1-16-8374/61

1-16-8374 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.05.

1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-16-8374 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Alissa Jarova Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid Kaili Russaku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Kaili Russak (end. Tammeorg) (ik: 47807262723; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 13.05.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada Kaili Russak karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud kohtumääruse jõustumsiest ning määrata ta selleks tähtajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
4. KarS § 76 lg 5 alusel allutada Kaili Russak katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
5. Kohaldada Kaili Russaku suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale katseaja lõpuni iga kuu sellekohase tõendi, et ravi jätkub; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist.
6. Kaili Russakule määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
7. Kaili Russak vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, kriminaalhooldusosakonna Jõgeva esindusele ja Kaili Russakule. Tartu Vangla Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 12.04.
8. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Kaili Russaku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 19.12.
9. a kohtuotsusega tunnistati Kaili Russak süüdi KarS § 424 järgi ning talle mõisteti karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 sätteid kohaldades määrati, et süüdimõistetule mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui isik ei pane kahe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Tartu Maakohtu 02.08.
10. a kohtumäärusega pöörati täitmisele Kaili Russakule Tartu Maakohtu 19.12.
11. a otsusega karistuseks mõistetud 10 (kümme) kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 13.11.
12. a ja lõpp on 13.09.
13. a. Kaili Russaku kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikul on kaks kehtivat kriminaalkaristust ning vanglas viibib ta esimest korda. Käesolev kuritegu on mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Varasemalt on olnud kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkoholijoove, puudulik probleemide lahendamise oskus ning majandusliku kasu saamine. Käesoleval juhul on soodusteguriks alkoholijoove ning puudulik probleemide lahendamise oskus. Vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Lühikese karistusaja tõttu ei ole kinnipeetavale individuaalset täitmiskava koostatud. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile XXX. Tegemist on keskmises seisukorras oleva kahekordse elumajaga, mis kuulub kinnipeetava abikaasa vanaisale, kes on andnud ka oma nõusoleku kinnipeetava elama asumiseks nimetatud aadressile. Iseloomustusest nähtub, et ennetähtaegsel vabanemisel kinnipeetaval garanteeritud töökoht puudub. Peale vanglast vabanemist saab kinnipeetav enda sõnul XXX edasi, kuid kui võimalik, soovib leida ka töökoha. K-Raha andmetel on kinnipeetaval 06.03.2019 seisuga vabanemisfondis 68,01 eurot ning tasumata nõudeid summas 9948,68 eurot. Kaili Russak taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Helen Kiviloo esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Kaili Russaku vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et Kaili Russaku võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Kaili Russaku isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 6 kuud vangistust ning tema käitumine vangistuses on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava poolt kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholi tarvitamise tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on isiku puhul üheks kuritegude sooritamise soodusteguriks alkoholijoove. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Kaili Russaku tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Kaili Russakule võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Kohus on seisukohal, et kinnipeetav on käesolevast vangistusest teinud vajalikke järeldusi ning tal on olemas tegelik tahe muuta enda elukäiku. Pärast vabanemist on Kaili Russakul olemas ka kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Kaili Russak, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/