lg 1 alusel Andre Paasi suhtes Soome Vabariigi Lõuna-Savo alama astme kohtu 21.03.2017 otsuse nr 17/108536 (juhtum nr R 17/93) täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks.
, 386, 387 alusel esitada määruse teinud kohtule määruskaebuse viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Rahvusvahelise koostöö taotlus 07.03.2019 edastati Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumist Harju Maakohtule Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Ametis koostatud 26.02.2019 koostatud Euroopa vabadusekaotuse tunnistus koos lisadokumentidega, milles taotletakse Eesti Vabariigi kodaniku Andre Paasi, sünniaeg 04.10.1989, suhtes Soome Vabariigi Lõuna-Savo alama astme kohtu 21.03.2017 otsuse nr 17/108536 (juhtum nr R 17/93) tunnustamist ja täitmist Eesti Vabariigis. Kohtuistungil kohus tuvastas Prokurör esitas 25.03.2019. a kohtuistungil enda seisukohad, mis olid ette valmistatud ka kirjalikult ning mille prokurör kohtule üle andis. Prokurör leidis, et
lg 1 kohaselt on kohtuotsuse tunnustamine ja mõistetud karistuse täideviimine lubatud juhul, kui kohtotsuse aluseks olev tegu on kuritegu täitva riigi õiguse kohaselt Nimetatud tingimus on täidetud, sest Eesti Vabariigis on Andre Paasi tegu kvalifitseeritav KarS § 113 lg 1 järgi, mille eest on ette nähtud karistusena vangistus 6 kuni 12 aastat. Lisaks asub kuritegu, milles Andre Paas on süüdi mõistetud,
loetelus punkt 14 all ning mille osas tehtud otsused kuuluvad täitmisele ilma topeltkaristamise nõudeta.
kohaselt Eesti tunnustab ja viib mõistetud karistused täide, kui süüdimõistetud isik on: 1) Eesti Vabariigi kodanik ja tema tegelik alaline elukoht on Eesti Vabariigis või 2) Eesti Vabariigi kodanik, kelle alaline elukoht ei ole Eesti Vabariigis, kuid kes saadetakse taotlevast riigist välja Eesti Vabariiki süüdimõistva kohtuotsuse või muu pädeva asutuse otsuse alusel. Andre Paas on rahvastikuregistri andmetel Eesti Vabariigi kodanik ning tema elukoha aadressiks on xxxx. Seega on täidetud
Kuigi Andre Paas ei ole nõustunud karistuse jätkamisega Eestis ja leiab, et see ei oleks tema sotsiaalse rehabiliteerimise hõlbustamise huvides, ei saa sellise väitega nõustuda, sest vabadusekaotuse tunnistusest nähtuvalt on Soome Immigratsiooniamet 18.08.2017 otsusega Andre Paas kodumaale saadetud ja talle on kohaldatud Soome sissesõidukeeldu 12 aastaks perioodil 18.08.2017 kuni 18.08.2029. Olukorras, kus isikul ei ole peale vabanemist võimalik oma elu jätkata Soomes, ei saa karistuse kandmine soodustada tema sotsiaalset rehabilitatsiooni.
sätestatud kohtuotsuse tunnustamist ja mõistetud karistuse täideviimist välistavaid või piiravaid asjaolusid ei esine. Andre Paasile mõistetud karistus 9 aastat vangistust vastab Eestis analoogilisele teole ettenähtud karistusele, mistõttu selle täpsustamine ei ole vajalik. Seetõttu palub prokurör tunnustada Soome Vabariigi Lõuna-Savo Maakohtu 21.03.2017 otsust Andre Paasi osas ja lugeda Andre Paasi poolt Eestis kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 9 aastat ning karistuse kandmise aja alguseks lugeda tema vahi alla võtmise päeva 7.11.2016. Kaitsja leidis, et ei saa vastu vaielda väidetele, mida prokurör pidas vajalikuks esitada. Süütegu on
loetelus ja
§-des 50836 ja § 50838 sätete kohaselt ei nõuta karistuse täideviimiseks nõusolekut. Formaalselt on taotlus korrektne. Peab üle kordama Andre Paasi ja tema kaitsja seisukohad. Isiku resotsialiseerumine toimuks Soomes. Ta on küll Eesti Vabariigi kodanik ja registreeritud elukoht on Eestis, kuid tegelik elukoht oli xxxx, samuti oli töökoht xxxx, nagu ka perekond. Loodetavasti see töökoht veel eksisteerib, ta on pika aja jooksul tööülesandeid täitnud. Ei ole andmeid kui korralikult ta on käitunud, kuid ise on ta väitnud, et see süütegu oli tal ainus. Ei ole andmeid, et ta oleks ühiskonnaohtlik. Samas on tema suhtes sissesõidukeeld ja seetõttu tema nõusolekut karistuse üleviimiseks ei ole vaja. Arvestades ennetähtaegse vabanemise perspektiivi, siis on Euroopa Inimõiguste konventsioonis rõhutatud, et ennetähtaegse vabanemise tingimused võivad olla erinevad täidesaatvas riigis ja see võib tingida inimõiguste rikkumise. Riigikohus on oma hiljutises otsuses rõhutanud, et kohtud põhjendavad ennetähtaegsest vabastamisest keeldumist kuriteo raskusega. Kohus peaks kaaluma karistuse kandmise jätkamist Soomes. Kohtu seisukoht Välisriigi kohtuotsuse tunnustamine ja täitmine Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Amet on edastanud Eesti Vabariigile Euroopa Liidu vabadusekaotusliku karistuse tunnistuse, millega taotletakse Andre Paasi suhtes tehtud kohtuotsuste tunnustamist ja temale mõistetud karistuse täideviimist Eesti Vabariigis.
lg 1 näeb ette, et kohtuotsuse tunnustamine ja mõistetud vabadusekaotusliku karistuse täideviimine on lubatud juhul, kui kohtuotsuse aluseks olev tegu on kuritegu täitva riigi õiguse kohaselt, sõltumata süüteokoosseisu tunnustest. Samas näeb
lg 2 ette, et Eesti tunnustab ja viib mõistetud karistuse täide sõltumata selle karistatavusest Eesti karistusseadustiku järgi, kui tegemist on
§-s 4896 nimetatud süüteoga. Seega, kui välisriigis on isikut karistatud teo eest, mis kuulub
§-s 4896 nimetatud kuritegude loetellu, siis ei pea Eesti Vabariigi kohus enam kontrollima, kas antud tegu oleks karistatav kuriteona ka Eesti Vabariigi õiguse kohaselt. Kohtule esitatud Euroopa Liidu vabadusekaotusliku karistuse tunnistuse kohaselt mõistis Soome Vabariigi Lõuna-Savo alama astme kohus oma 21.03.2017 otsusega nr 17/108536 (juhtum nr R 17/93) Andre Paasi süüdi tapmises.
lg 1 p-s 14 on märgitud, et tapmine või raske tervisekahjustuse tekitamine on üks nendest kuritegudest, mille puhul ei pea Eesti Vabariigi kohus enam kontrollima, kas antud tegu oleks karistatav kuriteona ka Eesti Vabariigi õiguse kohaselt. Seega on praegusel juhul tegemist olukorraga, kus
lg 2 alusel Eesti tunnustab ja viib mõistetud karistuse täide sõltumata selle karistatavusest Eesti karistusseadustiku järgi, sest tegemist on
§-s 4896 nimetatud süüteoga. Eeltoodud põhjustel on praegusel juhul Soome Vabariigi Lõuna-Savo alama astme kohtu 21.03.2017 otsuse nr 17/108536 (juhtum nr R 17/93) puhul täidetud
Samas märgib kohus siinkohal lisaks, et teise inimese tapmine on karistatav ka Eesti karistusseadustiku järgi, nimelt KarS § 113 lg 1 järgi. Eestis oleks sellise teo eest ette nähtud karistusena vangistus 6-15 aastat. Kohtule esitatud Euroopa Liidu vabadusekaotusliku karistuse tunnistusest nähtuvalt ei ole Andre Paas andnud enda nõusolekut kohtuotsuse täitmiseks Eesti Vabariigis. Kohtule edastatud materjalidele on lisatud Andre Paasi Soome Vabariigis määratud kaitsja Harri Tuure avaldus, mille kohaselt Andre Paas ei nõustu vabadusekaotusliku karistuse täideviimise üleviimisega Eestisse. Vastab tõele, et Andre Paas on Eesti Vabariigi kodanik, kuid tal ei ole Eestis alalist elukohta. Enne vangistust oli tema alaliseks elukohaks xxxx. Jäi sellest üürikorterist ilma vahistamise tõttu. Eelnevalt elas xxxx alates 2013. aastast. Perekondlikud-, töö- ja muud sidemed on samuti xxxx. Tema vanemad elavad samuti aastaid xxxx. Vanemate elukoht on xxxx, kus elab ka tema xxxx poeg, kes käib koolis. Avalduses leitakse, et A. Paasi vanemate ja lapse elamine xxxx moodustab tema perekondliku- ja muu sotsiaalse sideme xxxx, mistõttu on tema karistuse kandmine Soomes põhjendatud. Enne vangi minekut töötas samuti Soomes ja vabanemise järgselt oodatakse teda tööle tagasi. Ka ootav töökoht Soomes on side, mis põhjendab karistuse kandmist Soomes. Võimalik kahtlus, et ta on vabanedes ohuks avalikule korrale ja julgeolekule, ei ole põhjendatud. Tegemist oli ühekordse rikkumisega, milles on süüdi ja mille eest ka karistati. Eesti ei suuda teda Soomest paremini ühiskonda integreerida. Rehabilitatsioon saab toimida kõige paremini seal, kus elavad kõik lähisugulased ja kus ootab töökoht, s.t Soomes. Seetõttu on veendunud, et tema karistuse täideviimist ei tohiks Eestisse üle viia. Puutuvalt süüdimõistetu nõusolekusse või selle puudumisse peab kohus vajalikuks märkida, et
lg 1 kohaselt ei ole süüdimõistetud isiku nõusolek kohtuotsuse tunnustamise ja mõistetud karistuse täideviimise otsustamiseks nõutav, kui süüdimõistetud isik on
lõikes 1 nimetatud isik või Eestisse põgenenud või muul viisil tagasi pöördunud seoses tema vastu välisriigis algatatud kriminaalmenetlusega või pärast selles välisriigis süüdimõistmist.
lg 1 näeb ette, et Eesti tunnustab ja viib mõistetud karistuse täide, kui süüdimõistetud isik on: 1) Eesti Vabariigi kodanik ja tema tegelik alaline elukoht on Eesti Vabariigis või 2) Eesti Vabariigi kodanik, kelle tegelik alaline elukoht ei ole Eesti Vabariigis, kuid kes saadetakse taotlevast riigist välja Eesti Vabariiki süüdimõistva kohtuotsuse või muu pädeva asutuse otsuse alusel. Nii kohtule esitatud Euroopa Liidu vabadusekaotusliku karistuse tunnistuse kui ka Eesti Vabariigi rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on Andre Paas Eesti Vabariigi kodanik. Kohtule esitatud andmete kohaselt on Andre Paasi elukohaks rahvastikuregistri andmetel xxxx. Seega on Andre Paas isikuks, kes on Eesti Vabariigi kodanik ning kelle alaline elukoht on registriandmete kohaselt Eesti Vabariigis. Seega on Andre Paas
Lisaks sellele on Soome Immigratsiooniameti 18.08.2017 otsusega nr 2493/440/2017 Andre Paas tagasi saadetud kodumaale Eestisse ja talle on väljastatud 12-aastane sisenemiskeeld Soome perioodiks 18.08.2017 kuni 18.08.2029. Seega puudub Andre Paasil ka õiguslik alus Soome Vabariigis viibimiseks, kuivõrd tema suhtes tehtud otsus tema Eesti Vabariiki väljasaatmise kohta ja 12aastase Soome Vabariiki sisenemiskeelu kohta on jõustunud. Seega isegi juhul, kui Andre Paasi alaline elukoht ei oleks registreeritud Eesti Vabariigis, oleks Andre Paas
Eelmärgitud otsuse tõttu oleks aga Andre Paasi karistuse kandmiselt vabanemise järgselt veel aastaid Soome Vabariigis viibimine välistatud, mistõttu oleks ka rehabilitatsioon Soome Vabariigis täielikult välistatud Soome Vabariiki sisenemise keelu tõttu. Järelikult ei ole
lg 1 ja
lg 1 p 1 alusel praegusel juhul Soome Vabariigi Lõuna-Savo alama astme kohtu kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmiseks Andre Paasi nõusolek nõutav. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul ei esine Soome Vabariigi Lõuna-Savo 21.03.2017 kohtuotsuse tunnustamist ja mõistetud karistuse täideviimist välistavaid ega piiravaid asjaolusid ka
,
,
lg 3 ega
Seega võttes aluseks
lg 1 p 1 tunnustab kohus praegusel juhul Andre Paasi suhtes tehtud Soome Vabariigi Lõuna-Savo alama astme kohtu otsust.
lg 2 näeb ette, et karistuse täideviimisel arvatakse kantava vangistuse kogukestusest maha juba kantud vabadusekaotus, mis on seotud kohtuotsuse sisuks oleva kuriteoga.
lg 2 sätestab, et kui isikule välisriigis mõistetud karistus ületab Eesti karistusseadustikus sama liiki teo eest sätestatud karistuse maksimaalset määra, muudetakse karistus ning viiakse see vastavusse Eesti karistusseadustikus sätestatud karistusmääradega. Muudetud karistus ei tohi olla väiksem Eesti karistusseadustikus sama liiki teo eest sätestatud karistuse maksimaalsest määrast. Andre Paasile mõisteti Euroopa Liidu vabadusekaotusliku karistuse tunnistuse kohaselt Soome Vabariigi Lõuna-Savo alama astme kohtu 21.03.2017 kohtuotsusega nr 17/108536 (juhtum nr R 17/93) tapmise eest karistuseks vangistus 9 (üheksa) aastat. Arvestades, et Eesti Vabariigis oleks kirjeldatud kuritegu karistatav KarS § 113 lg 1 alusel 6-15 aastase vangistusega, siis ei ületa Soome Vabariigi Lõuna-Savo alama astme kohtu 21.03.2017 otsusega Andre Paasile mõistetud karistus (9 aastat) sama kuriteo eest Eesti Vabariigis ettenähtud karistuse maksimaalmäära, mistõttu ei kuulu Andre Paasile Soome Vabariigis mõistetud karistus muutmisele.
lg 2 näeb ette, et karistuse täideviimisel arvatakse kantava vangistuse kogukestusest maha juba kantud vabadusekaotus, mis on seotud kohtuotsuse sisuks oleva kuriteoga. Andre Paas peeti kahtlustatavana kinni 07.11.2016 ning vabadusekaotuslikku karistust hakkas ta kandma kohtuotsuse tegemisest, s.o alates 21.03.2017 ja Andre Paas kannab kinnipidamisasutuses vangistust seniajani. Seega tuleb karistuse kandmise alguseks lugeda 07.11.2016, kui Andre Paas peeti kahtlustatavana kinni. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus
Savo alama astme kohtu 21.03.2017 kohtuotsuse nr 17/108536 (juhtum nr R 17/93) täitmise Eesti Vabariigis Andre Paasile mõistetud vabadusekaotusliku karistuse täitmise osas lubatavaks ning määrab, et Andre Paasil kuulub ärakandmisele 9 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 07.11.2016. Menetluskulud Käesolevas menetluses on ainsaks tekkinud menetluskuluks määratud kaitsjale Eesti Vabariigi poolt makstud tasu, antud juhul 90 eurot välisriigi kohtuotsuse tunnustamise menetluseks ettevalmistamine ning kohtuistungil osalemise eest.
§-d 180-188 ei näe aga ette korda, kelle kanda jäävad menetluskulud, mis on tekkinud välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetluses. Kohtu hinnangul ei saa praegusel juhul lähtuda ka
lg-st 1, sest Eesti Vabariigi kohus ei mõista Andre Paasi süüdi, vaid ainult tunnustab ja täidab varasemalt juba tehtud ja jõustunud Soome Vabariigi kohtu süüdimõistvat kohtuotsust. Lisaks võtab kohus praeguses olukorras arvesse ka seda, et välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetlust ei algatanud Andre Paas, vaid Soome Vabariik ning Andre Paasile ei olnud antud menetluse algatamise ega läbiviimise osas mingit otsustusõigust. Sealjuures ei ole Andre Paas temale mõistetud karistuse kandmise ületoomisega Eesti Vabariiki nõus. Samas näeb
lg 1 p 3 ette, et kaitsja osavõtt liikmesriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetlusest on kohustuslik, kui otsustatakse isiku üleandmist karistuse kandmiseks. Seega, kuivõrd puudub
-is alus Andre Paasilt menetluskulude väljamõistmiseks ning arvestades ka praeguse menetluse eripära, tuleb Eesti Vabariigil tekkinud riigi õigusabi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Märt Toming Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.