Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Tulenevalt
lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja hagiavalduses soovinud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Hagimaterjalid ja Tartu Maakohtu 17.04.
Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt VÕS § 164 lg 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule ning sama paragrahvi teise lõike alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Hageja nõude aluseks on kostja ja Bigbank AS vahel XX.XX.XXXX. a sõlmitud järelmaksuleping nr XXX. Lepingu kohaselt võimaldas pank kostjale laenusumma 429 eurot kasutamist kohvimasin Melitta Caffeo ostmiseks ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste annuiteetmaksetena alates 15.11.2016 kuni 15.11.2018. Kostja rikkus lepingut jättes tasumata osamaksed alates 15.02.2017. Laenuandja ütles laenulepingu üles 04.08.2017. 29.03.2018 loovutas Bigbank AS oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile (hagejale). VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu puhul tuleb maksta intressi üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt lepingule on kokku lepitud intressi määr 30,48% aastas ehk 0,08% päevas tagastamata laenumakse summa jäägilt. Kostja võlgneb hagejale põhivõlgnevuse 402,28 eurot, intressid 60,77 eurot. Hageja nõuab lisaks põhivõlgnevusele kostjalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud põhinõudelt viivise väljamõistmist alates 05.08.2017.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata summalt päevas. Käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga (s.o perioodil 05.08.2017–18.06.2019) on sissenõutavaks muutunud lisanduva viivise suuruseks 60,17 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtuotsuse tegemise ajani sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 60,17 eurot (54,62+5,55). Menetluskulude jaotus
lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda. 3
lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt
lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on
Hageja taotleb kostjalt menetluskulude kogusummas 581 eurot väljamõistmist, s.h riigilõiv 125 eurot, õigusabikulud 420 eurot ja kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest 36 eurot. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Kohtutäituri tasu suurus menetlusdokumentide kättetoimetamise eest tuleneb kohtutäituri seadusest.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul oli praegusel juhul asi õiguslikult lihtne ja väikse mahuga, tegemist on standardse hagiavaldusega, missuguseid on hageja esitanud korduvalt. Kohus peab põhjendatuks käesolevas menetluses õigusabikulusid kokku 100 euro ulatuses. Seega on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv 125 eurot, õigusabikulud 100 eurot ja kohtutäituri tasu 36 eurot, s.o kokku 261 eurot. Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist
Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt
Kostja elukoht on hagiavalduses ja rahvastikuregistris on Aia 6-6, Rannu alevik, Elva vald, 61120 Tartu maakond. Maksekäsu kiirmenetluses on tehtud kindlaks, et sellel aadressil kostja ei ela. Maksekäsu kiirmenetluse kestel anti menetlusdokumendid kättetoimetamiseks kohtutäiturile, kuid kohtutäituril ei õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada. Politsei- ja Piirivalveameti andmetel puudub isikul kindel elukoht. Kohus toimetas hagiavalduse kostjale kätte avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Seetõttu leiab kohus, et ka tagaseljaotsus tuleb Silvo Viljakule kätte toimetada avalikult vastavalt
lg 3 ja 4 sätestatule.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.