← Eesti

1-18-6401/63

Obsah (10)§ 184§ 424§ 64§ 68§ 50§ 55§ 832§ 74§ 75§ 78

1-18-6401 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2019, Tallinn Kriminaalasja number Kohtukoosseis 1-18-6401 (18230100690) k

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 424 lg 2 järgi ja Jelena Bubnova süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1 üldmenetluses Orest Bitšev (isikukood 37410190254, elukoht xxx, määratlemata kodakondsus, kesk-eriharidus, emakeel: vene keel, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud, sh Harju Maakohtu 27. aprilli 2010. a otsusega

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi viie aasta ja ühe kuu pikkuse vangistusega; tõkend – vahistamine alates

  1. märtsist 2018) Vandeadvokaat Leelo Viil (määratud korras) Jelena Bubnova (isikukood 46602100322, elukoht xxx, määratlemata kodakondsus, keskharidus, emakeel: vene keel, töökoht puudub, kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole; tõkend – elukohast lahkumise keeld) Vandeadvokaat Raivo Bergson (määratud korras) Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Arika Almann Sekretär Tõlk Kriminaalasi Süüdistatav Kaitsja Süüdistatav Kaitsja Prokurör RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 306, § 309 lg-st 3, § 310 lg-st 1, §-dest 311-313 kohus otsustas:
  2. Tunnistada Orest Bitšev süüdi

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning mõista talle karistusena vangistus 7 aastat.

2. Tunnistada Orest Bitšev süüdi

§ 424lg 2 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 aastat ja 6 kuud.

3.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus raskeima üksikkaristuse suurendamise teel, karistades Orest Bitševi vangistusega 8 aastat. 4.

§ 68

lg 1 lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja sisse ja lugeda karistuse kandmist alates 7. märtsist 2018. 5. Kohaldada Orest Bitševile

§ 50

lg 1 p 1 ja § 424 lg 3 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine üheks aastaks.

§ 55

lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus koos vangistusega mõistmisel kogu põhikaristuse kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

  1. Vastavalt LS § 127 sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
  2. Orest Bitševile kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 8.

§ 832

lg 1 ja § 184 lg 5 p 2 alusel konfiskeerida Orest Bitševile kuuluv sularaha 1180 eurot, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole. 9. Tunnistada Jelena Bubnova süüdi

§ 184lg 2 p 1 järgi ja karistada teda vangistusega 3 aastat ja 6 kuud.

10.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Jelena Bubnova 5 (viie) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid: isik on kohustatud elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 11.

§ 75

lg 2 p 21 kohaselt kohustada Jelena Bubnovat käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi aineid ja

§ 75

lg 2 p 7 alusel mitte suhtlema narkootilisi aineid käitlevate või selle eest süüdi mõistetud isikutega. 12.

§ 78

p 1 kohaselt lugeda Jelena Bubnovale määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates

  1. veebruarist
  3. Jelena Bubnovale kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
  4. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Orest Bitševilt riigituludesse riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 2028 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 563 eurot, 2/3 narkootilise aine ekspertiisiga nr 18EAN0182 seotud menetluskulust 168 eurot, s.o 112 eurot, DNA-ekspertiisiga nr 18EGE0163 seotud menetluskulu 456 eurot, DNA-ekspertiisiga nr 18E-GE0210 seotud menetluskulu 114 eurot, narkootilise aine ekspertiisiga nr 18EAN0238 seotud 2 menetluskulu 84 eurot ning esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1350 eurot, kokku 4707 eurot.
  5. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99919700007104 ja selgitus „Orest Bitšev, kriminaalasi 1-18-6401, menetluskulud ja sundraha.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
  6. KrMS § 180 lg 3
  7. lause alusel määrata, et Orest Bitšev peab tasuma menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 392 eurot 25 senti.
  8. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Jelena Bubnovalt riigituludesse riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 830 eurot, 1/3 narkootilise aine ekspertiisiga 18E-AN0182 seotud menetluskulust 168 eurot, s.o 56 eurot, DNA-ekspertiisiga nr 18E-GE0675 seotud menetluskulu 57 eurot ning esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1350 eurot, kokku 2293 eurot.
  9. KrMS § 180 lg 3
  10. lause alusel määrata, et Jelena Bubnova peab tasuma menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o esimese 11 kuu jooksul 191 eurot 8 senti ja
  11. kuul 191 eurot 12 senti.
  12. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99919700007117 ja selgitus „Jelena Bubnova, kriminaalasi 1-18-6401, menetluskulud ja sundraha.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
  13. KrMS § 126 lg 3 p 1 ja § 191 alusel – narkootilise aine ekspertiisidest järele jäänud aine konfiskeerida ja jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks.
  14. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel Orest Bitševi poolt kuriteo matkimise käigus üle antud sangadega kilekott, minigrip kilekotid ja kilepakend, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas – hävitada kui väärtusetu asi.
  15. 3 DVD-plaati ja 1 CD-plaat jälitustoimingu protokollis kajastatud heli- ja videofailidega jätta kriminaaltoimikusse. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis
  16. märtsil 2019 kell 14.
  17. Otsusele võib esitada Tallinna 3 Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS
  18. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis
  19. märtsil 2019 kell 14.
  20. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS
  21. Orest Bitševi süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud kuriteo (Harju Maakohtu
  3. aprilli
  4. a otsusega tunnistati süüdi

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi), käitles ühiselt ja kooskõlastatult koos Jelena Bubnovaga suures koguses, s.o vähemalt kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilist ainet metamfetamiini. Nimelt omandas Orest Bitšev ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikutelt mitte vähem kui 62,21 grammi narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavat pulbrit (metamfetamiini puhtal kujul mitte vähem kui 8,56 grammi), mille toimetas vastavalt eelnevale omavahelisele kokkuleppele Jelena Bubnova korterisse asukohaga Tallinnas xxx, kus Jelena Bubnova hoidis nimetatud metamfetamiini enda valduses ja pakendas müügikogusteks ning andis seejärel tagasi Orest Bitševile, kes andis seda ebaseaduslikult edasi kohtueelses menetluses tuvastatud ja tuvastamata isikutele. Osa nimetatud metamfetamiinist andis Orest Bitšev ebaseaduslikult edasi A Mile: - - 08.02.2018 kell 18.32 andis Orest Bitšev läbi Tallinnas xxx asuva kortermaja juures oleva peidiku A Mile edasi kolm väiksemat minigrip kilekotti ja ühe suurema minigrip kilekoti, milles oli kokku 61,23 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldas kokku 8,34 grammi puhast metamfetamiini ning mille eest A M andis Orest Bitševile 950 eurot; 19.02.2018 kell 16.16 andis Orest Bitšev Tallinnas xxx asuvas korteris A Mile edasi kilepakendi, milles oli 0,98 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldas 0,22 grammi puhast metamfetamiini. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Metamfetamiin kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. 4 Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Metamfetamiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 0,3 grammist ainest puhtal kujul. Seega pani Orest Bitšev toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise grupis isikuna, kes on varem toime pannud

  1. peatükki
  2. jaos sätestatud kuriteo, s.o

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Samuti süüdistatakse Orest Bitševi selles, et ta juhtis tahtlikult 19.04.2017 kella 21.00 paiku Tallinnas xxx juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 758T kohaselt tuvastati Orest Bitševi uriinist amfetamiini, kokaiini, klonasepaami metaboliiti, tetrahüdrokannabinooli ning Orest Bitševil esines narkootiline joove). Samuti juhtis ta tahtlikult 06.10.2017 ajavahemikul 14.45 kuni 15.01 Tallinnas xx puiestee ja xx tänava ristmikul mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 1856T kohaselt tuvastati Orest Bitševi uriinist karfentanüüli, tramadooli, metadooni, zopiklooni ning Orest Bitševil esines narkootiline joove). Samuti juhtis ta tahtlikult 24.11.2017 kella 22.56 paiku Tallinnas xxx tänava ja xx tee ristmiku juures, liikudes xxx tänava suunas, mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 2138T kohaselt tuvastati Orest Bitševi uriinist amfetamiini, metadooni, norfentanüüli, alprasolaami, spice, klonasepaami metaboliiti, zopiklooni, tetrahüdrokannabinooli ning Orest Bitševil esines narkootiline joove). Seeläbi rikkus Orest Bitšev liiklusseaduse § 69 lg 1 ja 3 ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Seega pani Orest Bitšev toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

  1. Jelena Bubnovat süüdistatakse selles, et ta käitles ühiselt ja kooskõlastatult koos Orest Bitševiga suures koguses, s.o vähemalt kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilist ainet metamfetamiini. Nimelt omandas Orest Bitšev ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikutelt mitte vähem kui 62,21 grammi narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavat pulbrit (metamfetamiini puhtal kujul mitte vähem kui 8,56 grammi), mille toimetas vastavalt eelnevale omavahelisele kokkuleppele Jelena Bubnova korterisse asukohaga Tallinnas xxx, kus Jelena Bubnova hoidis nimetatud metamfetamiini enda valduses ja pakendas müügikogusteks ning andis seejärel tagasi Orest Bitševile, kes andis seda ebaseaduslikult edasi kohtueelses menetluses tuvastatud ja tuvastamata isikutele. Osa nimetatud metamfetamiinist andis Orest Bitšev ebaseaduslikult edasi A Mile: - - 08.02.2018 kell 18.32 andis Orest Bitšev läbi Tallinnas xxx asuva kortermaja juures oleva peidiku A Mile edasi kolm väiksemat minigrip kilekotti ja ühe suurema minigrip kilekoti, millistes oli kokku 61,23 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldas kokku 8,34 grammi puhast metamfetamiini ning mille eest A M andis Orest Bitševile 950 eurot; 19.02.2018 kell 16.16 andis Orest Bitšev Tallinnas xxx asuvas korteris A Mile edasi 5 kilepakendi, milles oli 0,98 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldas 0,22 grammi puhast metamfetamiini. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Metamfetamiin kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri
  2. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Metamfetamiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 0,3 grammist ainest puhtal kujul. Seega pani Jelena Bubnova toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise grupis, s.o

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

  1. Süüdistuse kohaselt heidetakse Orest Bitševile ja Jelena Bubnovale ette narkootilise aine (metamfetamiini) käitlemist kaastäideviijatena (grupis). Süüdistuse sisu kohaselt tegutsesid isikud ühiselt ja kooskõlastatult, kuid nende rollid teo toimepanemisel olid erinevad. Seetõttu hindab kohus iga süüdistatava panust ja seejärel analüüsib seda, kas nende tegevus on käsitatav kaastäideviimisena.
  2. Kohus leiab, et O. Bitševi tegevus narkootilise aine ehk metamfetamiini käitlemisel on tõendatud eeskätt tunnistaja A Mi kohtuistungil antud ütlustega, mille kohaselt ta omandas süüdistavalt kahel korral narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavat pulbrit. Tunnistaja selgitas, et teab O. Bitševit, keda tema tundis eeskätt „xxx“ kui isikut, kes ostis tunnistajalt kui narkootilise aine müüjalt fentanüüli, umbes
  3. a novembrist. Detsembris või jaanuaris pakkus O. Bitšev tunnistajale aga ise narkootilist ainet müügiks ja tegemist oli amfetamiiniga. Tunnistaja nõustus sellega ja samal ajal tegi ta ka koostööd politseiga, kellele teatas narkootilise aine käitlemisest. Süüdistatav pakkus narkootilist ainet hinnaga 13 eurot/gramm, mis on tunnistaja ütluste kohaselt tavapärasest mõnevõrra kõrgem hind, kuid on aktsepteeritav tulenevalt aine kvaliteedist. Esimesel korral, mis võis toimuda ka süüdistuses nimetatud kuupäeval (
  4. veebruar 2018), kuigi tunnistaja kuupäeva täpselt ei mäleta, leppisid nad tunnistaja kodus narkootilise aine müügis kokku ja O. Bitšev lubas tuua ainet ühe tunni pärast. Süüdistatav lahkus, tuli tagasi umbes 10 minuti pärast ja ütles tunnistajale, et nad peavad majast väljuma. A. Mi maja nurga taga oli lumes läbipaistev kilekott, mille sees oli amfetamiin. Tunnistaja võttis paki endaga koju kaasa ja andis üle politseile, kes kaalus seda ainet, mistõttu A. M sai teada, et ainet on vähem kui olema pidi. Tunnistaja ütluste kohaselt mäletab ta, et ainet oli pakis lubatust vähem ja nad arutasid seda hiljem süüdistatavaga, kes lubas olukorda selgitada. Narkootilist ainet nimetati omavahelises vestluses muu hulgas „belkaks“ või „ketiks“. Järgmisel korral leppisid nad süüdistatavaga kokku, et A. M ostab O. Bitševilt 300 6 grammi amfetamiini hinnaga samuti 13 eurot/gramm, mille eest tunnistaja andis süüdistatavale üle ka raha, kuigi süüdistatav tagastas osa rahast kui eelmisest korrast jäänud võlga. Seejärel liiguti koos väidetavasti narkootilise aine järele, kuid vahepeal läks süüdistatav kasiinosse, tunnistaja arvates selleks, et raha vahetada. Edasi mindi bussiga xxx, kus O. Bitšev palus tunnistajal oodata tankla juures ja ise läks baari, eeldatavasti narkootilise aine järele, kuid ei tulnud tagasi. Kui A. M läks teda baari otsima, oli süüdistatav koos rahaga kadunud ega vastanud enam ka telefonikõnedele. Samuti kinnitas tunnistaja, et enne seda juhtumit pakkus süüdistatav talle ühel korral n-ö proovikogust narkootilist ainet, mille A. M andis samuti üle politseile. Kohtu hinnangul ei esine tunnistaja ütlustes vastuolusid või ebatäpsusi sel määral, mis tingiks nende pidamist ebausaldusväärseks. Tunnistaja ei eita, et ta tegi O. Bitševilt narkootilise aine ostmisel koostööd politseiga ja seda kinnitavad ka jälitustoimingute protokoll ning jälitustoimiku andmed, kuid kohtu arvates ei muuda see A. Mi ütlusi iseenesest ebausutavaks.
  5. Tunnistaja A. Mi ütlusi kinnitab ka jälitustoimingu protokoll koos sellele lisatud fototabeli ja salvestistega (kd II, tl 1-65), mis kajastab tunnistaja ja süüdistatava vahelisi vestlusi ning isikute kohtumisi. Sellest nähtub, et
  6. jaanuaril 2018 toimus O. Bitševi ja tunnistaja vahel kohtumine ja vestlus, mille kohaselt A. M küsib süüdistatava käest, kas O. Bitšev saab talle hankida „belkat“, umbes 100 grammi ja mõistliku hinnaga. Süüdistatav kinnitab, et kui saab, siis 13 eurot/gramm ja lubab võtta ühendust (kd II, tl 5-6).
  7. jaanuaril 2018 võtab A. M süüdistatavaga ühendust ja toimub kohtumine, kus arutatakse muu hulgas „tjaga“ (fentanüüli) ja „belka“-ga (amfetamiin) seonduvat ning O. Bitšev uurib tunnistaja aadressi, lubades siis kaupa tuua. Samas muretseb süüdistatav selle pärast, et nende vestlusi võidakse pealt kuulata, mistõttu tuleb kokku leppida mingi konspireeritum suhtlemise viis. Samuti küsib tunnistaja, kas hinda saaks alandada 11 euroni/gramm, mille peale süüdistatav kinnitab, et sel juhul ei saa tõenäoliselt head asja. Vestlustest võib järeldada, et arutatakse narkootilise aine müüki (kd II, tl 11-24). Protokollist nähtub, et
  8. veebruaril 2018 väljastati A. Mile kuriteo matkimiseks 1100 eurot sularaha (jälitustoimingu protokolli lisa fototabel, foto nr 1), mille matkija pidi kokkusaamisel üle andma O. Bitševile, kui saab tema käest lubatud 100 grammi amfetamiini.
  9. veebruaril 2018 helistab A. M O. Bitševile ja lepitakse kokku kohtumine, kusjuures selle pakub välja süüdistatav. Kohtumine toimub samal päeval A. Mi kodus kell 18.21-18.30, kus süüdistatav teatab tunnistajale, et saab 80 kaheteistkümnega ehk siis kokku
  10. Süüdistatav teatab muu hulgas, et ei ole mõtet mõelda, tegemist on normaalse kaubaga. Seejärel toimub raha lugemine ja süüdistatav ütleb tunnistajale, et kaup on väljas trepikoja juures ning A. M väljub ja on võimalik aru saada, et O. Bitšev näitab talle pakendi asukohta.
  11. veebruaril 2018 kell 20.37 annab matkija politseile üle läbipaistva kilekoti, milles omakorda minigrip kilekott, milles omakorda minigrip kilekotid valge pulbrilise ainega, mille kaal u 67,6 grammi (
  12. veebruari
  13. a üleandmise-vastuvõtmise akt, jälitustoimingu protokolli lisa, kd II, tl 66). Selle koguse sai matkija xxx maja sissepääsu lähedalt lumehangest kell 18.32, peidiku asukohta näitas matkijale O. Bitšev kokkusaamisel. Sama päeva õhtul kell 22.07 helistab A. M O. Bitševile ja teatab, et on toimunud mingi jama, sest ei ole 80, vaid 67 grammi ning küsib, kas süüdistatav kontrollis, millele süüdistatav vastab eitavalt. Järgmisel päeval saadab süüdistatav tunnistajale sõnumi, milles küsib, mis oli „ketikese“ kaaluks, kas 67 grammi ja palub tagasi helistada (kd 2, tl 25-34). Seejärel suheldakse veel mõnel korral ja
  14. 7 veebruaril 2018 toimub järgmine kohtumine, kus O. Bitšev küsib A. Milt, kas viimane soovib veel kaupa, mille peale tunnistaja kinnitab, et seekord võtaks 300 grammi kahe peale, sest on veel üks isik, kes on huvitatud. O. Bitšev selgitab, et ega tal endal kaupa ei ole, tuleb inimestega ühendust võtta ja praegu on keeruline aeg, kuid lubab anda teada, kui palju on võimalik A. M kinnitab seejuures süüdistatavale, et tunnistaja soovib just O. Bitševiga tehingut teha, sest tema kauba peale ei ole keegi kaevanud. Samas arutatakse ka seda, miks eelmisel korral jäi lubatust 13 grammi puudu ja O. Bitšev kinnitab, et ei tea põhjust; see oli ka tema jaoks uudis ning ilmselt tuleb otsida uut kontakti (kd II, tl 36-40). Protokolli kohaselt väljastati kuriteo matkimise jaoks matkijale 3600 eurot sularaha, mille matkija pidi andma kokkusaamisel O. Bitševile, kui saab tema käest amfetamiini (jälitustoimingu protokolli lisa, fototabeli fotod nr 2 ja 3).
  15. veebruaril 2018 kell 16.14 tuli süüdistatav tunnistaja juurde, kus arutatakse hinda ja võimalikke tehinguid ja süüdistatav kinnitab, et alla 13 eurot/gramm praegu midagi head ei saa.
  16. veebruari
  17. a üleandmise-vastuvõtmise aktist (jälitustoimingu protokolli lisa, kd II, tl 84) nähtub, et matkija andis politseile üle kilepakendi, milles valge pulbriline aine. See pidi olema „proovikas“, mille andis matkijale O. Bitšev. Kuriteo matkimise eesmärgil väljastati matkijale veel 300 eurot sularaha (jälitustoimingu protokolli lisa, fototabeli foto nr 4). Seejärel
  18. veebruaril 2018 kell 17.35 toimub kohtumine A. Mi ja O. Bitševi vahel, kus antakse süüdistatavale raha üle, arutatakse erinevate ainete omaduste üle, misjärel O. Bitšev teatab, et kaupa tal kaasas ei ole ja tuleb sellele järgi minna xxx, xxx baari. Seejärel vestlus jätkub, O. Bitšev teatab, et tal on vaja raha vahetada. Jälitustoimingu protokollist nähtub, et kell 20.29 jõudsid O. Bitšev ja A. M xxx juurde, kuhu sisenes süüdistatav. Kell 20.46 väljus süüdistatav kasiinost ja jalgsi liigutakse koos xxx tn suunas. Teel selgitab süüdistatav tunnistajale, et kaasa tuleks võtta kilekotid, et mitte jätta oma DNA-d esemetele. Kell 21.12 jõudsid süüdistatav ja tunnistaja xxx xxx xxxjuurde ning A. M jäi ootama sinna, samas kui O. Bitšev läks üle xxx kortermajade vahelt xxx tee suunas. Kell 21.22 nähti O. Bitševit liikumas xxx tee piirkonnas, kuid otsest pidevat jälgimist ei olnud võimalik teha. Kell 21.36 sõitis A. M taksoga xxx söögikohta, viibis seal lühikest aega, seisis ka söögikoha ees ja seejärel sõitis koju (kd II, tl 49-61). Kohtu hinnangul langeb jälitustoimingu protokollis kajastatu kokku A. Mi ütlustega sündmuste käigu osas, muu hulgas puutuvalt sellesse, millal ja mis asjaoludel ta sai O. Bitševi käest narkootilist ainet. Samuti kinnitavad vestlustes kasutatud mõisted ja sellega seonduv tegevus seda, et jutt käib just nimelt narkootilise aine üleandmisest. Samuti nähtub vestlustest, et tegemist ei ole lubamatu provokatsiooniga kuriteo matkija poolt, vaid O. Bitšev osaleb aktiivselt müügitegevuses ja võtab tunnistajaga ise ühendust.
  19. Kohus märgib, et kontrollides jälitustoimikut, jõudis ta järeldusele, et jälitustoimingu protokollis viidatud load on väljastatud nõuetekohaselt; kohus ei tuvastanud ka muid rikkumisi, mis tingiksid jälitustegevuse tunnistamist ebaseaduslikuks.
  20. Samuti kinnitab tunnistaja A. Mi ütlusi talle
  21. veebruaril 2018 ja
  22. veebruaril 2018 narkootilise aine üleandmise kohta asitõendi vaatlusprotokoll (kd II, tl 89-90), mille kohaselt
  23. veebruaril 2018 anti politseile üle üleandmise-vastuvõtmise akti alusel 1 tk sangadega läbipaistev kilekott, mille sees on 1 minigrip kilekott, mille sees on omakorda 3 väiksemat minigrip kilekotti ja 1 suurem minigrip kilekott. Kõigilt minigrip kilekottidelt võeti DNAproov. Samuti
  24. veebruaril 2018 anti politseile üle 1 kiletükk. Asitõendi vaatlust tehti pärast narkootilise aine ekspertiisi, mistõttu pakendite sees on valge pulbrilise aine jäägid. 8 Ekspertiisiakti nr 18E-AN0182 kohaselt ekspertiisiks esitati valkjas pulber massiga kokku 29,09 g kolmes minigrip kilekotis ja valkjas pulber massiga 31,14 minigrip kilekotis (pulbri kogumass seega 60,23 g; ekspertiisimäärusest nähtub, et kogukaal koos pakenditega oli 67,6 g, vt kd II, tl 68). Uurimistulemusena selgus, et pulber sisaldab kokku 8,34 grammi metamfetamiini (kd II, tl 69-70). Ekspertiisiakti nr 18E-AN0238 kohaselt on ekspertiisiks esitatud valkjas pulber massiga 0,98 grammi, milles omakorda narkootilise aine metamfetamiini sisaldus 0,22 grammi. Kohtu hinnangul on see kooskõlas tunnistaja ütlustega ja jälitustoimingu protokollist nähtuvaga, mille kohaselt esimesel korral andis O. Bitšev talle kilekoti narkootilise ainega ja enne teise tehingu toimumist andis O. Bitšev talle n-ö proovidoosi. Kuigi istungil viitas tunnistaja amfetamiinile, leiab kohus, et tavapärases kõnepruugis ei pruugita eristada amfetamiini ja metamfetamiini kui eri narkootilisi aineid.
  25. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vastuse kohaselt (kd II, tl 91-93) piisab kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks 0,3 mg metamfetamiinist, mistõttu on tõendatud, et O. Bitševi käideldud aine kogus (8,34 grammi ja 0,22 grammi, kokku 8,56 grammi) ületab suure koguse piiri

§ 184lg 1 tähenduses.

Nii nagu nähtub ka süüdistuse sisust, peab kohus põhjendatuks, et aine käitlemine on praegusel juhul käsitatav ühe jätkuva teona, kuna narkootilist ainet anti üle ühele ja samale isikule võrdlemisi lühikese aja jooksul (üks nädal) ja juba esimesel üleandmisel lepiti sisuliselt kokku, et soovi korral koostöö jätkub. Vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti vastusele on metamfetamiini turuhind hulgihinna puhul 4-6 eurot/g ja jaehinna puhul 15-20 eurot/g (kd II, tl 94-95). Kuigi sellest võib tõepoolest järeldada, et A. Mi ja O. Bitševi kokkulepitud hind ei olnud hulgimüügi seisukohalt kuigi soodne, ei anna see alust järeldada, et tegelikult lepiti kokku mingi muu aine või eseme müügis. Ka jälitustoimingu protokollis kajastatud vestlustest nähtub, et A. M üritab hinda n-ö alla tingida, kuid O. Bitšev selgitab korduvalt, et head kaupa odavamalt ei saa.

  1. Kohus nendib, et ekspertiisiakti nr 18E-GEO210 kohaselt ei ole O. Bitševi DNA-profiil seostatav A. Mile üle antud kilepakendilt, mille sisse olid pakitud minigrip kilekotid, võetud DNA-segaproovis sisaldunud DNA-profiilidega (kd II, tl 133-136). Samuti ei ole O. Bitševi DNA-profiil seostatav kilepakendis olnud ja narkootilist ainet sisaldanud minigrip kilekottidelt võetud DNA-proovides sisaldunud profiilidega (kd II, tl 73-76). Seevastu ekspertiisiakti nr 18E-GE0657 kohaselt ((kd II, tl 79-81) avastati kahelt minigrip kotilt (nr 3 ja 4) DNA-täisprofiil (koti nr 4 puhul segaprofiilis eristatav täisprofiil), mis on kokkulangev J. Bubnova DNAprofiiliga. Nagu märgitud ekspertiisiaktis, on 1020 tõenäolisem, et saadud DNA kuulub J. Bubnovale kui teisele isikule. Minigrip kotilt nr 1 (suurem kott) saadi DNA-täisprofiil, mis on pärit enam kui ühel isikult ja ekspertiisitulemuse kohaselt ei saa välistada J. Bubnovalt pärineva materjali sisaldumist selles segaproovis ja minigrip kotilt nr 2 võetud proovis saadi DNA-täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult ja saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada J. Bubnovalt pärineva materjali sisaldumist segaproovis. Kohus märgib, et kuigi kahe proovi puhul ei ole tõenäosust arvutatud, tähendab minigrip nr 1 ja minigrip nr 2 puhul eelkirjeldatud olukord seda, et segaprofiilis on esindatud vastavalt kõik võrdlusisikul esinevad alleelid või on lookustest puudu üks või kaks (erandjuhul kolm) võrdlusisiku alleeli, mistõttu ei ole võrdlusisiku DNA sisaldumine selles profiilis ebatõenäoline. Olemuslikult tähendab see usaldusväärset järeldust selle kohta, et isiku DNA võib sisalduda selles proovis, eriti olukorras, kus lookustes ilmnesid kõik isikul esinevad alleelid. Järgnevalt analüüsib kohus 9 DNA-proovidega saadud tulemuste tähendust kriminaalasjas esitatud süüdistuse seisukohalt.
  2. Süüdistuse kohaselt seisnes J. Bubnova roll narkootilise aine käitlemisel selles, et pärast seda, kui O. Bitšev omandas ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikutelt mitte vähem kui 62,21 grammi narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavat pulbrit (metamfetamiini puhtal kujul mitte vähem kui 8,56 grammi), toimetas ta seda vastavalt eelnevale omavahelisele kokkuleppele J. Bubnova korterisse asukohaga Tallinnas xxx, kus J. Bubnova hoidis nimetatud metamfetamiini enda valduses ja pakendas müügikogusteks ning andis seejärel tagasi O. Bitševile, kes andis seda ebaseaduslikult edasi kohtueelses menetluses tuvastatud ja tuvastamata isikutele, sealhulgas A. Mile.
  3. Nii süüdistatav O. Bitšev kui ka süüdistatav J. Bubnova andsid kohtuistungil ütlusi selle kohta, et O. Bitšev tõi J. Bubnovale kinnise pakendi lihtsalt hoidmiseks, seejuures O. Bitševi selgituse kohaselt oli pakis tegelikult kreatiinipulber. J. Bubnova avaldas kohtuistungil, et ei teinud paki lahti, vaid lihtsalt hoidis seda ja tagastas O. Bitševile. Samuti andis ta O. Bitševile viimase palvel mõned minigrip kotid. Kohus leiab, et nii O. Bitševi kui ka J. Bubnova ütlused on selles osas ebausaldusväärsed ja neid tuleb jätta kohtuotsuse tegemisel kõrvale. Esmalt ei ole kuidagi põhjendatav O. Bitševi soov tuua J. Bubnovale kaheks päevaks hoidmiseks pakendi kreatiinipulbriga. Kumbki süüdistatavatest ei suutnud tegelikult kohtuistungil ka selgitada, mis olnuks sellise käitumise eesmärk. Võttes arvesse ka paki suurust (mass kokku 67,6 grammi), ei saanud selle paki kaasas kandmine põhjustada O. Bitševile mingisuguseid ebamugavusi, vähemalt mitte sel määral, et viia see spetsiaalselt oma tuttava juurde hoiule. Märkimisväärne on ka tõsiasi, et O. Bitševi DNA-d ei olnud ei pakendil ega minigrip kilekottidel, mis viitab vähemalt kaudsele sellele, et süüdistatav võttis kasutusele meetmeid selle vältimiseks. Olukorras, kus pakis oli kreatiinipulber, ei olnuks sellised abinõud kuidagi vajalikud. Samuti on kohtuistungil avaldatud J. Bubnova kohtueelses menetluses antud ütlusi, mille kohaselt avaldas ta, et tema teada oli pakendis amfetamiin ja ta sai sellest aru, kuna tundis narkootilise aine lõhna. Kohtuistungil põhjendas süüdistatav kohtueelses menetluses antud ütlusi sellega, et ta oli vihane O. Bitševi peale, sest J. Bubnoval tekkisid tema pärast sekeldused politseiga. Kohtu hinnangul ei ole selline selgitus usutav, kuna oma ütlustega süüstas J. Bubnova ka ennast kuriteo toimepanemises, olles varem enda selgituste kohaselt kuriteo eest karistust kandnud isikuna teadlik selle tagajärgedest. Seega on tegemist vastuoluga kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütluste vahel, mis tingib J. Bubnova puhul ka sel põhjusel nende tunnistamise ebausaldusväärseks ja kohtuotsuse tegemisel kõrvalejätmise.
  4. Kohtu hinnangul tõendab aga minigrip pakenditelt, milles sisaldus narkootiline aine, leitud J. Bubnovale kuuluv DNA, et süüdistatav J. Bubnova puudutas neid minigrip kotte. Kohtu hinnangul ei ole see seletatav ühelgi teisel viisil kui põhjendusega, et J. Bubnova puutus vahetult kokku minigrip kottidega narkootiline aine hoidmise ja pakendamise käigus, mis on käsitatav narkootilise aine käitlemisena ja mis oleks kooskõlas süüdistuse väitega, et O. Bitšev ettevaatliku inimesena, soovimata enda seostamist narkootilise ainega, tõigi narkootilise aine pakendamiseks J. Bubnovale. Kohus ei pea usutavaks väidet, et J. Bubnova geneetiline materjal sattus pakenditele seetõttu, et J. Bubnova andis O. Bitševile minigrip kotid. Esiteks nähtub O. Bitševi korteri läbiotsimise protokollist (kd II, tl 100-101), et süüdistataval olid ka endal kodus minigrip kotid ja teiseks nähtub ekspertiisiaktist, et ei saa välistada J. Bubnova DNA esinemist ka suuremal minigrip kotil. J. Bubnova ütluste kohaselt andis ta aga O. Bitševile vaid 10 väikseid minigrip kotte. Seega on tõendatud aine käitlemine J. Bubnova poolt ja seda kokkuleppel O. Bitševiga, kes tõi talle narkootilise aine ümberpakendamiseks.
  5. Süüdistatav O. Bitšev andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta andis tunnistajale narkootilist ainet vaid ühel korral ja tegemist oligi n-ö proovipakendiga (
  6. veebruaril 2018 toimunud aine üleandmine), millega ta üritas meelitada tunnistajat andma talle raha, soovides tegelikult A. Mit petta ehk siis kavatsemata viimasele narkootilist ainet üle anda. Süüdistatava selgituste kohaselt andis ta
  7. veebruaril 2018 A. Mile üle hoopis n-ö spordi- ehk kreatiinipulbrit, mis meenutab väljanägemiselt amfetamiini. Seetõttu oli süüdistatav väga imestunud, et tunnistaja soovib temaga ka edaspidi kaupa teha ja pidas seda kahtlaseks, oletades siis, et A. M võib teha koostööd politseiga. Kohus peab ka neid süüdistatava ütlusi ebausaldusväärseks ja jätab neid tõendikogumist kõrvale, leides, et need on veenvalt ümber lükatud eespool loetletud tõenditega. Süüdistatava ütlustega ei ole loogiliselt selgitatav, miks erines aine kogus tunnistajale lubatust (67 grammi 80 asemel), võttes arvesse, et kreatiinipulber on laialdaselt ja hõlpsasti kättesaadav aine. Samuti ei suuda need ütlused selgitada, miks leiti nimelt narkootilist ainet sisaldavatelt minigrip kottidelt J. Bubnova geneetilist materjali. Süüdistatava vestlustest A. Miga pärast aine üleandmist
  8. veebruaril 2018 nähtub, et O. Bitšev tunnistab võimalikku puudujääki ja lubab tunnistajale probleemi lahendada. Kohtul ei ole alust arvata, et tunnistaja vahetas O. Bitševilt saadud ainet narkootilise aine vastu enne politseile üleandmist või seda enam, et politsei võltsis tõendeid. Kohtumenetluses ei ole süüdistatav suutnud veenvalt põhjendada, miks tunnistajal või menetlejal olnuks vaja näiteks talle kätte maksta või mis oleks muu põhjus selliseks tegevuseks. Kohtu tähelepanekute kohaselt suhtus tunnistaja ka kohtuistungil süüdistatavasse sõbralikult, pidades ta enda heaks tuttavaks, ja kohtul ei ole alust arvata, et A. M andis ütlusi või võltsis tõendeid vihavaenust süüdistatava vastu või et ta saab mingeid eeliseid menetlejalt vastutasuks ütluste andmise eest.
  9. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul O. Bitševi ja J. Bubnova käitumine narkootilise aine käitlemisel käsitatav tahtliku ühise ja kooskõlastatud tegevusena, milles oli küll juhtiv roll O. Bitševil, kuid J. Bubnova panus oli oluline narkootilise aine edasise käitlemise edukuse osas olukorras, kus ainet oli vaja mugavamaks üleandmiseks ümber pakendada ning võttes arvesse, et O. Bitšev soovis ilmselgelt vältida enda võimalikku seostamist narkootiline aine käitlemisega. Kohtu hinnangul ei ole J. Bubnova roll käsitatav (pelga) kaasaaitamisena, sest on tõendatud, et ta täitis ise

§ 184

objektiivse koosseisu tunnuseid ehk hoidis ja pakendas narkootilist ainet metamfetamiini, tehes seda subjektiivselt kokkuleppel kaassüüdistatavaga. O. Bitševit on Harju Maakohtu 27. aprilli 2010. a otsusega karistatud

§ 184lg 2 p 2 järgi ja karistatus ei ole kustunud (kd II, tl 102-114).

16. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on tõendatud O. Bitševile esitatud süüdistus

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning J.

Bubnovale esitatud süüdistus

§ 184lg 2 p 1 järgi.

17. Järgnevalt analüüsib kohus O. Bitševile

§ 424lg 2 järgi esitatud süüdistust.

Kohtu hinnangul on ka see süüdistus leidnud tõendamist täiest ulatuses. Kohus põhjendab seda järgmiselt. Süüdistatavale heidetakse ette kolm tegu: mootorsõiduki juhtimine, olles narkootilise ainete tarvitamisest joobes,

  1. aprillil 2017,
  2. oktoobril 2017 ja
  3. novembril
  4. 11
  5. Kohus leiab, et teo toimepanemine
  6. aprillil 2017 on tõendatud järgmiste tõenditega. Esmalt kinnitavad teo toimepanemist O. Bitševi kohtuistungil antud ütlused selle kohta, et sellel kuupäeval juhtis ta mootorsõidukit Tallinnas, xxx tänaval, olles tarvitanud narkootilisi aineid (süüdistatava sõnul kanepit ja võimalik, et ka teisi aineid) Samuti on isikut
  7. aprillil 2017 kõrvaldatud mootorsõiduki xxx registreerimisnumbriga xxx juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 1 alusel, s.o kahtluse tõttu, et ta on tarvitanud narkootilisi aineid (kd II, tl 18). Kohus märgib, et viidatud otsuses on küll ilmselge ebatäpsus, mille kohaselt on süüdistatavat kõrvaldatud juhtimiselt
  8. aprillil 2017, kuid kohtu hinnangul kinnitavad muud tõendid, et tegu leidis aset
  9. aprillil. Kohtutoksikoloogiaeksperdi hinnangul esines isikul
  10. aprillil 2017 narkootilise aine tarvitamisest tingitud joove tulenevalt kliinilisest leiust ja uriinist leitud ainetest (vt kd II, tl 119-122). Muu hulgas nähtub sellest, et süüdistatava uriinist leiti amfetamiini, kokaiini, klonasepaami metaboliiti ja tetrahüdrokannabinooli metaboliiti); samuti esinesid isikul joobe kliinilised sümptomid, s.o pupillide suurus, Rombergi asend ebakindel, värin sõrmedes, laugudes, keeles. Tegu on tõendatud ka tunnistaja politseiametnikust xx xx kohtuistungil antud ütlustega selle kohta, et neile tuli sel päeval väljakutse, mille kohaselt mootorsõiduki xxx juht sõitis vastu prügikasti ja lahkus, auto peeti kinni mõni aeg hiljem pärast väljakutset xxx tänaval. Sõidukile anti peatumismärguanne, millele juht ka allus; sõiduautos viibis ainult juht, keda tuvastati O. Bitševina. Tunnistaja mälu järgi esinesid isikul narkootilise aine tarvitamise nähud; süüdistatavale tehti jaoskonnas kiirtest, mis osutus positiivseks ja seejärel toimetati isik Wismari haiglasse ekspertiisi tegemiseks. Seega leiab kohus, et teo toimepanemine
  11. aprillil 2017 on leidnud tõendamist ja isik pani teo toime kavatsetult.
  12. Samuti on kohtu hinnangul tõendatud teo toimepanemine
  13. oktoobril
  14. Süüdistatava ütluste kohaselt juhtis ta sõidukit xxx süüdistuses nimetatud ajal ja kohas, kuid ei olnud narkootilise aine tarvitamisest tingitult joobes. Ta oli küll samal päeval tarvitanud tramadooli ja mõni päev varem karfentanüüli või metadooni, kuid sõltumata ainesisaldusest tema veres, ei tundnud ta ennast narkootilise aine mõju all olevana. Tunnistaja xx xx andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et kõnealusel päeval, s.o
  15. oktoobril 2017, sõitsid nad abikaasaga autoga ja märkasid xxx ristmiku juures Tallinnas, et nende ees liikuva sõiduki maneer on ebaadekvaatne: ta vingerdab, kiirendab, pidurdab. Tunnistaja ja ta abikaasa jälgisid sõidukit kuni nn Taksopargi ristmikuni, kus juhtus liiklusõnnetus – jälgitav sõiduk sõitis otsa tema ees liikunud sõiduki taga olevale haagisele; vahetas seejärel rida ja möödus autost, mille haagisele ta oli otsa sõitnud. Järgmise valgusfoori juures (xx tn ja xxx tn ristmik) jäid nii tunnistaja kui ka liiklusõnnetuse põhjustanud auto seisma, kuna valgusfooris süttis punane tuli. Tunnistaja abikaasa väljus oma sõiduautost, andis märku autojuhile, kelle haagisele otsa sõideti, et ta jääks seisma, liikus otsasõitja juurde, avas selle sõiduauto juhiukse ja võttis süütevõtmed ära. Samal ajal rääkis xxx xx Häirekeskusega (algse kõne tegi tema mees). Häirekeskusele teatati, et ebaadekvaatne juht põhjustas liiklusõnnetuse ja püüab lahkuda. Pärast seda, kui tunnistaja mees võttis liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukilt võtmed eest ära, väljus auto juht sõidukist (umbes pool minutit hiljem); üritas tunnistajale ja tema mehele selgitada, et tal on kiire ja otsis võimalust kokku leppida; kui sai teada, et välja kutsuti politsei, siis muutus agressiivseks. Politsei saabus umbes 15 minuti pärast, selle aja jooksul ei olnud see autojuht midagi tarvitanud ja tunnistaja kinnitab, et politsei poolt kinnipeetud isik oli autos üksi. Tunnistaja tundis kohtuistungil O. Bitševi kui liiklusõnnetuse põhjustanud isiku. Kohtutoksikoloogia ekspertiisi tulemuste 12 kohaselt esines isikul
  16. oktoobril 2017 narkootilise aine tarvitamisest tingitud joove – eksperdi hinnangu kohaselt olid isikul uriinis järgmised ained: karfentanüül, tramadool, metadoon ja zopikloon), samuti esinesid tal joove kliinilised tunnused: nüstagm, Rombergi asend kõigub, täpsemad liigutused ebatäpsed, värin sõrmedes, laugudes, keeles (kd II, tl 123-126). Kohtu hinnangul kinnitavad ekspertiisi tulemused koostoimes tunnistaja ütlustega vaieldamatult tõsiasja, et süüdistatav juhtis mootorsõidukit, olles joobeseisundis. Seejuures ka süüdistatav ise tunnistas, et oli tarvitanud narkootilisi aineid, leides siiski, et tal ei esinenud sõiduki juhtimisel joovet. Kohus leiab, et nii paljude erinevate narkootiliste ainete tarvitamisel pidi isik vähemalt möönma, et võib viibida jätkuvalt nende mõju all; samuti ei pea kohus usutavaks, et O. Bitšev ei saanud varem narkootilise aine käitlemise eest karistatud isikuna aru metadooni või muude ainete omadustest ja selle käsitamisest narkootilise ainena. Seega on kohtu hinnangul tegu toime pandud tahtlikult, s.o vähemalt kaudse tahtlusega. Seega vastab tegu

§ 424lg 2 süüteokoosseisu tunnustele.

  1. Teo toimepanemine
  2. novembril 2017 on kohtu hinnangul samuti leidnud tõendamist. Kohtuistungil antud ütlustes eitas süüdistatav täielikult teo toimepanemist, väites, et mootorsõidukit juhtis teine isik, kellega nad vahetasid politsei poolt kinnipidamisel kohad. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused on selles osas ebausaldusväärsed, olles ümber lükatud teiste tõenditega, ja neid tuleb tõendikogumist kõrvale jätta. Tegu on kohtu hinnangul tõendatud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, mille kohaselt kontrolliti O. Bitševit xx tee ja xx tn ristmiku juures ja indikaatorvahend reageeris ainele amfetamiin ning isikul esinevad joobeseisundile viitavad tunnused – muu hulgas tasakaaluhäired, häiritud kõne, sidekestad punatavad, märjad. Kohus märgib, et indikaatorvahendi kasutamise protokolli märkuste lahtris ei eita isik sõiduki juhtimist, selgitades hoopis, et ei tarvitanud tahtlikult narkootilist ainet (kd II, tl 127). Isik kõrvaldati
  3. novembril 2017 kell 22.56 sõiduki xx registreerimisnumbriga xxx juhtimiselt, kuna on alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi aineid (kd II, tl 128). Joobeseisund on tuvastatud kohtutoksikoloogia ekspertiisiga, mille kohaselt esineb isikul narkootilise aine tarvitamisest tingitud joove - uriinist leitud ained amfetamiin, metadoon, norfentanüül, alprasolaam, klonasepaami metaboliit, zopikloon, tetrahüdrokannabinooli metaboliit ning isikul esinevad narkootiline aine tarvitamisest tingitud joobele iseloomulikud tunnused ehk kliiniline leid: sealhulgas liigutused häiritud, uimane, taipamatu, sõrme-nina katse ataktiline, pupillid kitsad, nõrk reaktsioon valgusele (kd II, tl 129-132). Politseiametnikust tunnistaja xx xx andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et
  4. novembril 2017, patrullis olles, otsustasid nad pidada kinni xx teel liikunud sõiduki, sest selle registrijärgsel omanikul puudus juhtimisõigus. Sõiduki juht reageeris märguandele ja peatus. Peatamisel oli roolis O. Bitšev, kelle käitumine tundus imelik, mistõttu tehti alkoholi indikaatorivahendi test, mis osutus negatiivseks ja narkootiline aine kiirtest, mis osutus positiivseks. Seejärel toimetati mootorsõidukit juhtinud isik ekspertiisi. Samuti selgitas tunnistaja, et sõiduki peatamisel peatus politseisõiduk selle kõrval, ning politseinik ei näinud mingeid kohtade vahetamisi sõidukis. Kohus leiab, et tunnistaja ütlused on usaldusväärsed ja nendega on ümber lükatud O. Bitševi versioon selle kohta, et tema tegelikult sõidukit ei juhtinud. Politseiametnik kinnitas, et sõiduk peatati süüdistatava juhitud sõiduki kõrval ja seejärel alustati sõidukijuhi kontrolli. On ülimalt ebatõenäoline, et sõiduki peatamisel politsei poolt jõuab mootorsõiduki juht vahetada kohti tagaistmel istuva teise mehega nii, et politsei ei märka sõidukis toimuvat liikumist. Eeltoodust 13 tulenevalt leiab kohus, et O. Bitševi käitumine vastab

§ 424lg 2 objektiivsele koosseisule.

Samuti võttes arvesse süüdistatava seisundit, pidi ta aru saama, et viibib narkojoobes, kuid asus siiski sõidukit juhtima. Kohtu hinnangul on see tegu toime pandud kavatsetult. 21. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul täies mahus leidnud tõendamist ka O. Bitševile ette heidetud süüdistus

§ 424lg 2 järgi.

Karistuse mõistmine 22. O. Bitševile

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse järgmist.

§ 184lg 2 näeb võimaliku sanktsioonina ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse.

Kuigi isikule heidetakse ette suures koguses metamfetamiini käitlemist ja tegemist oli ilmselgelt hulgikoguses aine käitlemisega, ei olnud aine kogus siiski ülisuur (vähem, kui 9 grammi). Samuti toimus aine üleandmine tunnistajale politsei kontrolli all ja vähemalt selle tehinguga ei tekitatud vahetut ohtu rahvatervisele. Siiski arvestab kohus ka seda, et süüdistatavat on varem karistatud narkootilise aine käitlemise eest

§ 184lg 2 p 2 järgi ja praegusel juhul on tegu toime pandud grupis.

Seega ei ole varasem karistus isikule mõju avaldanud ja süüdistatav jätkab samalaadsete tegude toimepanemist. Isik ei ole sisuliselt oma tegu kahetsenud ning puuduvad ka muud karistust kergendavad asjaolud. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks karistada süüdistatavat sanktsiooni keskmise määra lähedale jääva karistusega, s.o 7 aastat vangistust. Riigikohtu praktikast tulenevalt ei tule sellise karistuse puhul kõne alla isiku vabastamine karistuse kandmisest tingimisi ja kohtu hinnangul ei oleks see praeguses asjas igal juhul ka põhjendatud, arvestades isiku varasemaid karistatusi ja narkootilise aine käitlemise, eeskätt levitamise ohtlikkust. 23. O. Bitševile

§ 424

lg 2 järgi karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et isikule heidetakse ette ühe aasta jooksul kolmel korral mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis, kusjuures kahel korral põhjustas süüdistatav selles seisundis sõidukit juhtides ka liiklusõnnetuse. Eeltoodust tulenevalt on isiku süü keskmisest suurem ja talle tuleb mõista karistus, mis ületab sanktsiooni keskmist määra. Kohus leiab, et vastavaks karistuseks on vangistus kaks aastat ja kuus kuud. 24.

§ 64lg 1 alusel suurendab kohus raskeimat üksikkaristust, karistades O.

Bitševi vangistusega 8 aastat. Praeguses asjas on erinevat laadi tegudega, mistõttu ei ole põhjendatud asuda seisukohale, et kergem karistus peaks neelduma raskemas,

§ 68

lg 1 lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja sisse ja lugeda karistuse kandmist alates

  1. märtsist
  3. Samuti peab kohus eripreventiivset prognoosi arvestades vajalikuks kohaldada O. Bitševile

§ 50

lg 1 p 1 ja § 424 lg 3 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine üheks aastaks.

§ 55

lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus koos vangistusega mõistmisel kogu põhikaristuse kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Mootorsõiduki korduval juhtimisel joobeseisundis on juhtimisõiguse äravõtmine seaduse kohaselt kohustuslik ja kohtu hinnangul on praegusel juhul ka igati põhjendatud, arvestades rikkumiste arvu. 26. J. Bubnovale karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse tema väiksemat rolli teo toimepanemisel. Kohtu hinnangul toimus kuriteo toimepanemine eeskätt O. Bitševi algatusel ja kontrolli all. Samuti arvestab kohus seda, et J. Bubnoval ei ole kehtivat karistust narkootilise aine käitlemisega seotud kuriteo eest ja tegemist on isikuga, kellel on metadoonisõltuvus. 14 Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks karistada süüdistatavat karistada teda vangistusega 3 aastat ja 6 kuud.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Jelena Bubnova 5 (viie) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid: isik on kohustatud elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 21 kohaselt kohustada Jelena Bubnovat käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi aineid ja

§ 75

lg 2 p 7 alusel mitte suhtlema narkootilisi aineid käitlevate või selle eest süüdi mõistetud isikutega.

§ 78

p 1 kohaselt lugeda Jelena Bubnovale määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates

  1. veebruarist
  2. Kohus leiab, et karistuse määramine tingimisi koos kindlate kohustustega võimaldab isikul näidata, et ta on suuteline elama seaduskuulekat elu. Konfiskeerimine ja asitõendid 27.

§ 832lg 1 ja § 184 lg 5 p 2 alusel otsustab kohus konfiskeerida O.

Bitševile kuuluv sularaha 1180 eurot, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole. Kohtu hinnangul on tuvastatud, et sularaha 1000 eurot leiti O. Bitševi korteri läbiotsimisel (kd II, tl 100-101) elutoa kapist. Kuigi raha leiti naiste jope taskust, ei ole kohtu hinnangul seetõttu välistatud, et tegemist oli O. Bitševile kuuluva rahaga. Kuritegelikus praktikas on tavapärane, et raha võidakse hoida peidetuna kohtadesse, mis ei ole vahetult seostatavad süüdistatavaga, muu hulgas näiteks ka perekonnaliikmete riietusesemetes. Praegusel juhul on süüdistatav küll väitnud, et sularaha kuulus tuttavale naisterahvale, kuid ei ole avaldanud tema nime ja kontaktandmeid; samuti ei ole väidetav rahaomanik pöördunud politseisse raha tagasisaamiseks. Läbiotsimise protokollist ei nähtu, et korteris oleks läbiotsimise ajal viibinud mõni teine isik. Seega peab kohus tõendatuks, et sularaha kuulus süüdistatavale. 180 eurot leiti O. Bitševilt teda kahtlustatavana kinni pidades ja selles osas ei ole süüdistatav raha omandiõigust ka vaidlustanud (kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, kd II, tl 96-99).

§ 832lg 1 näeb ette laiendatud konfiskeerimist.

Praegusel juhul leiab kohus, et kuriteo olemus, milles O. Bitšev süüdi tunnistatakse ja tema vähene legaalne sissetulek (kd II, tl 115116) annavad alust arvata, et raha on saadud kuriteo toimepanemise tulemusena.

  1. KrMS § 126 lg 3 p 1 ja § 191 alusel – narkootilise aine ekspertiisidest järele jäänud aine konfiskeerida ja jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks.
  2. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel Orest Bitševi poolt kuriteo matkimise käigus üle antud sangadega kilekott, minigrip kilekotid ja kilepakend, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas – hävitada kui väärtusetu asi.
  3. 3 DVD-plaati ja 1 CD-plaat jälitustoimingu protokollis kajastatud heli- ja videofailidega 15 jätta kriminaaltoimikusse. Menetluskulud ja tõkendid
  4. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Orest Bitševilt riigituludesse riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 2028 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 563 eurot, 2/3 narkootilise aine ekspertiisiga nr 18E-AN0182 seotud menetluskulust 168 eurot, s.o 112 eurot, DNA-ekspertiisiga nr 18E-GE0163 seotud menetluskulu 456 eurot, DNAekspertiisiga nr 18E-GE0210 seotud menetluskulu 114 eurot, narkootilise aine ekspertiisiga nr 18EAN0238 seotud menetluskulu 84 eurot ning esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1350 eurot, kokku 4707 eurot.
  5. Kohus leiab, et narkootilise aine ekspertiisiga (18E-AN0182) seotud menetluskulu tuleb jagada O. Bitševi ja J. Bubnova vahel tulenevalt nende panuse suurusest teo toimepanemisel. Võttes arvesse O. Bitševi juhtivat rolli teo toimepanemisel, tuleb temal kanda 2/3 kulust (narkootiline aine ekspertiis nr 18E-AN0182). Samuti tuleb tal kanda narkootilise aine ekspertiisiga nr 18E-GEO210 seonduvat kulu. Samuti peab kohus võimalikuks välja mõista O. Bitševilt DNA-ekspertiisidega seonduvad kulud vaatamata sellele, et nende tulemusena ei leitud O. Bitševi geneetilist materjali. Kohus põhjendab seda järgmiselt. Kriminaalasja menetlejal oli kuriteo matkimise asjaoludest lähtuvalt põhjendatud alus kontrollida O. Bitševi geneetilise materjali esinemist üle antud narkootilise aine pakenditel tõendite kogumise eesmärgil. Kohus tuvastas menetluse käigus, et O. Bitšev käitles pakendatud narkootilist ainet koos J. Bubnovaga, vältides sellega enda geneetilise materjali sattumist narkootilise aine pakenditele. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks välja mõista praeguses asjas tekkinud DNA-ekspertiisidega seonduvat kulu O. Bitševilt, kuna tegemist oli kriminaalasja menetlemisel vajaliku ja põhjendatud toiminguga. Ka muus osas (kaitsja kulu, joobeseisundi tuvastamise kulu, sundraha) on menetluskulude väljamõistmine süüdistatavalt põhjendatud.
  6. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99919700007104 ja selgitus „Orest Bitšev, kriminaalasi 1-18-6401, menetluskulud ja sundraha.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
  7. Võttes arvesse isiku viibimist vanglas ja tema vähest sissetulekut, otsustab kohus KrMS § 180 lg 3
  8. lause alusel määrata, et Orest Bitšev peab tasuma menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 392 eurot 25 senti.
  9. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Jelena Bubnovalt riigituludesse riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 830 eurot, 1/3 narkootilise aine ekspertiisiga 18E-AN0182 seotud menetluskulust 168 eurot, s.o 56 eurot, DNAekspertiisiga nr 18E-GE0675 seotud menetluskulu 57 eurot ning esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1350 eurot, kokku 2293 eurot.
  10. Nagu eespool juba märgitud, kohus leiab, et narkootilise aine ekspertiisiga (18E-AN0182) seotud menetluskulu tuleb jagada O. Bitševi ja J. Bubnova vahel tulenevalt nende panuse suurusest teo toimepanemisel. Võttes arvesse J. Bubnova rolli teo toimepanemisel, tuleb temal 16 kanda 1/3 kulust, mis seondub narkootiline aine ekspertiisiga nr 18E-AN
  11. Muus osas on menetluskulu hüvitamine põhjendatud täies ulatuses.
  12. Võttes arvesse J. Bubnova majanduslikku seisu (kd II, tl 117) KrMS § 180 lg 3
  13. lause alusel määrata, et Jelena Bubnova peab tasuma menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o esimese 11 kuu jooksul 191 eurot 8 senti ja
  14. kuul 191 eurot 12 senti. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99919700007117 ja selgitus „Jelena Bubnova, kriminaalasi 1-18-6401, menetluskulud ja sundraha.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
  15. Orest Bitševile kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Jelena Bubnovale kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Ly Kovanen Aadu Jõgiaas Kohtunik Rahvakohtunik Rahvakohtunik 17

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.