järgi tingimisi (
) vangistusega 6 kuud, mida lühimenetluses vähendati 4 kuuni, ära kandmata 3 kuud ja 27 päeva katseajaga 18 kuud (kuni 29.12.2016) Elukoht: xxx Ei tööta kinni peetud 24.06.2019.a. kell 01.09 Süüdistus Kriminaalasja number Menetluse liik
lg 2 järgi 19231501326 lühimenetlus (kiirmenetluse korras) RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista Valeri Dubinin
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel arvata kinnipidamise aeg 24.06.2019.a kuni 25.06.2019.a, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja kandmata karistus on 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1,3 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd. 11 kuule ja 28 päevale vangistusele vastab 358 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 18 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel on Valeri Dubinin kohustatud järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama oma alalises elukohas: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 ja 8 alusel määrata Valeri Dubininile täiendavad kohustused üldkasuliku töö tegemise ajal: - mitte tarvitada alkoholi. - osaleda sotsiaalprogrammis.
lg 1 p 1 ja
lg 4 p 2 alusel võtta Valeri Dubininilt ära lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus 10 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse (LS) § 127 kohaselt on Valeri Dubinin kohustatud viie tööpäeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusbüroole. Vabastada Valeri Dubinin kohtusaalis kinnipidamiselt. Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista Valeri Dubininilt riigituludesse KrMS § 175 lg 1 p. 9 ja § 2565 lg 2 alusel sundraha - 405 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata Valeri Dubininil sundraha tasumine 2 kuu jooksul, mõlemas kuus tasuda 202.50 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmine makse järgmise kuu viimaseks kuupäevaks. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontode ja viitenumbriga) menetluskulude tasumiseks edastatakse Valeri Dubininile täiendavalt eraldi dokumendina. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. Määruskaebeõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus Valeri Dubinin, olles karistatud Harju Maakohtu 30.06.2015 otsusega
järgi juhtis tahtlikult ning korduvalt 24.06.2019 kella 01:03 paiku xxx juures mootorsõidukit Rover 25 2 reg.nr. xxx olles joobeseisundis (alkoholijoove – alkoholisisaldus väljahingatavas õhus vähemalt 1,03 mg/l), millega ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega süüdistatav pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Kohtu seisukoht Süüdistatav tunnistas end täielikult süüdi korduvas mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Kuivõrd ta enda küsitlemist kohtuistungil ei taotlenud, arvestab kohus tema kohtueelses menetluses antud ütlustega. Kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et 24.06.2019.a kella 01.03 ajal juhtis Valeri Dubinin xxx juures mootorsõidukit Rover 25 reg.nr. xxx, olles joobeseisundis. Antud asjaolu on leidnud tõendamist lisaks süüdistatava poolt süü tunnistamisele kohtuistungil, ka tema poolt kiirmenetluse protokollis antud ütlustele. Ütlustest tulenevalt tarvitas ta eile lõuna ajal alkoholi (ühe pudeli punast veini) paari tunni jooksul, seejärel magas hilisõhtuni. Ei oska öelda, miks asus autot juhtima. Sai sõita kõige rohkem 10 minutit, kui politseipatrull ta kinni pidas. Tõendusliku alkomeetri tulemusega 1,03 mg/l oli ta nõus ja loobus vereanalüüsist. Asjaolu, et Valeri Dubinin oli 24.06.2019.a kella 01.03 ajal sõidukit juhtides alkoholijoobe seisundis, kinnitab tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükk, mille kohaselt kasutati Valeri Dubinini joobeseisundi kindlakstegemiseks 24.06.2019.a algusega kell 01.26 ja lõpp 01.32 tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARDF-0052, mille lõplik lugem oli 1,13 mg/l, laiendmääramatusega 0,10 mg/l, mistõttu oli Valeri Dubinini väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem kui 1,03 mg/l kohta. Samuti on Valeri Dubinini süü tõendamist leidnud tunnistaja R. T. ütlustega, mille kohaselt 24.06.2019.a kella 00.43 ajal teavitas juhtimiskeskus xxx juures seisma jäänud musta värvi sõidukist Rover reg.nr xxx, millest väljunud juht tuigub auto juures, võib olla joobes. Kella 01.03 ajal märkas xxx juures sama sõidukit ja kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis Valeri Dubinin, kelle suust oli tunda alkoholi lõhna. Kohapeal puhus kella 01.09 ajal indikaatorvahendisse, mis näitas 1,15 mg/l joovet. Isik toimetati Ida-Harju politseijaoskonda, kus puhudes tõenduslikku alkomeetrisse, oli mõõtetulemuseks 1,03 mg/l. Kahtlustatava kinnipidamise protokoll kinnitab, et Valeri Dubinin peeti kinni 24.06.2019.a kell 01.09 ajal xxx juures mootorsõiduki Rover 25 reg. märgiga xxx roolis. Süüdistatava joobeseisundit kinnitab ka joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll, millest nähtuvalt viitavad kontrollile allutatud isiku joobele tunnused, milleks on silmade punetus, suured silma pupillid, väga aeglane reaktsioonikiirus, segane ja aeglane kõne, häired aja-, isiku ja kohatajus, väga häiritud koordinatsioon, rahutu käitumine, unisus ja higistamine. Kriminaaltoimikus on ka sõiduki hoiukohta teisaldamise akt, mille kohaselt sõiduk Rover 25 reg.nr xxx (must), mis asus xxx juures, teisaldatakse xxx, kuna juht on alkoholijoobes. 3
lg 2 järgi saab isikut kriminaalkorras vastutusele võtta, kui ta juhtis korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis, millisteks on alkoholijoove või narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Valeri Dubininil tuvastati 24.06.2019.a kella 01.26 kuni 01.32 tõendusliku alkomeetriga väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte vähem kui 1,03 mg/l kohta. Nähtuvalt Harju Maakohtu 30.06.2015.a otsusest on Valeri Dubininit karistatud
järgi vangistusega 3 kuud 27 päeva tingimisi
lg 1 alusel 18-kuulise katseajaga.
lg 1 p 1 alusel võeti Valeri Dubinilit lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Samuti on Valeri Dubininit karistatud veel Harju Maakohtu poolt 07.09.2010.a
järgi rahalise karistusega, mille osas karistusregistri teatise kohaselt karistuse täitmise info puudub.
Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et täielikult on tõendatud Valeri Dubinini poolt
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine, s.o korduvalt mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Valeri Dubininile inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohus leiab, et süüdistatav pani kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tarbinud eelmisel päeva lõuna ajal alkoholi (ühe pudeli punast veini), maganud hilisõhtuni ja seejärel, asudes mootorsõidukit juhtima, pidas ta võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, s.t., et võib olla alkoholijoobes ning asudes sellises seisundis autot juhtima, suhtus sellesse ükskõikselt. Seda enam, et tunnistaja ütlused ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll tõendavad, et isikul esinesid häired reaktsioonikiiruses, koordinatsioonis ning aja-isiku ja kohatajus. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kriminaalmenetluse käigus. Karistamine Karistamise aluseks on
lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavale inkrimineeritud
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest näeb seaduseandja ette põhikaristusena kuni nelja-aastase vangistuse ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud teo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Tulenevalt alkoholi kogusest tema poolt väljahingatavas õhus ja isiku seisundist, milline on kajastatud joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis, hindab kohus tema süüd suureks. Samas tuleb nõustuda prokuröriga selles, et kuritegu pandi toime öisel ajal, mil liiklus on äärmisel hõre, mistõttu teiste isikute tervise ja vara ohtu seadmise risk oli väike. See asjaolu vähendab isiku süü suurust. Arvestades kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, mõistab kohus Valeri Dubininile sanktsiooni keskmisest määrast kergema karistuse – 1 aasta 6 kuud. Vähendades karistust ühe kolmandiku võrra, jääb karistuseks 1 aasta vangistust. Kohus nõustub prokuröriga ka selles, et Valeri Dubinini suhtes on võimalik kohaldada asenduskaristusena üldkasuliku tööd. Seda eelkõige põhjusel, et viimasest karistamisest on süüdistatav suutnud elada ligi 4 aastat suhteliselt õiguskuulekalt (v.a. üks veoautoga seotud 4 väärtegu 2019.a. jaanuaris). Seega asendab kohus
lg 1 alusel vangistuse üldkasuliku tööga ja määrab üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 18 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Arvestades toimepandud kuriteo laadi (seos alkoholi tarvitamisega), peab kohus põhjendatuks
lg 2 p 2 alusel määrata Valeri Dubininile üldkasuliku töö tegemise ajal täiendavateks kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ning
lg 2 p 8 alusel osalema sotsiaalprogrammis.
lg 4 p 2 kohustab sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral võtma ära lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse. Kuna Valeri Dubininit on juba varem samalaadse kuriteo eest karistatud ja kohaldatud ka lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks, siis uue samalaadse kuriteo toimepanemine peab kaasa tooma juhtimisõiguse äravõtmise eelmisest pikemaks ajaks. Kohus võtab seekord juhtimisõiguse ära 10 kuuks. Kriminaalmenetluse kulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuluks on käesolevas kriminaalasjas sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäära. Seega mõistab kohus süüdistatavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja sundraha, mida KrMS § 2565 lg-st 2 tulenevalt vähendab poole võrra, s.o 405 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda või määrab, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Valeri Dubinin ei tööta, mistõttu rahuldab kohus süüdistatava taotluse, võimaldades tal tasuda sundraha kahe kuu jooksul, mõlemas kuus 202.50 eurot. Kohus juhindub KrMS § 2561, § 2564 , § 2565 lg 1 p 2, § 233 – 238, § 306, § 313. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teate saabumise korral on motiveeritud kohtuotsus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu kättesaadav alates 13.08.2019.a. kell 13.00. (allkirjastatud digitaalselt) Aime Ivanson kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.