RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-19-557
- september 2019 Eesistuja Viive Ligi, liikmed Heiki Loot ja Jüri Põld I. A. kaebus Tartu Vangla
- veebruari
- a ja
- märtsi
- a otsuste tühistamiseks ning vangla kohustamiseks tegema uut otsust Kaebaja I. A. Vastustaja Tartu Vangla Tartu Ringkonnakohtu
- mai
- a määrus I. A. määruskaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Rahuldada I. A. määruskaebus.
- Tühistada Tartu Halduskohtu
- mai
- a määruse resolutsiooni p 1 ja Tartu Ringkonnakohtu
- mai
- a määrus haldusasjas 3-19-
- Saata asi Tartu Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
- Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi initsiaalidega. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tartu Vangla jättis
- veebruari
- a otsusega nr 6-24/403-2 rahuldamata kinnipeetav I. A. taotluse vaide esitamise tähtaja ennistamiseks. Otsuse kohaselt esitas I. A. Tartu Vanglale
- jaanuaril 2019 taotluse vaide tähtaja ennistamiseks Tartu Vangla direktori
- veebruari
- a käskkirja nr 1-1/27 „Tartu Vangla kodukord“ p 7.1.43, mis keelab vanglas kinnipeetavale silmaklapid, tühistamise nõudes. Vangla leidis, et kuna kaebaja tutvus Tartu Vangla kodukorraga
- veebruaril 2016, oli viimane vaide esitamise kuupäev
- märts 2016 ning puuduvad mõjuvad põhjused, mis õigustaksid menetlustähtaja möödalaskmist. Kaebaja esitas
- veebruaril 2019 Tartu Vangla
- veebruari
- a otsuse peale vaide, milles taotles silmaklappide lubamist, viidates kodukorra p-le 7.1.43, ning palus oma avalduse uuesti läbi vaadata. Kaebaja selgitas, et öövalgustus kahjustab tervist ja rikub und. Tartu Vangla tagastas
- märtsi
- a otsusega nr 1-11/38-2 I. A. vaide, kuna vaide esitamise tähtaeg on mööda lastud ning seda ei ennistata.
- I. A. esitas
- märtsil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla
- veebruari
- a otsuse ja
- märtsi
- a otsuse tühistamiseks ja vangla kohustamiseks tegema uut otsust. Kaebaja soovib, 3-19-557 et vangla eemaldaks kodukorrast punkti 7.1.43, mis keelab silmaklappide kasutamise. Öine valgus ärritab kaebaja silmi, kutsudes esile depressiooni. Kaebaja magab mütsiga, mis solvab ja alandab tema inimväärikust. Öise valguse kahjulikkusest tervisele on ajakirjanduses ilmunud mitmeid artikleid.
- Tartu Halduskohus tagastas
- mai
- a määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse. Kohus leidis, et vangla otsuste vaidlustamine on lubatud vaid juhul, kui need rikuvad kaebaja õigusi eraldiseisvalt vaide esemest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 4). Praegu see nii ei ole. Selleks et saada õigus magada vanglas silmaklappidega, tuleks kaebajal pöörduda kohtu poole põhinõudega (Tartu Vangla kodukorra p 7.1.43 tühistamise nõudega). Seda ei ole kaebaja teinud. Kohus ei suuna kaebajat tühistamisnõude esitamisele, sest selles osas on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Isegi kui leida, et kaebaja ei saanud
- veebruaril 2016 Tartu Vangla kodukorraga tutvudes kohe aru, et selle p 7.1.43 avaldab talle negatiivset mõju, pidi see talle olema selge hiljemalt
- a suvel, sest alates
- a juulikuust on kaebaja pöördunud vangla poole taotlustega, millest nähtub, et teda häirib öine kambri valgustus. Kaebaja esitas aga vaide koos tähtaja ennistamise taotlusega alles pool aastat hiljem. Vangla tagastas vaide õiguspäraselt, sest see on esitatud tähtaega ületades ning mõjuvaid põhjuseid tähtaja ennistamiseks ei esine. Kuivõrd Tartu Vangla otsuste vaidlustamine ei ole arvestades HKMS § 45 lg-s 4 toodud piirangut lubatav, siis tuleb kaebuses esitatud tühistamisnõuded koos kohustamisnõudega HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada ning kohus ei suuna kaebajat esitama tühistamisnõuet, milles on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata.
- I. A. esitas ringkonnakohtule määruskaebuse.
- Tartu Ringkonnakohus tagastas
- mai
- a määrusega I. A. määruskaebuse halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 peale HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
- I. A. palub kohtute määrused tühistada, sest hinnatud ei ole kõiki tõendeid, eriti vangla võimalust leida parem lahendus.
- Tartu Vangla Riigikohtule oma seisukohta ei esitanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Praeguses asjas on kaebaja vaidlustanud vangla kodukorra p 7.1.43 ja taotlenud tähtaja ennistamist. Kaebaja on nii
- jaanuari
- a taotluses kui ka
- veebruari
- a vaides selgelt väljendanud, et tema eesmärgiks on silmaklappide eemaldamine keelatud esemete nimekirjast ning nõue vangla vastu silmaklappide väljastamiseks, et vähendada öövalguse negatiivset mõju tema tervisele. Tartu Vangla direktori
- veebruari
- a käskkirja nr 1-1/27 „Tartu Vangla kodukord“ p 7.1.43 järgi on silmaklapid vanglas viibivatele kinnipeetavatele määratletud keelatud esemetena. Vangla kodukord on individuaal-abstraktse iseloomuga, st piiratud adressaatide ringile suunatud üldkorraldus (vt halduskolleegiumi määrust asjas nr 3-17-749/24, p 12). Kolleegium on varem selgitanud (vt asi nr 3-3-1-95-07, p 14), et „üldkorralduse vaidlustamise tähtaja kulgema hakkamine sõltub sellest, millal avaldub selle mõju akti adressaadi õigustele. Juhul, kui üldkorralduse säte mõjutab isiku õigusi vahetult, tuleb kaebus halduskohtule esitada 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest. Kui tegemist on määratlemata arvu juhtumeid käsitleva sättega, mis akti adressaadi õigusi selle teatavakstegemise ajal ei mõjuta, saab isik esitada kaebuse üldkorralduse tühistamiseks 30 päeva jooksul pärast mõju ilmnemist“. 2
(3)3-19-557
- Kolleegium ei nõustu halduskohtuga, et kaebajale ei saanud soovitada, et ta esitaks põhinõudena Tartu Vangla kodukorra p 7.1.43 tühistamisnõude, sest läbimata oli selle nõude kohustuslik kohtueelne menetlus (vt HKMS § 47 lg 1). Asja materjalidest (tl 21–23) nähtub, et kaebaja varasemad pöördumised seondusid peaasjalikult nõudega kustutada tema tervist mõjutav öötuli või muuta öötule asukohta. Sellises olukorras ei saanud eeldada esitatud nõuete eduväljavaadete puudumist ega seda, et kaebaja esitaks samal ajal ka nõude kodukorra silmaklappe keelava sätte tühistamiseks. On usutav, et kodukorra p 7.1.43 mõju ilmnes kaebaja suhtes hiljem, alates hetkest, mil sai selgeks, et öötuld ei kustutata ja selle asukohta ei muudeta ning on vaja kasutusele võtta muud abivahendid, et vähendada öötule kahjulikku mõju. Pärast Sotsiaalministeeriumi
- jaanuari
- a soovitust (tl 17 pöördel) kasutada öötule mõjutuste vähendamiseks une- või öömaski, on kaebaja pöördunud vangla poole kodukorra p 7.1.43 tühistamise nõudega tähtaegselt, viidates ühtlasi Sotsiaalministeeriumi soovitusele.
- Eeltoodule tuginedes rahuldab kolleegium määruskaebuse, tühistab Tartu Halduskohtu
- mai
- a määruse resolutsiooni p 1 ning Tartu Ringkonnakohtu
- mai
- a määruse. Kolleegium saadab asja Tartu Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kolleegium asendab (HKMS § 175 lg 3). avaldatavas määruses omal algatusel kaebaja nime initsiaalidega (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)