alusel kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. 07.05.2019 toimunud kohtuistungile kostjad ei ilmunud. Kohus oli teavitanud kostjaid 07.05.2019 istungi toimumisest ja A G (kostjate juhatuse liige) oli kutse kätte saanud 04.03.2019.
lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Käesolevas asjas leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud, mistõttu teeb kohus antud asjas tagaseljaotsuse. 2
lg 3 p 3 järgi kohus ei tee tagaseljaotsust, kui kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Kostjad on märkinud (tl 42 pöördel), et soovivad asja läbivaatamist kohtuistungil. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele KaMS § 14 lg 1 p 2 ja § 57 lg 1 alusel. Kostjaid tuleb kohustada lõpetama hageja kaubamärgiga „autorent1“ sarnase kaubamärgi „autorent1“ ja domeeniaadressi www.autorent1.ee kasutamine.
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Kohtuväliseks kuluks on
Kohus leiab, et riigilõiv summas 300 eurot on makstud õiges ulatuses ja tuleb kostjatelt välja mõista.
lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on
Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust (Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu praktika kohaselt on vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot (Riigikohtu 02.10.2013. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Lahendis nr 3-2-1-115-14 on Riigikohus jäänud oma varasema seisukoha juurde, mille kohaselt peab kohus hindama lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust igas kohtuasjas eraldi. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-115-14 on öeldud, et kohtud märkisid õigesti, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Maakohus on piisavalt põhjendanud oma seisukohta, miks 120 eurot tunnis ületav kostja lepingulise esindaja tunnitasu (s.o kuni 153 eurot ilma käibemaksuta) on mõistlik ja põhjendatud. Riigikohus on mõnes hilisemas lahendis teatud juhtudel pidanud mõistlikuks suuremat tunnihinda, kuid seda alati analüüsinud vastavalt kaasuse asjaoludele. Kuna eelpool mainitud Riigikohtu lahendi tegemisest on aega möödas, siis tuleb arvestada, et hinnad on vahepeal tõusnud. Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades hagejat esindanud lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, samuti asjaolu, et tegemist oli keskmise keerukusega tsiviilasjaga asub seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda lepingulise esindaja mõistlikuks esindajatasu suuruseks mitte rohkem kui 100 eurot. Lepingulise esindaja poolt teostatud toimingud: - Hagi koostamine – 3 h – on kohtu arvates põhjendatud ja vajalik õigusabi, arvestades mh menetlusdokumendi sisu, - 02.01.2019 vastuse koostamine kostjate vastusele – ei ole põhjendatud enam kui 1 h ulatuses, 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.