1-18-7460/16

1-18-7460 KOHT UMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.06.

1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-18-7460 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Kristina Tomtšakovskaja Tõlk Zemfira Lampmann Kaitsja Silver Reinsaar (lepinguline) Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid Aleksandr Lepassaare tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu Aleksandr Lepassaar (ik: 38012312237; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 13.06.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada Aleksandr Lepassaar karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 09.10.
4. a , millest esimeseks 6 (kuueks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametnik u järelevalve alla.
5. KarS § 76 lg 5 alusel allutada Aleksandr Lepassaar katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järe l kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andme id oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Kohaldada Aleksandr Lepassaare suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida narkootikumidevastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 6 (kuus) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
7. Aleksandr Lepassaarele määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
8. Aleksandr Lepassaar vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna kriminaalhooldusosakonnale, Aleksandr Lepassaarele ja tema kaitsjale. Vangla Ida-Harju Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 22.05.
9. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Lepassaare tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Harju Maakohtu 18.10.
10. a kohtumäärusega tunnistati KrMS § 489 11 lg 1 p 1 alusel lubatavaks Aleksandr Lepassaare suhtes tehtud Saksamaa Liitvabariigis Hammi Jaoskonnakohtu 06.02.
11. a kohtuotsus nr 9 Ls-910 js 1935/17-3/18 täitmine Eesti Vabariigis ning määrati, et Aleksandr Lepassaarel kuulub tunnustatud kohtuotsuse alusel ärakandmisele 3 (kolm) aastat vangistust. Karistuse kandmise algus oli 09.10.
12. a ja lõpp on 09.10.
13. a. Aleksandr Lepassaare kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikul on üks kehtiv kriminaalkaristus ning vanglas viibib ta esmakordselt. Viimati on isik süüdi mõistetud suures koguses narkootikumide vahendamise eest. Ajendiks on olnud materiaa lse kasu saamine. Soodustavateks teguriteks on alkoholi/narkootikumide tarvitamine, isiku mõjutatavus, impulsiivsus, ebapiisav probleemide lahendamise oskus ja oskamatus arvestada oma tegude tagajärgedega. Vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Käesoleval ajal resotsialiseeriva iseloomuga tegevused vangistuse ajal puuduvad. Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxxx. Tegemist on elamiskõlbliku eramajaga, mis on kinnipeetava ja tema endise abikaasa ühisomandis. Endine abikaasa on andnud kirjaliku nõusoleku, et kinnipeetav võib antud aadressile vabanemisjärgselt elama asuda elektroonilise valve kohaldamisega. Majas elab süüdimõistetu tütar ja ema, kes on samuti andnud oma kirjaliku nõusoleku isiku elama asumiseks nimetatud aadressile. Kinnipeetava kaitsja on kohtule edastanud ettevõtte Xxxx OÜ poolt esitatud garantiikirja, mille kohaselt nimetatud ettevõte võtab kinnipeetava vabanemisel tööle xxxx. Nad on teadlikud, et isiku on olemas vajalikud kogemused. Tema töötasu on vahemikus 800-1200 eurot. Seega on kinnipeetaval olemas ka vabanemisjärgne töökoht. Iseloomustusest nähtub, et Tallinna Vangla andmetel on kinnipeetaval 10.05.2019 seisuga vabanemisfondis 696,68 eurot. Kinnipee ta va lähedased on avaldanud valmisolekut isikut materiaalselt toetada tema tingimisi ennetähtae gse vabanemise korral. Kõigil neil on olemas stabiilne sissetulek töötasu näol, mis võimaldab selle tegemist. Aleksandr Lepassaar taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Natalia Duškina esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Aleksandr Lepassaare vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta elektroonilise järelevalve alla (Vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja taotleb isiku vabastamist. Ta on esmakordselt vangistuses ning vangistuse mõju on eelduslikult väga tugev. Isik on kinnitanud, et tal ei ole raske narkootikumidest kõrvale hoida ja ta on täielikult nõus raviga ja sotsiaalprogrammis osalemisega. Kuriteo toimepane mise protsent on madal. Kinnipeetaval on vabaduses olemas töökoht, tugivõrgus tik, vabanemisfondis on raha, mis aitab toime tulla. Lisaks sellele on lähedased nõus teda toetama. Kõik mis isikule on ette nähtud vangistuses teha on tehtud ja distsiplinaarkaristused puuduvad. Ta saab aru kuidas peab vabaduses käituma. Kaitsja palub kinnipeetava vabastada tingimis i enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et Aleksandr Lepassaare võib vangistusest tingimis i ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamise l arvesse kõik Aleksandr Lepassaare isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 1 aasta ja 8 kuud vangistust ning tema käitumine vangistuses on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab kinnipeetava poolt kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda narkootikumide tarvitamise tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on kinnipeetava puhul kuritegude toimepanemise üheks soodustegur iks narkootikumide tarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam narkootikumide kahjulikkusest ning tahe neid edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinna ngul võimaldab Aleksandr Lepassaare tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valve kohaldamisega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järeleva lvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Aleksandr Lepassaarele võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta vangla ega prokurör. Vangla iseloomus tuse kohaselt on kinnipeetava puhul üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 18 %, mis on madal näitaja. Iseloomustusest nähtub, et isik oskab kirjeldada oma probleeme ja võimalikke probleemilahendusviise. Tema tulevikueesmärgid on realistlikud, mis kohtu hinnangul aitavad isikul edaspidi käituda seaduskuulekalt. Samuti on isik läbinud varasema kriminaalhoolduse rahuldavalt, ilma rikkumisteta. Eelnevast lähtudes ei nõustu kohus vangla ja prokuröri seisukohaga ning leiab, et vanglakaristus on käesolevaks hetkeks saavutanud enda eesmärgid ning kinnipeetava vabastamine tingimisi enne tähtaega on põhjendatud. Pärast vabanemist on Aleksandr Lepassaarel olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ja kriminaalhooldusega on nõustunud ka Aleksandr Lepassaar, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/