 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 9 alusel R. Stintil tasuda sundraha summas 450 eurot. Seega kokku peab R. Stint menetluskuludena hüvitama 3 509 eurot. See summa tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, mis on näidatud kohtuotsuse resolutiivosas ning kindlasti tuleb märkida ka otsuses näidatud viitenumber. Arvestades süüdistatava varalist seisundit ning asjaolu, et kohus mõistis isikule reaalse vangistuse, ta ei pruugi aga vangistuses koheselt leida töölerakendust, siis annab kohus võimaluse menetluskulusid (kokku summas 3 509 eurot) vabatahtlikult tasuda osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna kõigi menetluskulude kohene tasumine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Kui menetluskulud ei ole 12 kuu jooksul tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jõustunud otsuse täitmise käigus mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik KrMS § 424 alusel süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada menetluskulude tasumist kuni ühe aasta võrra või määrata selle tasumine kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Asitõendid Kriminaalasja juurde võetud CD-plaat fotodega sündmuskohalt (tl 160) peab kohus vajalikuks jätta asja materjalide juurde pärast kohtuotsuse jõustumist. Menetlusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 306, 310, 311 -
3. Kohtunik, rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 14