← Eesti

3-19-557/19

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-19-557

  1. september 2019 Eesistuja Viive Ligi, liikmed Heiki Loot ja Jüri Põld I. A. kaebus Tartu Vangla
  2. veebruari
  3. a ja
  4. märtsi
  5. a otsuste tühistamiseks ning vangla kohustamiseks tegema uut otsust Kaebaja I. A. Vastustaja Tartu Vangla Tartu Ringkonnakohtu
  6. mai
  7. a määrus I. A. määruskaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  8. Rahuldada I. A. määruskaebus.
  9. Tühistada Tartu Halduskohtu
  10. mai
  11. a määruse resolutsiooni p 1 ja Tartu Ringkonnakohtu
  12. mai
  13. a määrus haldusasjas 3-19-
  14. Saata asi Tartu Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
  15. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi initsiaalidega. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  16. Tartu Vangla jättis
  17. veebruari
  18. a otsusega nr 6-24/403-2 rahuldamata kinnipeetav I. A. taotluse vaide esitamise tähtaja ennistamiseks. Otsuse kohaselt esitas I. A. Tartu Vanglale
  19. jaanuaril 2019 taotluse vaide tähtaja ennistamiseks Tartu Vangla direktori
  20. veebruari
  21. a käskkirja nr 1-1/27 „Tartu Vangla kodukord“ p 7.1.43, mis keelab vanglas kinnipeetavale silmaklapid, tühistamise nõudes. Vangla leidis, et kuna kaebaja tutvus Tartu Vangla kodukorraga
  22. veebruaril 2016, oli viimane vaide esitamise kuupäev
  23. märts 2016 ning puuduvad mõjuvad põhjused, mis õigustaksid menetlustähtaja möödalaskmist. Kaebaja esitas
  24. veebruaril 2019 Tartu Vangla
  25. veebruari
  26. a otsuse peale vaide, milles taotles silmaklappide lubamist, viidates kodukorra p-le 7.1.43, ning palus oma avalduse uuesti läbi vaadata. Kaebaja selgitas, et öövalgustus kahjustab tervist ja rikub und. Tartu Vangla tagastas
  27. märtsi
  28. a otsusega nr 1-11/38-2 I. A. vaide, kuna vaide esitamise tähtaeg on mööda lastud ning seda ei ennistata.
  29. I. A. esitas
  30. märtsil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla
  31. veebruari
  32. a otsuse ja
  33. märtsi
  34. a otsuse tühistamiseks ja vangla kohustamiseks tegema uut otsust. Kaebaja soovib, 3-19-557 et vangla eemaldaks kodukorrast punkti 7.1.43, mis keelab silmaklappide kasutamise. Öine valgus ärritab kaebaja silmi, kutsudes esile depressiooni. Kaebaja magab mütsiga, mis solvab ja alandab tema inimväärikust. Öise valguse kahjulikkusest tervisele on ajakirjanduses ilmunud mitmeid artikleid.
  35. Tartu Halduskohus tagastas
  36. mai
  37. a määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse. Kohus leidis, et vangla otsuste vaidlustamine on lubatud vaid juhul, kui need rikuvad kaebaja õigusi eraldiseisvalt vaide esemest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 4). Praegu see nii ei ole. Selleks et saada õigus magada vanglas silmaklappidega, tuleks kaebajal pöörduda kohtu poole põhinõudega (Tartu Vangla kodukorra p 7.1.43 tühistamise nõudega). Seda ei ole kaebaja teinud. Kohus ei suuna kaebajat tühistamisnõude esitamisele, sest selles osas on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Isegi kui leida, et kaebaja ei saanud
  38. veebruaril 2016 Tartu Vangla kodukorraga tutvudes kohe aru, et selle p 7.1.43 avaldab talle negatiivset mõju, pidi see talle olema selge hiljemalt
  39. a suvel, sest alates
  40. a juulikuust on kaebaja pöördunud vangla poole taotlustega, millest nähtub, et teda häirib öine kambri valgustus. Kaebaja esitas aga vaide koos tähtaja ennistamise taotlusega alles pool aastat hiljem. Vangla tagastas vaide õiguspäraselt, sest see on esitatud tähtaega ületades ning mõjuvaid põhjuseid tähtaja ennistamiseks ei esine. Kuivõrd Tartu Vangla otsuste vaidlustamine ei ole arvestades HKMS § 45 lg-s 4 toodud piirangut lubatav, siis tuleb kaebuses esitatud tühistamisnõuded koos kohustamisnõudega HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada ning kohus ei suuna kaebajat esitama tühistamisnõuet, milles on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata.
  41. I. A. esitas ringkonnakohtule määruskaebuse.
  42. Tartu Ringkonnakohus tagastas
  43. mai
  44. a määrusega I. A. määruskaebuse halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 peale HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  45. I. A. palub kohtute määrused tühistada, sest hinnatud ei ole kõiki tõendeid, eriti vangla võimalust leida parem lahendus.
  46. Tartu Vangla Riigikohtule oma seisukohta ei esitanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  47. Praeguses asjas on kaebaja vaidlustanud vangla kodukorra p 7.1.43 ja taotlenud tähtaja ennistamist. Kaebaja on nii
  48. jaanuari
  49. a taotluses kui ka
  50. veebruari
  51. a vaides selgelt väljendanud, et tema eesmärgiks on silmaklappide eemaldamine keelatud esemete nimekirjast ning nõue vangla vastu silmaklappide väljastamiseks, et vähendada öövalguse negatiivset mõju tema tervisele. Tartu Vangla direktori
  52. veebruari
  53. a käskkirja nr 1-1/27 „Tartu Vangla kodukord“ p 7.1.43 järgi on silmaklapid vanglas viibivatele kinnipeetavatele määratletud keelatud esemetena. Vangla kodukord on individuaal-abstraktse iseloomuga, st piiratud adressaatide ringile suunatud üldkorraldus (vt halduskolleegiumi määrust asjas nr 3-17-749/24, p 12). Kolleegium on varem selgitanud (vt asi nr 3-3-1-95-07, p 14), et „üldkorralduse vaidlustamise tähtaja kulgema hakkamine sõltub sellest, millal avaldub selle mõju akti adressaadi õigustele. Juhul, kui üldkorralduse säte mõjutab isiku õigusi vahetult, tuleb kaebus halduskohtule esitada 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest. Kui tegemist on määratlemata arvu juhtumeid käsitleva sättega, mis akti adressaadi õigusi selle teatavakstegemise ajal ei mõjuta, saab isik esitada kaebuse üldkorralduse tühistamiseks 30 päeva jooksul pärast mõju ilmnemist“. 2

(3)3-19-557
  1. Kolleegium ei nõustu halduskohtuga, et kaebajale ei saanud soovitada, et ta esitaks põhinõudena Tartu Vangla kodukorra p 7.1.43 tühistamisnõude, sest läbimata oli selle nõude kohustuslik kohtueelne menetlus (vt HKMS § 47 lg 1). Asja materjalidest (tl 21–23) nähtub, et kaebaja varasemad pöördumised seondusid peaasjalikult nõudega kustutada tema tervist mõjutav öötuli või muuta öötule asukohta. Sellises olukorras ei saanud eeldada esitatud nõuete eduväljavaadete puudumist ega seda, et kaebaja esitaks samal ajal ka nõude kodukorra silmaklappe keelava sätte tühistamiseks. On usutav, et kodukorra p 7.1.43 mõju ilmnes kaebaja suhtes hiljem, alates hetkest, mil sai selgeks, et öötuld ei kustutata ja selle asukohta ei muudeta ning on vaja kasutusele võtta muud abivahendid, et vähendada öötule kahjulikku mõju. Pärast Sotsiaalministeeriumi
  2. jaanuari
  3. a soovitust (tl 17 pöördel) kasutada öötule mõjutuste vähendamiseks une- või öömaski, on kaebaja pöördunud vangla poole kodukorra p 7.1.43 tühistamise nõudega tähtaegselt, viidates ühtlasi Sotsiaalministeeriumi soovitusele.
  4. Eeltoodule tuginedes rahuldab kolleegium määruskaebuse, tühistab Tartu Halduskohtu
  5. mai
  6. a määruse resolutsiooni p 1 ning Tartu Ringkonnakohtu
  7. mai
  8. a määruse. Kolleegium saadab asja Tartu Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kolleegium asendab (HKMS § 175 lg 3). avaldatavas määruses omal algatusel kaebaja nime initsiaalidega (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.