Obsah (5)

§ 33§ 217§ 218§ 2§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärismägi, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 16. august 2019 Tsiviilasja number 2-18-12541 Tsiviilas

) § 33 lg 4 kohaselt kui täitedokument sisaldab mitu rahalist nõuet, avatakse nende osas üks täitetoimik ja nõuded summeeritakse, kui sissenõudja ei taotle mitme täitetoimiku avamist.

§ 33

lg 4 eesmärgiks on kohtutäituri tasu mitmekordse maksmise vältimine (Riigikohtu

1. juuni 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-17, p 13;
2. jaanuari 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-13, p 17). Täitemenetluse osalisel (sh võlgnikul) on õigus nõuda, et kohtutäitur järgiks

§ 33

lg-s 4 sätestatut ja seda on õigus nõuda kogu täitemenetluse kestel, mitte ainult täitemenetluse alustamisel. Täitemenetluse alustamise vaidlustamata jätmisel

§ 217

lg-s 1 sätestatud korras ei ole sellise rikkumise puhul määravat tähtsust (Riigikohtu 14. juuni 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-17, p 13). Põhjendatud ei ole mitme eraldi täiteasja alustamine olukorras, kus täiteasjade aluseks on üks ja sama dokument, millest tulenevad rahalised nõuded on sisuliselt samad, lisaks kattuvad ka võlgnik ja sissenõudja. Võlgniku jaoks toob see kaasa menetluse alustamise tasu mitmekordse maksmise ning võib kaasa tuua ka kohtutäituri põhitasu suurenemise võrreldes olukorraga, kui nõuete osas avatakse üks täitetoimik ja nõuded summeeritakse. Kui võlgnik peab tasuma suuremas summas kohtutäituri tasusid, laekub sissenõudjale vähem raha elatise võlgnevuse katteks. Asja materjalidest nähtuvalt on sissenõudja esitanud kuus täitmisavaldust ning kohtutäitur on alustanud kuus täitemenetlust. Maakohtu määrusest nähtuvalt tegi kohtutäitur toiminguid kolmes täitemenetluses. Lisaks tuleb kindlaks teha, mitu täitemenetlust avaldaja suhtes toimub. Kui täitemenetlusi on mitu, on avaldajal õigus nõuda kogu täitemenetluse kestel, et kohtutäitur järgiks

§ 33

lgs 4 sätestatut.

§ 33lg 4 kohaldamisel on oluline ka sissenõudja seisukoht.

1. Menetlusse kaasatud sissenõudja leidis, et avaldaja soovib lihtsalt täitemenetlusest kõrvale hoiduda ning teda ei ole ebaõiglaselt koheldud (II kd, tl 29–30). MAAKOHTU SEISUKOHT ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL
2. Tartu Maakohus jättis
3. mai 2019 määrusega rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri
4. augusti 2018 otsuse peale täiteasjas nr 186/2017/424, jättis menetluskulud avaldaja kanda ning menetlusosaliste menetluskulud avaldajalt välja mõistmata. Tartu Maakohtu
5. veebruari 2013 otsusega mõisteti avaldajalt välja elatis K.K. kasuks kuni
6. oktoobrini 2014 (tsiviilasi nr 2-12-44192). Tartu Maakohtu
7. jaanuari 2015 otsusega mõisteti avaldajalt välja elatis E.K. kasuks (tsiviilasi nr 2-14-60299). Tartu Ringkonnakohtu
8. juuni 2015 otsusega mõisteti avaldajalt välja elatis K.V. i kasuks (tsiviilasi nr 2-14-10256). Avaldaja ei ole kaebuses märkinud täiteasja numbrit, kuid tema esitatud dokumentidest nähtub, et ta vaidlustab täituri tegevust K.V. kasuks välja mõistetud elatise otsuse täitmisel (tsiviilasi nr 2-14-10256). Avaldaja viitab kaebustes ka K.K. ning E.K. , kuid nende täitemenetlustega seotud dokumente ei ole avaldaja kohtule esitanud. Lisaks ei ole avaldaja esitanud ühtegi konkreetsemat nõuet seoses nende täitemenetlustega v.a nõue, et kõik täitemenetlused pärast K.K. esimest täitemenetlust tuleb tunnistada õigustühiseks. Maakohus leidis, et see nõue ei ole piisavalt selge ega konkreetne, et selles osas mingit seisukohta võtta. Maakohus piirdus K.V. esitatud avalduste alusel algatatud täitemenetlustega. 3 Toimiku materjalidest ja kohtutäituri poolt telefoni teel antud täpsustustest nähtub, et K.V. esindaja avalduste alusel on kohtutäitur algatanud otsuse nr 2-14-10256 täitmiseks avaldaja suhtes 6 täitemenetlust. Kohtutäituri
9. mai 2018 otsusega ühendati täiteasi nr 186/2017/6 täiteasja nr 186/2017/424 juurde.
10. augusti 2018 otsuse ajaks oli võlgnetavaks summaks 5395 eurot 76 senti, lisandub igakuine elatis. Lõpetamata olid täitemenetlused nr 186/2016/26 võlajäägiga 218 eurot 56 senti ja nr 186/2016/741 võlajäägiga 703 eurot 87 senti.
11. oktoobril 2018 tegi kohtutäitur otsuse ühendada täiteasjad nr 186/2016/26 ja nr 186/2016/741 täiteasjaga nr 186/2017/
12. Seega olid avaldaja kaebuse esitamise ajaks kohtutäituri menetluses täiteasjad nr 186/2016/26, nr 186/2016/741 ja nr 186/2017/
13. Praeguseks on kohtutäituri menetluses ainult täiteasi nr 186/2017/424.

§ 33

lg-st 4 tuleneb, et kui täitedokument sisaldab mitut rahalist nõuet, avatakse nende osas üks täitetoimik ja nõuded summeeritakse, kui sissenõudja ei taotle mitme täitetoimiku avamist. K.V. elatise nõude sundtäitmiseks on täitur alustanud 6 täitemenetlust, millest 2 lõpetati täitmise tõttu ning ülejäänud 4 on praeguseks liidetud ühte menetlusse. Sissenõudja ei väida ja asja materjalidest ei nähtu, et sissenõudja oleks taotlenud nõude sundtäitmiseks mitme täitetoimiku avamist. Seega ei järginud kohtutäitur täiteasjade alustamisel

§ 33

lg-s 4 sätestatut, kuid kuna võlgnik seaduses ettenähtud tähtaja jooksul selle kohta kaebusi ei esitanud, ei ole tal

217 lg-st 6 tulenevalt õigust enam sellele rikkumisele tugineda. Avaldaja oleks pidanud iga uue täitemenetluse alustamisel esitama selle kohta kohtutäiturile kaebuse, avaldaja seda teinud ei ole. Avaldajal oleks olnud õigus taotleda täiturilt ka täiteasjade ühendamist, avaldaja ei ole ka seda teinud (Riigikohtu 14. juuni 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-17, p 14). Maakohus möönis, et kohtutäitur võib olla erinevaid täitemenetlusi alustades rikkunud

§ 33lg 4 põhimõtet.

Samas ei ole kohtule esitatud selget

§ 217

kohaselt menetletud kaebust selle kohta, et kohtutäitur erinevad menetlused algatas või selle kohta, et täitur keeldub menetlusi liitmast. Praeguseks on see viga täitemenetluses ka kõrvaldatud, kohtutäitur on menetlused liitnud täiteasja nr 186/2017/424. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. KTS § 31 lg 1 kohaselt teeb kohtutäitur tasu, sealhulgas ettemaksu, sissenõudmiseks otsuse.

§ 217

lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse peale esitada kohtutäiturile kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asja materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks esitanud kohtutäiturile kaebusi kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuste peale. Seega on läbimata otsuste vaidlustamise kohtueelne kord. Elatusraha (elatise) sissenõudmise eest makstavat tasu käsitleb KTS §

1. Kohtul ei ole võimalik analüüsida erinevate täitemenetluse tasude kooskõla seadusega, kui avaldaja ei ole ühelegi konkreetsele täituri otsusele viidanud. Kui avaldaja ei ole erinevate täitemenetluste algatamist vaidlustanud, on formaalselt õige ka erinevate täitemenetluste raames tasu määramine. Samas lisandub täiteasjas nr 186/2017/424 igakuise jooksva elatise võlgnevus. Seega muutub täiteasja võlgnevuse summa pidevalt. Kohtul ei ole võimalik ega ka kohustust omal algatusel kontrollida, kas avaldaja elatise võlgnevus on arvestatud õigesti. Avaldaja peaks ise pöörduma kohtutäituri poole sooviga saada arvestus võla kujunemise ja summa kohta. Avaldajal on võimalik kohtutäituri arvestust vaidlustada ning selleks tuleb esitada kaebus kohtutäiturile. Avaldaja ei ole pöördunud käesolevas asjas kohtutäituri poole konkreetse etteheitega, et täiteasjas oleks mõni summa arvestamata, seega ei ole ka kohtul võimalik kaebust summade osas sisuliselt läbi vaadata. 4 Kui avaldaja soovib kohtutäiturilt saada teavet tasutud summade kohta, tuleb taotlus sõnastada võimalikult lühidalt, selgelt ja täpselt. Kui kohtutäitur hoolimata avaldaja taotlusest talle tasutud summade arvestust ei esita, on avaldajal võimalik pöörduda kohtu poole kaebusega täituri tegevuse peale. Täitemenetluses esitatud kaebusega ei saa vaidlustada kohtuotsusega välja mõistetud elatise suurust. Kui avaldaja leiab, et kohtutäitur on tekitanud oma tegevusega talle kahju, on tal võimalik esitada hagiavaldus kohtusse. Käesolevas menetluses maakohus kahju hüvitamise nõudeid ei lahenda, see ei ole osa kaebusest täituri tegevusele. MÄÄRUSKAEBUS
2. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu määrust täies ulatuses. Avaldajale jääb selgusetuks, kuidas saab täitur alustada sama täitedokumendi alusel uue täitemenetluse enne, kui eelnev on lõpetamata. Seaduses on kehtestatud kohustuste täitmise järjekord, s.o esmajärjekorras tuleb täita jooksva elatise kohustus ja alles seejärel võlgnevus. Kohtutäitur kannab aga laekunud raha esmalt võlgnevuse katteks ja alles siis jooksva elatise katteks. Kuivõrd avaldajal puuduvad rahalised vahendid nii võlgnevuse, kui ka jooksva elatise tasumiseks, siis jääbki avaldaja jooksva elatise osas võlgnikuks ning kohtutäitur alustab uusi täitemenetlusi nõudes sisse täituri tasusid. Avaldaja palub mõista kohtutäiturilt välja moraalse ja vaimse kahju hüvitise 15 000 eurot. SISSENÕUDJA SEISUKOHT
3. Sissenõudja vastuse kohaselt ei ole avaldaja kaebust võimalik sisuliselt lahendada. Kaebusest ei selgu, millal ja millises ulatuses on kohtutäitur avaldajalt ülekohtuselt raha nõudnud. KOHTUTÄITURI SEISUKOHT
4. Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Vastuse kohaselt on avaldaja vastu algatatud täitemenetlused ühendatud ühte menetlusse täiteasjas nr 186/2017/
5. Sissenõudja on esitanud avaldusi poole aastaste perioodide kohta, s.t sissenõudja on püüdnud vältida uue tekkinud võlgnetava perioodi kohta avalduste esitamist kohtutäiturile, kuivõrd sellega kaasnevad täitmiskulud. Avaldaja on korduvalt lubanud täita jooksva elatise kohustuse otse sissnõudjale, kuid pole kordagi seda lubadust täitnud. Kuna avaldaja on iseenda tööandja, siis kinnipidamisi tema töötasust ei teostata vastavalt seadusele. Arusaamatud on avaldaja väited, et kohtutäitur võtab raha avaldaja pangakontolt. Avaldaja pangakontole ei laeku raha juba aastaid, avaldaja arveldab läbi ettevõtte pangakonto. Kohtutäitur on edastanud kohtule selgituse elatise võlgnevuse kujunemise kohta. Arusaamatu on avaldaja väide uute täitemenetluste algatamisest. Sissenõudja ei pea ootama eelneva perioodi eest võlgnevuse tasumise lõpetamist, vaid uue võla lisandumisel jätkub täitemenetlus sama kohtuotsuse alusel. Kohtutäitur teavitab võlgnikku uue võlgnevuse lisandumisest, mitte uue täitemenetluse algatamisest. KTS § 28 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline. Täitedokumendist tulenevalt peab avaldaja tasuma elatist
6. aastal 270 eurot kuus. Reaalselt laekub aga vaid 200 eurot, seega lisandub igakuiselt võlgnevus 70 eurot. Kui avaldaja leiab, et 5 kohtutäitur on talle tekitanud kahju, siis on avaldajal võimalik pöörduda kohtusse hagiga kohtutäituri vastu. Kui avaldaja leiab, et täiteasja alustamisel on rikutud

§ 33

lg-t 4 ning tema vastu suunatud nõuet tulnuks täita juba varem alustatud täiteasja raames, tuleb tal taotleda kohtutäiturilt täiteasjade ühendamist. Kui kohtutäitur keeldub täiteasjade ühendamisest, saab avaldaja vaidlustada kohtutäituri otsustuse

§ 217lg-s 1 sätestatud korras.

Alles sellise kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale saab avaldaja esitada kaebuse kohtule

§ 218alusel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt, maakohtu määrus tuleb materiaalõiguse väära kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Avaldaja kaebus tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 659, § 667 lg 2). Ringkonnakohus jätab avaldaja nõude moraalse ja vaimse kahju väljamõistmiseks läbi vaatamata. Kahju hüvitise nõude tuleb esitada kohtule hagimenetluse korras, s.t tuleb esitada põhjendatud ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele vastav hagiavaldus, sh tasuda riigilõiv (TsMS § 363, RLS § 59 lg 1). Määruskaebus tuleb nimetatud osas jätta läbi vaatamata.
2. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja menetlusdokumendid on äärmiselt ebaselged ning raskesti mõistetavad. Avaldaja dokumentides puuduvad viited konkreetsetele täitemenetlustele, asja lahendamiseks olulised asjaolud on kirjeldatud ebaselgelt. Avaldaja peamised etteheited kohtutäiturile
3. juuni 2018 kaebuses olid asjaolu, et täitur on algatanud ühe ja sama täitedokumendi alusel mitu täitemenetlust ning et kohtutäitur on ebaõigesti arvestanud avaldajalt laekunud raha erinevate nõuete katteks (s.o jooksev elatis, elatise võlgnevus, kohtutäituri tasud ja kulud).

§ 33

lg 4 kohaselt kui täitedokument sisaldab mitu rahalist nõuet, avatakse nende osas üks täitetoimik ja nõuded summeeritakse, kui sissenõudja ei taotle mitme täitetoimiku avamist. Maakohus möönis vaidlustatud määruses, et kohtutäitur võib olla erinevaid täitemenetlusi alustades rikkunud

§ 33lg 4 põhimõtet.

Pooled ei vaidle, et kohtutäitur on alustanud kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-14-10256 täitmiseks avaldaja suhtes 6 täitemenetlust. Maakohus leidis, et kuivõrd avaldaja ei esitanud kaebusi kohtutäituri poolt

§ 33

lg 4 rikkumise kohta, ei ole tal

217 lg-st 6 tulenevalt õigust enam sellele rikkumisele tugineda. Avaldaja oleks pidanud iga uue täitemenetluse alustamisel esitama selle kohta kohtutäiturile kaebuse, avaldaja seda teinud ei ole. Avaldajal oleks olnud õigus taotleda täiturilt ka täiteasjade ühendamist, avaldaja ei ole ka seda teinud (Riigikohtu

1. juuni 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-17, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus aga põhjendamatult tähelepanuta Riigikohtu
2. juuni 2017 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-52-17, p-s 13 väljendatud seisukoha, et täitemenetluse osalisel (sh võlgnikul) on õigus nõuda, et kohtutäitur järgiks

§ 33

lg-s 4 sätestatut, seda on õigus nõuda kogu täitemenetluse kestel, mitte ainult täitemenetluse alustamisel. Seega kui kohtutäitur on (uue) täiteasja alustamisel

§ 33

lg-t 4 rikkunud, on täitemenetluse osalisel õigus tugineda sellele ka hilisema menetluse käigus ning nõuda täiturilt rikkumise kõrvaldamist. Täitemenetluse alustamise vaidlustamata jätmisel

§ 217lg-s 1 sätestatud korras ei ole sellise rikkumise puhul määravat tähtsust.

Nimetatule on maakohtu tähelepanu juhtinud ka ringkonnakohus antud asjas

1. veebruaril 2019 tehtud määruses.
2. Avaldaja kaebusest võib välja lugeda, et avaldaja ei ole nõus kohtutäituri tasude väljamõistmisega, mis kaasnesid uute täitemenetluste alustamisega. 6 Kuivõrd avaldaja kui võlgniku kohustus maksta täituri tasu ja täitekulusid määratakse kindlaks kohtutäituri otsusega kohtutäituri tasu ja täitekulude kohta (

§ 2

lg 1 p 16), tuleb avaldajal kohtutäituri tasu maksma kohustatud isikuna tasuga mittenõustumisel vaidlustada kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus

-is kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korras. Selline kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse vaidlustamise kord tuleneb otseselt KTS §-st 52. Seega võis avaldaja kohtutäituri tasu ja muude täitekulude väljamõistmise otsuse KTS § 52 ja

§ 217

lg 1 järgi vaidlustada kohtutäiturile kaebuse esitamisega kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest (Riigikohtu

1. juuni 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-17, p 15;
2. septembri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-11, p 24;
3. septembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-15, p-d 21 ja 22). Avaldaja on
4. juuni 2018 kaebuses kohtutäiturile küll märkinud, et on täiturile varasemalt kaebusi esitanud, samas ei ole käesolevas asjas tuvastatud, et täitemenetlustes tehtud kohtutäituri otsuseid tasu ja täitekulude kohta oleks avaldaja ülalnimetatud korras vaidlustatud.

§ 217lg 2 järgi saaks kohtutäitur kaebuse esitamise tähtaja Ts

MS §-des 67 ja 68 sätestatud korras ennistada, kuid avaldaja ei ole tähtaja ennistamist taotlenud ning TsMS § 67 lg-s 2 sätestatud tähtaeg tähtaja ennistamise taotlemiseks oleks praeguseks tõenäoliselt ka lõppenud. Seetõttu ei saa avaldaja juba lõpetatud täiteasjades seni tehtud täituritasu otsuseid enam vaidlustada (

§ 217lg 6).

Võimalike järgnevate tasuotsuste vaidlustamisel on avaldajal siiski võimalik tugineda

§ 33lg 4 rikkumisele täiteasjade alustamisel (Riigikohtu 14.

juuni 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-17, p 15). 12. Vastuseks avaldaja väitele kohustuse täitmise järjekorra kohta märgib ringkonnakohus järgmist.

§ 65

lg 4 kohaselt asub lapse elatisnõude alusel tekkinud arestipandiõigus sõltumata arestimise ajast muudest arestipandiõigustest eespool. Lapse elatisnõude alusel tekkinud arestipandiõigustel on sama järjekoht. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb

§ 65

lg-st 4, et lapse elatisnõue rahuldatakse täitemenetluses üldjuhul eelisjärjekorras. Seega tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel kontrollida ka seda, mis alusel on kohtutäitur võlgniku tasutud summa osaliselt arvestanud täituri tasudeks olukorras, kus lapse elatisnõue on jäänud täitmata ning kohtutäitur on rikkunud

§ 33lg-t 4. 13. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (Ts

MS § 173 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 7