1-17-7388/42

1-17-7388 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.05.

1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-17-7388 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Alissa Jarova Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid Viljar Ninni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu Viljar Ninn (ik: 38706094218; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 13.05.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada Viljar Ninn karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 14.04.
4. a, millest esimeseks 10 (kümneks) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
5. KarS § 76 lg 5 alusel allutada Viljar Ninn katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Kohaldada Viljar Ninni suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale 6 (kuus) kuud igal kuul sellekohase tõendi, et ravi jätkub; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 5) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 10 (kümme) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
7. Viljar Ninnile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
8. Viljar Ninn vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu esindusele ja Viljar Ninnile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 16.04.
9. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Viljar Ninni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Harju Maakohtu 21.09.
10. a kohtuotsusega tunnistati Viljar Ninn süüdi KarS § 200 lg 2 p 7,8 ja § 263 lg 1 p 1 järgi ning KarS § 63 lg 2, § 64 lg 1, § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 18.04.
11. a ja lõpp on 14.04.
12. a. Viljar Ninni kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kuuendat korda kriminaalkorras karistatud ning kolmandat korda kannab ta vanglakaristust. Kõik kuriteod on vägivallakomponendiga. Vägivalla kasutamine on isiku puhul seotud pigem puudulike sotsiaalsete oskuste, kriminaalse taustaga tutvuskonna mentaliteedi aksepteerimise ja alkoholi kuritarvitamisega kui sihiliku ja järjekindla agressiivsusega. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vanglas olles on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“, töötanud vangla XXX ning temaga on toimunud psühholoogiline nõustamine. Alates 14.05.2018 on isik paigutatud Tallinna Vangla avavanglasse ning alates 04.06.2018 töötab ta väljaspool avavanglat ettevõttes L T OÜ. Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile XXX. Tegemist on kahetoalise korteriga, kus kinnipeetav elas koos elukaaslasega ka enne vangistust. Kõik tingimused elektroonilise valve paigaldamiseks on täidetud. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabanemisjärgne töökoht. Isikul on tasumata nõudeid summas 4938,21 eurot ning vabanemisfondis on 1620 eurot. Vajadusel on nõus elukaaslase ema materiaalselt abistama. Viljar Ninn taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Helen Kiviloo esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Viljar Ninni vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et Viljar Ninni võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Viljar Ninni isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 2 aastat vangistust ning tema käitumine vangistuses on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava poolt kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholi tarvitamise tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on isiku puhul üheks kuritegude sooritamise soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Viljar Ninni tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Viljar Ninnile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta vangla ega prokurör. Kohus on seisukohal, et kinnipeetav on vanglakaristusest teinud vajalikud järeldused ning tal on olemas tõeline tahe muuta enda elukäiku. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav ei õigusta vägivalda ning ta püüab kriitiliselt analüüsida oma mõtlemist ja käitumist ja ta on püüdnud igapäevaselt sotsiaalprogrammidest saadud teadmisi praktikas rakendada. Sellised asjaolud viitavad isiku soovile enda vigadest õppida ning neid edaspidises tulevikus vältida. Pärast vabanemist on Viljar Ninnil olemas ka kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Viljar Ninn, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/