) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati 2/4 kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt.
lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. 4. Hagi ei ole õiguslikult põhjendatud põhivõlas sisalduva teenuse piiramise tasu 12 eurot ja võlahaldustasu kokku 15 eurot (3*5 eurot) ning neilt nõutava viivise osas. 5.
lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu, sh tüüptingimuste tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 30.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24). Pooltevaheline leping on sõlmitutud tüüptingimustel võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on lepingu lahutamatuks lisaks olevate üldtingimuste ja hinnakirja näol tegemist tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Hagiavalduse täienduse kohaselt piiras hageja kostjale võla tõttu teenuse osutamist, mille eest tuli tasuda hinnakirja alusel 12 eurot, ning rakendas võla tasumisega viivitamise tõttu kolmel korral kaabelteenuste teenustasude hinnakirjast tulenevat võlahaldustasu 5 eurot. Kohus leiab, et eeltoodud tüüptingimused näevad tarbijast lepingupoolele ette kohustuse tasuda ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses leppetrahvi ning tarbijalt on võetud võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Leppetrahvi peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist. Leppetrahvi teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Leppetrahvi eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Võla tõttu teenuse piiramise tasu ja võlahaldustasu puhul on sisuliselt tegemist ebamõistlikult suure leppetrahviga. Kohtule esitatust ei nähtu, et need oleksid seotud hageja tegelike kuludega, samuti on hagejal õigus nõuda üldtingimuste p 10.1 järgi viivist 0,05% tasumata summalt päevas. Kohus on seisukohal, et hinnakirjad teenuse piiramise tasu ja võlahaldustasu osas on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühised. Seega tuleb jätta kostjalt hageja kasuks välja mõistmata põhivõlg 27 euro ulatuses (võla tõttu teenuse piiramise eest 12 eurot ja võlahaldustasu kokku 3*5 eurot). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 115,99 eurot (142,99-27). 6. Eelmisest punktist tulenevalt on ka hageja viivisenõue osaliselt põhjendamatu. Kuna kohus peab teenuse piiramise tasu 12 eurot (arvel nr XXX) ja võlahaldustasu 3*5 eurot (arvetel nr XXX, XXX ja XXX) põhjendamatuks, on põhjendamatu nõuda sellelt ka viivist. 3/4 Hageja 23.04.2019 seisuga esitatud viivisenõue tuleb jätta rahuldamata 16,03 euro ulatuses (3,48 eurot (0,05% päevas 5 eurolt 1393 päeva eest) + 3,41 eurot (0,05% päevas 5 eurolt 1362 päeva eest) + arvelt nr XXX arvestatud viivis 9,14 eurot) ja rahuldada 78,61 euro ulatuses (94,64 – 16,03).
alusel esitatud viivisenõue tuleb jätta rahuldamata osas, milles hageja nõuab viivist 27 eurolt.
alusel tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja viivis perioodi 24.04.–17.06.2019 eest 3,19 eurot (115,99 eurolt 0,05% päevas 55 päeva eest) ning tasumata põhivõlalt 0,05% päevas alates 18.06.2019 kuni põhivõla tasumiseni. 7.
lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust (hagihind 263,73 eurot, hagihind nõude rahuldamise ulatusest lähtudes 215,77 eurot) arvestades tuleb jätta menetluskuludest 82% kostja kanda ja 18% hageja kanda. 8.
lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulude nimekirja järgi on hageja menetluskuluks riigilõiv 75 eurot ja lepingulise esindaja tasu 240 eurot (2 t, 120 eurot / t, käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud 175 euro ulatuses – riigilõiv 75 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 100 eurot. Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sellest 143,50 eurot (82% 75 eurost ja 100 eurost).
lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4/4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.