lg 1 ja 101 lg 1 p 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning võlausaldajal on kohustust rikkunud võlgnikult õigus nõuda kohustuse täitmist.
lõike 1 alusel, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lõike 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab viivist kokkulepitud määras (0,4% päevas põhinõudelt) alates 18.12.2018, kuid mitte rohkem kui 40 000 eurot. Kohtuotsuse tegemise seisuga (18.12.2018-12.07.2019) on sissenõutavaks muutunud viivis 33 120 eurot (0,4%*40 000*207). Ülalolevast tulenevalt rahuldab kohus Toomas Vaikla hagi Heiki Partsi vastu põhinõude 40 000 eurot, intressi 1253,70 eurot, leppetrahvi 4400 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 33 120 eurot osas. Kohus mõistab välja ka lisanduva viivise 0,4% päevas põhinõudelt 40 000 eurot, kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 6880 eurot. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on taotlenud menetluskuluna tasutud riigilõivu summas 1200 eurot väljamõistmist. Riigilõivude tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.