) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Tutvunud J. Kolesnikovi kaebuse ning selle täiendusega ja kaebaja poolt viidatud ning vangla poolt edastatud dokumentidega, asub kohus seisukohale, et J. Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla peale kuulub tagastamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 5. J. Kolesnikovi kaebusest nähtub, et tegemist on tuvastamiskaebusega. Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks, et vangla keelas tema õel tulla lühiajalisele kokkusaamisele. Samuti palub kaebaja tunnistada õigusvastaseks, et vangla ei väljasta talle infot selle kohta, kes konkreetselt keelas kokkusaamise ning miks. 6.
lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta
§-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
lg 4 sätestab, et tuvastamiskaebuses selgitatakse, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kohus palus kaebajal selgitada, millist eesmärki ta soovib oma kaebusega saavutada ning miks on tuvastamiskaebuse esitamine tema õiguste kaitseks vajalik. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja 04.07.2019 kohtusse saabunud vastuses selgitanud, miks on lühiajalise kokkusaamise mittevõimaldamise või soovitud informatsiooni mitteväljastamise õigusvastasuse tuvastamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Selle asemel nähtub J. Kolesnikovi vastusest, et tema eesmärgiks on saada teada, milline teabe- ja uurimisosakonna töötaja kokkusaamise keelas. Sellist eesmärki ei ole võimalik saavutada tuvastamisnõuete esitamisega, sest tuvastamisnõuete rahuldamine ei kohusta vastustajat teatama kaebajale teabe-ja uurimisosakonna töötaja või töötajate nimesid, kes on olnud seotud lühiajalise kokkusaamise taotluse menetlemisega. Kohtule ei ole ka äratuntav kaebuses esitatud tuvastamisnõuete esitamise vajalikkus kaebaja õiguste kaitseks, kuivõrd kaebajal ei ole takistusi uue lühiajalise kokkusaamise taotluse esitamiseks. Kui vangla peaks jätma taotluse rahuldamata, on 2 kaebajal tõhusamad vahendid oma õiguste kaitseks, sest kaebaja saab esitada vaide (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 09.02.2017 kohtumäärus asjas nr 3-3-1-75-16, p 9). Kuna kaebaja ei ole selgitanud, miks on lühiajalise kokkusaamise mittevõimaldamise või soovitud informatsiooni mitteväljastamise õigusvastasuse tuvastamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik, siis on
lg-s 4 sätestatud nõue täitmata, kaebuses esineb selle menetlemist takistav puudus ning kaebus ei ole seetõttu lubatav. Lähtudes ülaltoodust, leiab kohus, et Juri Kolesnikovi kaebus kuulub tagastamisele
7. Kohus märgib, et J. Kolesnikovi 04.07.2019 kohtusse saabunud vastusest nähtub, et kaebaja tegelikuks eesmärgiks on saada teada, kes teabe-ja uurimisosakonna töötajatest lühiajalise kokkusaamise keelas ja miks. Sellise eesmärgi saavutamine on põhimõtteliselt võimalik läbi kohustamiskaebuse esitamise, kuid kohus ei suuna käesoleval juhul kaebajat sellist nõuet esitama. Kohus leiab, et vangla on kaebajale selle informatsiooni väljastanud. Tartu Vangla 20.12.2018 vastuses nr 2-3/3804-2 on kaebajale selgitatud, et kokkusaamist ei võimaldatud, kuna vanglateenistusel oli alust kahelda kokkusaaja maines. Lisaks on Tartu Vangla 11.04.2019 vaideotsuses nr 1-11/47-2 toodud nimeliselt välja, milline inspektor-kontaktisik otsuse tegi. Lühiajalise kokkusaamise võimaldamise otsustuspädevus on inspektor-kontaktisikul (VSkE § 17 lg 1), mistõttu ei ole õige kaebaja arusaam, et keelduva otsuse tegi teabe- ja uurimisosakonna töötaja. Tartu Vangla direktori 09.03.2015 käskkirjaga nr 1-1/37 kinnitatud „Tartu Vangla teabe-ja uurimisosakonna põhimäärus“ § 4 lg 3 p 15 kohaselt on teabe- ja uurimisosakonnal vaid nõustav funktsioon tulemusüksuste ametnike teenistusalaste otsuste kujundamisel. Kaebajale on seega teada, kes otsuse tegi ja millisel põhjusel. Kohtu hinnangul puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda andmeid selle kohta, milline või millised konkreetsed teabe- ja uurimisosakonna töötajad inspektor-kontaktisikut otsuse tegemisel nõustasid. Mis puudutab täpsemat informatsiooni keeldumise põhjuse kohta, siis on Tartu Vangla 11.04.2019 vaideotsuses nr 1-11/47-2 viidanud sellele, et kokkusaamist taotlenud isik (kaebaja õde) saab soovi korral pöörduda vangla poole saamaks teavet selle kohta, miks tema maines on alust kahelda. Eelnevast tulenevalt kuuluks kohtu hinnangul kohustamisnõue tagastamisele
8.
lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kuivõrd kaebus tagastatakse, siis ei võta kohus seisukohta kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse osas. 9. Kohus määrab enda algatusel, et jõustunud kohtulahendi võib avalikustada muutmata kujul selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus (
(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.