Obsah (5)

§ 101§ 99§ 96§ 97§ 102

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-18-13976 Otsuse tegemise aeg ja koht 08. jaanuar 2019, Jõhvi, kell 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi D. P. hagi D. P. vastu el

§ 101

lg 1 sätestatud elatise miinimummäär ja täisealine õppiv laps peab elatise saamiseks

§ 99järgi tõendama oma vajadusi (Riigikohtu 19.10.2015.

a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 10);  Kostja vaidleb kõigi hagiavalduses nimetatud hageja kulutustele vastu; elatise suurust määrates tuleb arvestada ka hageja enda sissetulekutega. Täisealiseks saanud hageja saab ise omale eluks vajalikke vahendeid hankida;  Osa hageja vajadustest on kaetud riigilt saadud toetustega. Näiteks saab hageja lapsetoetust 55 eurot vähemalt 19-aastaseks saamiseni, seega võib osa hageja vajadustest olla kaetud riiklike toetustega (3-2-1-37-11, p 16; 3-2-1-127-09, p 15);  Hageja ja tema sugulase kirjavahetuses kostjalt elatise väljamõistmise teemal hageja kirjutab „Ema tahab, et mina saan raha. Kõik läheb tulevikule“. Seega, hageja ülalpidamisnõue ei ole suunatud hageja tänaste igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks ning seetõttu ei täida see hageja ülalpidamise ülesannet;  Elatise suuruse määramisel tuleb lisaks hageja vajadustele arvestada ka kummagi vanema varalist seisundit ja võimet anda ülalpidamist. Kostja netosissetulek (palk) on 665,76 eurot kuus. Hageja ema sissetulek (palk) on 798,49 eurot. Kostja tagastab sõiduki ostmiseks võetud laenu, igakuiste maksetena 117,61 eurot; korteri hooldamiskulud ca 90 eurot kuus; elektritarbimise kulud ca 12 eurot kuus, TV ja internetiteenused 29,98 eurot kuus; sidekulud 12 eurot kuus; korteri kindlustus 6,30 eurot kuus ning sõiduki liikluskindlustus 3 6,18 eurot kuus; kulud kütusele summas 60 eurot kuus. Kostja kulud toidule ja sigarettidele umbes 300 eurot kuus; kulud riietele, ravimitele, hügieenitarvetele umbes 20 eurot kuus. Seega on kostja kulud igakuiselt: 117,61 eurot + 90 eurot + 12 eurot + 29,98 eurot + 12 eurot + 6,30 eurot + 6,18 eurot + 60 eurot + 300 eurot + 20 eurot = 654,07 eurot;  Kostjal on 25.11.2018 seisuga võlg oma isa J. P. ees summas 810 eurot, sest hagejale elatise tasumiseks võttis kostja raha võlgu, kuna kostja enda sissetulek on ebapiisav enda vajaduste katmiseks ja elatise tasumiseks;  Kostja esitas kohtule oma pangakonto väljavõtte perioodi 01.01.2018-25.10.2018 eest ja 15.11.2018 maksekorralduse, milledest nähtub, et asja menetluse ajal tasus kostja hagejale septembris, oktoobris ja novembris igakuiselt 210 eurot, so kokku 630 eurot, mida tuleb arvestada elatise võlgnevuse määramisel, kui kohus mingis osas rahuldab hageja nõude. Kostja esindaja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad kostja menetluskulud kokku 450 eurot. Kostja esitas 26.11.2018 taotlused nõuda välja hageja ja tema ema, S.M. pangakontode väljavõtted alates 19.09.2018 Eestis tegutsevatest krediidiasutustest ja välisriikide krediidiasutuste filiaalidest; samuti Sotsiaalkindlustusametilt ja Maksu- ja Tolliametilt. (kd. 1, tl. 81-120)

1. 04.12.2018 esitas kostja esindaja kohtule vastuväited seoses hageja 25.11.2018 vastusega. Kostja endiselt vaidleb kõikidele hagiavalduses nimetatud hageja kulutustele vastu, hageja ei ole oma kulusid summas 591 eurot tõendanud. Hageja esitatud tabelis märgitud kulutused ei ole seotud ainult hagejaga (näiteks elekter 9,42 eurot kuus, televisioon 8,03 eurot kuus, sõiduki liikluskindlustus ja tehnoülevaatus), seega ei ole nad usaldusväärsed. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku esmavajadustest. Antud juhul hageja esitatud osa tõenditest on seotud hageja meelelahutusega, näiteks reisiga välismaal, kallimate kõrvaklappide ostmisega, kulutustega MTÜ Autobis koolitusega, mis kindlasti ei ole esmavajadused. Eeltoodu alusel hageja ei ole tõendanud kohtumenetluses oma vajadusi. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. (kd. 1, tl .124-125)
2. 05.12.2018 teatas kohus menetlusosalistele, et lükkab tsiviilasjas 07.12.2018 määratud kohtuotsuse tegemise aja seoses kostja 26.11.2018 taotlusega, päringute teostamisega, päringutele vastuste saamisega ja kostja 04.12.2018 seisukohaga, edasi 14.12.2018 kell 16.
3. (tl. 149).
4. 12.12.2018 määrusega tühistas kohus kirjaliku menetluse ja määras tsiviilasjas kohtuistungi, toimumise ajaga 27.12.2018 kell 11.
5. Kirjaliku menetluse tühistamine oli seotud AS-lt Swedbank saabunud vastustega (kd 2, tl. 1). KOHTUISTUNG
7. detsembri 2018 kohtuistungil jäi hageja hagis esitatud nõude juurde. Tema kulutused kuus vastavad hagis märgitud kulutustele. Tema pangakontol olev summa on kogutud edasise õppimiseks ja asjade ostmiseks, seda on kogutud juba ammu, ema ei kasutanud isa poolt makstud elatist, lisades ka omalt poolt raha sellele arvele. Seda raha hakkab kasutama siis, kui hakkab elama üksinda. Hageja arvamuse kohaselt on tema nõue põhjendatud, kuna ta õpib ja ei ole veel 21-aastane. Jurist ütles talle, et tal on õigus kohtusse pöörduda, pealegi ei olnud ta kindel, et kostja vabatahtlikult jätkab elatise maksmist. Kostja menetluskulud palus jätta kostja enda kanda, seda enam, et kostja ja tema esindaja (advokaat) on sugulussuhetes. Kostja esindaja hagiga ei nõustunud, hagejal on olemas piisavad rahalised vahendid iseenda ülalpidamiseks. Esindaja palus jätta hagi rahuldamata ja kostja menetluskulud hageja kanda. Kostja sissetulek ei võimalda tal maksta elatist hageja ülalpidamiseks isegi mitte gümnaasiumi lõpuni, kostja on võtnud võlgu elatise maksmiseks, ka esindaja ise ei võta temalt esindamise eest raha, kuna kostja õde on esindaja abikaasa, kostja peab selle raha maksma talle tulevikus. Kostja 4 ei ole nõus sõlmima kompromissi, hagi ei ole põhjendatud, hagi ei tugine seaduslikule alusele, kuna hagejal on olemas piisavad rahalised vahendid iseenda ülalpidamiseks. Kostja avaldas, et keeldub elatis maksmast.(kd. 2, tl. 50-52).
8. Kostja esindaja esitas 31.12.2018 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad kostja menetluskulud kokku 671,81 eurot (õigusabi 5,5 tundi maksumusega 100 eurot tund + käibemaks 20%; lisanduvad sõidukulud 11,81 eurot, kd. 2, tl. 56). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja poolte seisukohtadega, samuti poolte poolt kohtuistungil antud ütlustega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
10. Vanemate õigused on sätestatud perekonnaseaduse (

) 8-ndas peatükis. Vastavalt

§ 96

ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt

§ 97

lg 2 on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21- aastaseks saamiseni.

1. Rahvastikuregistri 20.09.2018 väljavõttest (kd. 1, tl 6-7) nähtub, et D. P. on D. P.`i isa. KohtlaJärve Järve Vene Gümnaasiumi 21.09.2018 tõendist nr. JVG-6 nähtub, et D. P. on gümnaasiumi
2. klassi õpilane. (kd. 1, tl. 15) Hageja nõuab kostjalt elatist summas 250 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui seadusega ettenähtud alammääras.
3. Täisealiseks saanud õpinguid jätkavale lapse elatise nõude lahendamisel tuleb lähtuda

§ 99lg 1 (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p 10).

Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Täisealise lapse elatisenõude lahendamisel ei saa lähtuda

§ 101

lg 1 sätestatud elatise miinimumsuuruse nõudest (mis on sätestatud alaealisele lapsele elatise väljamõistmise puhul). Elatise saamiseks tuleb täisealisel lapsel tõendada oma vajadusi enda tavalisest elulaadist lähtudes. Hageja on täpsustatud hagiavalduses oma vajadusi hinnanud 591 euroni kuus (kd. 1, tl 16-17), 25.11.2018 esitatud kulude kalkulatsiooni kohaselt moodustavad hageja igakuised kulutused kokku 588,86 eurot kuus, kokku moodustavad hageja kulud 1 aasta kohta 7 066,32 eurot (12x588,86; kd. 1, tl. 74-76). Mõnede kulutuste kohta on hageja lisanud kviitungid/ostutšekid (kd. 1, tl. 59-73, 77-78). 16. Kohus leiab, et mitte kõik hageja poolt märgitud kulutused ei ole vajalikud, on kulutusi, mis on ilmselgelt ülepaisutatud, samuti esitatud perioodi eest, mis ei hõlma käesoleva hagiga seotud ajavahemikku. Hageja on esitanud kohtule 2 kassa sissetuleku orderit, kogusummas 500 eurot (420+80, kd. 1, tl. 70), mis on seotud hageja õpingutega autokoolis. Kuna mõlemad orderid on väljastatud 2017. aasta juulis, so enne käesoleva hagi esitamist, siis jätab kohus hageja poolt esitatud tõendid tähelepanuta. Pealegi on kostja tõendanud, et maksis nimetatud perioodil hageja ülalpidamiseks elatist summas 210 eurot kuus (kd. 1, tl. 30-38). Mis puudutab hageja poolt esitatud kulude kalkulatsiooni, siis kohtule tunduvad ülepaisutatud ja/või põhjendamatud alljärgnevad kulutused: 5  Kohus leiab, et ei ole põhjendatud kohustada kostjat hüvitama hagejale kulusid, mis on seotud hageja sõprade sünnipäevadega; lillede ostmisega, kinokülastustega, jalgratta hoolduse ja spordisaaliga seotud kulusid kogusummas 425 eurot aastas, kuna antud kulusid ei saa lugeda hädavajalikeks kuludeks, pigem on tegemist kuludega, mida tehakse varaliste vahendite olemasolu korral. Pealegi ei ole hageja tõendanud näiteks spordisaaliga seotud kulusid, kuigi kohus teda selleks kohustas;  Kohus ei pea põhjendatuks repetiitoritega seotud kulusid kogusummas 810 eurot aastas, kuna hageja ei ole neid kulusid, samuti kulude hädavajalikkust tõendanud. Kuna hageja puhul on tegemist täisealise isikuga, siis lasub hagejal ka vastutus iseenda õpitulemuste eest ning nende kulude kostja kanda jätmine ei ole põhjendatud;  Kohus ei pea põhjendatuks hageja poolt märgitud transpordikulusid kogusummas 413,05 eurot aastas, kuna hageja ei ole tõendanud, et need kulud on seotud ainult temaga, samuti ei ole hageja tõendanud, et hageja ema on/oli tema sõiduinstruktoriks;  Kohus leiab, et ei ole põhjendatud hageja kulud tema enda sünnipäeva pidamisele summas 160 eurot, kuna kostja on 2017.a. septembris maksnud hagejale elatist summas 210 eurot, seega ei ole põhjendatud antud kulu arvestada väljamõisteava elatise suuruse arvestamisel;  Kohus ei pea põhjendatuks taskuraha, kogusummas 180 eurot, arvestamist elatise hulka, kuna taskuraha on siiski vabatahtlikkuse alusel antav rahasumma, mida ei saa teha kostja jaoks kohustuslikuks;  Kohus peab põhjendatuks hügieeniga seotud kulutusi osaliselt:

1. a)kohtul on kahtlus selles, et hageja igakuiselt kulutab ära 1 tuubi hambapastat, 1 pudeli šampooni ja 1 pudeli dušigeeli, kohtu arvamuse kohaselt on antud kogus mõistlik 1 kvartali, mitte 1 kuu kohta, seega peab kohus põhjendatuks hambapastale, šampoonile ning dušigeelile kuluvaks summaks 40,80 eurot aastas (hambapasta 4x2,80=11,20; šampoon 4x3,60=14,40; dušigeel 4x3,80=15,20);
2. b)kohus ei pea põhjendatuks raviseebile ja ravišampoonile tehtud kulutusi kogusummas 91,02 eurot aastas (47,82+43,20), kuna hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, so arstitõendit selle kohta, et tal on allergia ning ta vajab erivahendite kasutamist;
3. c)kohus peab põhjendatuks tualettvee ostmisega seotud kuluks 43 eurot aastas – kohus ei leia, et keskmisest kallima tualettvee otsmine 2 korda aastas on vajalik kulu, mille kostja peaks hüvitama. Seega peab kohus mõistlikuks, hügieeniga seotud kuluks kokku 259,50 eurot aastas;  Kohus peab põhjendatuks telefoni, maksumusega 300 eurot ja kõrvaklappide, maksumusega 60 eurot, maksumuse arvestamist kulude hulka osaliselt, so ½ nende väärtuse ulatuses, kogusummas 180 eurot (150+30), kuna tegemist ei ole igakuiste kuludega, ning kõrvaklappide osas nõustub kohus kostjaga, et need on liiga kallid. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hageja kulud, mida võivad olla põhjendatud ja vajalikud, moodustavad kokku 4682,79 eurot aastas ehk ca 390 eurot kuus (toit 1642,50 + kommunaalkulud 681,47 + hügieenitarbed 259,50 + olmekeemia 193,56 + riided, jalatsid 1053,72 + ravimid, vitamiinid 147,60 + koolitarbed, lõpupeoriided, ekskursioonid 514,44 + ½ telefoni, ½ kõrvaklappide maksumusest, arvutihooldus 190). 17. Hageja väitel on tema ema ülalpidamisel veel üks laps, kuid hageja on jätnud arvestamata asjaoluga, et tema venna ülalpidamise peab tagama osaliselt ka tema isa, kes hageja ja tema emaga koos elab. Lisaks sellele on osa hageja kulutustest kaetud peretoetusega summas 55 eurot kuus, millele ka kostja on viidanud. Mis puudutab hageja väidet, et kostjal on korter, hageja emal aga mitte, siis see ei oma antud juhul tähtsust, kuna kohus ei saaks kohustada kostjat võõrandama oma korteriomandit, kus kostja elab, hageja ülalpidamiskohustuse täitmise katteks. Kuigi kostja esitas vastuväite seoses hageja kommunaalkuludega (elekter, televisioon), siis kuna kohtule ei ole teada ei hageja perekonna elektripaketi/elektrihinna maksumus ja TV-paketi maksumus, siis võib kohus eeldada, et antud summad on natuke suuremad, kui tegelikkuses, kuid 6 mitteoluliselt. Kostja esitas vastuväite seoses hageja meelelahutusega (sh reis välismaale, kallimate kõrvaklappide ostmine, kulutused seoses MTÜ Autobis koolitusega), mille osas märgib kohus, et reisid, sh välismaale, kui need on seotud õppimisega/kooliga, võivad olla hageja jaoks vajalikud/põhjendatud kulutused. Mis puudutab kulutusi seoses autokooli ja kõrvaklappidega, siis selles osas on kohus oma seisukoha väljendanud. 18. Kuigi ülalpidamise ulatus on

§ 99

lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada,

§ 102

ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

§ 102

lg 2 kohaldub üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik

§ 102

lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15).

1. Kostja 16.10.2018 kohtule esitatud vastuses nõustus hagiga osaliselt, summas 210 eurot kuus. 26.11.2018 ja 04.12.2018 vastustes kostja enam hagiga ei nõustunud, märkides, et tema sissetulekud ei ole piisavad elatise maksmiseks, kostja netosissetulek moodustab 665,76 eurot, kulud moodustavad 654,07 eurot, seega läheb kogu tema sissetulek erinevate iseenda ülalpidamiseks ja kohustuste tasumiseks (laenuleping, kindlustusleping, korteri ülalpidamisega seotud kulud, kulutused toidule, rõivastele, jne). Lisaks sellele on kostja elatise maksmiseks võtnud laenu enda isalt, tema võlgnevus isale moodustab 810 eurot. Samas on kostja tasunud elatist summas 210 eurot kuus nii 2018.a. oktoobris kui ka novembris, mida kostja põhjendab sellega, et ta ei teadnud, et tal puudub elatise tasumise kohustus. Kostja märgib, et kuna hageja soovib elatist mitte praeguste kulude katteks, vaid tuleviku jaoks, siis ei pea kostja temale elatist maksma. (kd. 1, tl. 81-120).
2. Kohus, tutvudes kostja poolt esitatud vastuväidete ja dokumentaalsete tõenditega, peab vajalikuks märkida alljärgnevat:  Kohus ei saa nõustuda kostja väitega, et tal puudub hageja ülalpidamise kohustus, kuna hageja on täisealine. Kuna hageja õpib gümnaasiumis, so omandab keskharidust, siis pidi kostja siiski ette nägema, et vähemalt hageja keskkoolis/gümnaasiumis õppimise ajal on kostjal kohustus hagejat üleval pidada, seda enam, et kostja ei ole esitanud tõendeid hageja töötamise kohta. Kohus tegi päringu Töötamise registrisse, millest tulenevalt puuduvad registris andmed D. P.`i töötamise kohta (kd. 1, tl. 136);  Kostja on esitanud kohtule 2016.a. laenulepingu, millest nähtub, et laen on võetud koos kaaslaenusaaja T. J.`ga, seega leiab kohus, et kõik laenulepinguga, sh laenukaitse kindlustusega seotud kulutused tuleb jagada kahega (kd. 1, tl. 93-104). Kohus pöörab kostja tähelepanu ka asjaolule, et laenuleping on sõlmitud
3. aastal, so ajal, mil kostjal oli seadusest tulenev ülalpidamiskohustus hageja suhtes, seega pidi kostja laenukohustust võttes arvestama asjaoluga, et tal tuleb maksta elatist hageja ülalpidamiseks ning kostja ei ole tõendanud, et tema varaline seisund oleks alates
4. aasta septembrikuust oluliselt halvenenud;  Kostja on esitanud arved, mis on seotud temale kuuluva korteriomandi, asukohaga xxx xxxx, xxx vald, ülalpidamisega. Rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et kuna antud elamispinnale on sisse kirjutatud ka T. J., siis võib ka nimetatud kulutused jagada kahega (kd. 1, tl. 105-106, 153).  Kostja on esitanud kohtule tema isa J. P.`i poolt 25.11.2018 väljastatud võlakirja, millest nähtub, et kostja on viimase poole aasta jooksul võtnud oma isalt laenu summas 150-200 eurot kuus ning kostja võlgnevus moodustab 810 eurot. (kd. 1, tl. 114-115) Nimetatud 7 võlakirja suhtes märgib kohus, et kostja ei ole tõendanud, et antud laenud on võetud seoses elatise maksmisega hageja ülalpidamiseks, seega jätab kohus antud tõendi tähelepanuta. Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja on oma igakuiseid kulutusi tõendanud osaliselt, kuna osade kulutuste osas langeb nende kandmise koormus osaliselt ka teisele kostjaga koos elavale isikule, so T. J.`le. Seega on kostja võimeline vähemalt osaliselt, kuni hageja poolt gümnaasiumi lõpetamiseni, andma hagejale ülalpidamist.
5. Kostja 26.11.2018 taotlusel, samuti kohtu enda algatusel tegi kohus hageja, tema ema ja kostja varalise seisundi hindamiseks päringud pankadesse, Sotsiaalkindlustusametile ning Maksu- ja Tolliametile, samuti pidas kohus vajalikuks päringute tegemist erinevatesse registritesse.
6. Maksu- ja Tolliameti 05.12.2018 vastuse kohaselt moodustas hageja D. P.`i neto-sissetulek ajavahemikul 01.11.2017-31.10.2018 kokku 0,38 eurot; tema ema S. M. (M.) neto-sissetulek ajavahemikul 01.11.2017-31.10.2018 moodustas kokku 8772,58 eurot, so keskmiselt 731,04 eurot kuus (kd. 1, tl. 169, 171). Maksu- ja Tolliameti 05.12.2018 vastuse kohaselt moodustas kostja D. P.`i neto-sissetulek ajavahemikul 01.11.2017-31.10.2018 kokku 8656,70 eurot, so keskmiselt 721,39 eurot kuus (k. 1, tl. 167). Seega on nii hageja ema kui ka isa, so kostja neto-sissetulekud võrdsed, vahe moodustab ca 10 eurot kuus. Sotsiaalkindlustusameti 06.12.2018 vastuse kohaselt ei ole D. P.`ile toetusi ega pensioni määratud; S. M. (M.) on määratud lapsetoetus kogusummas 110,00 eurot kuus. (kd. 1, tl. 176). Kostjale kuulub korteriomand aadressil xxx xx-xx, xxx, xxx vald, mida kostja kasutab elukohana (kd. 1, tl. 138) ja sõiduauto Volvo V50, reg.märgiga xxxxx, 2007.a. väljalase (kd. 1, tl. 130). Kostja esitas Autoteenindus OÜ-ga 01.11.2017 sõlmitud töölepingu nr. 84 ja 09.10.2018 palgatõendi, milledest nähtub, et kostja bruto-töötasu moodustab 800 eurot kuus (kd. 1, tl. 29, 116117). Hagejale ja/või tema emale kinnisvara ja sõidukeid ei kuulu.
7. AS Swedbank 11.12.2018 vastusest nähtub, et D. P.`i konto jääk 11.12.2018 seisuga moodustas 18 869,26 eurot; S. M.(M.) konto vabade vahendite jääk moodustas 8 177,67 eurot (kd. 1, tl. 181-186). AS SEB Pank 11.12.2018 vastusest nähtub, et D. P.`i kontode vabade vahendite jäägid (2 kontot) 11.12.2018 seisuga moodustasid 19,81 eurot ja 9,32 eurot (kd. 2, tl. 189-195) AS SEB Pank 17.12.2018 vastusest nähtub, et kostja D. P.`i konto vabade vahendite jääk 17.12.2018 seisuga moodustas 234,38 eurot (kd. 2, tl. 27-34).
8. Isegi asjaolu, et hageja kontol on piisavad vahendid enda ülalpidamiskulutuste kandmiseks, ei anna see iseenesest alust hagi rahuldamata jätmiseks, vähemalt kuni ajani, mil hageja omandab keskharidust, sest määravaks on siiski asjaolu, kas hagejal on võimalus ise endale ülalpidamist teenida või mitte. Kohus leiab, et gümnaasiumis õppimise ajal hagejal selline võimalus/kohustus puudub, tema peaülesandeks on siiski hariduse omandamine, mitte endale ülalpidamise teenimine, seega tuleb lapsevanemal vähemalt sellel perioodil arvestada asjaoluga, et tema täisealine laps vajab ülalpidamist. Antud juhul, arvestades sellega, et hageja ema on kõikide nende aastate jooksul leidnud võimaluse koguda hageja ülalpidamiseks makstud elatist hageja tuleviku, sh kõrghariduse omandamise jaoks, siis juhul, kui kohus jätaks hagi täies ulatuses rahuldamata, oleks kohtu seisukohalt tegu hageja ema „karistamisega“. Kohus selgitab, et kui hageja AS Swedbank kontol olevad rahalised vahendid on kogutud hageja edasiste õpingute tarbeks, siis võib tulevikus tekkida olukord, kus kostja võib selle alusel vabaneda hageja ülalpidamise kohustusest, antud olukorras aga leiab, kohus, et kuni gümnaasiumi lõpetamiseni on hageja õigustatud elatist saama. Samas arvestab kohus elatise väljamõistmisel sellega, et mitte kõik hageja poolt märgitud kulutused ei ole põhjendatud ja/või vajalikud. 8
9. Kohtu poolt on tuvastatud, et hageja vajalikud ja põhjendatud kulud moodustavad 390 eurot kuus. Kostja palus arvestada sellega, et osa hageja vajadusi võib olla kaetud peretoetusega.
10. aastal moodustas 1-le lapsele makstav peretoetus 55 eurot kuu, alates 01.01.2019 moodustab peretoetus 60 eurot kuus. Elatise suurust määrates tuleb kohtul arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (Riigikohtu
11. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16,
12. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 15).
13. Seega leiab kohus, et on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis ajavahemiku 01.10.201831.12.2018 eest summas 167,50 eurot kuus (390-55/2=167,50) ning alates 01.01.2019 summas 165 eurot kuus (390-60/2=165), kuni D. P.`i poolt Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasiumi lõpetamiseni, so kuni 30.06.2019.a. (õppeasutuse mittelõpetamise korral kuni eksmatrikuleerimiseni).
14. Kohus võtab arvesse, et kostja on nii 2018.a. septembris, oktoobris kui ka novembris tasunud hageja ülalpidamiseks elatist summas 210 eurot kuus (septembris oli tegemist alaealisele makstud elatisega, oktoobris-novembris vabatahtlikult makstud elatisega), seega mõistab kohus kostjalt välja elatise hageja ülalpidamiseks alates 01.10.2018 kuni 31.12.2018 summas 167,50 eurot kuus ning alates 01.01.2019 kuni 30.06.2019 (so hageja poolt Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasiumi lõpetamiseni, õppeasutuse mittelõpetamise korral kuni eksmatrikuleerimiseni) eest summas 165 eurot kuus. Kohtuotsuse täitmisel arvestada kostja poolt 2018.a. oktoobris ja novembris elatisena tasutud summasid. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hagi TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (

) § 96, § 97 lg 2, § 100; toodud õiguslikel alustel osaliselt. Menetluskulude jaotus

1. TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise ja muutmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Kostja esindaja esitas 31.12.2018 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad kostja menetluskulud kokku 671,81 eurot. Kostja esindaja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 3 kohaselt, ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. TsMS § 163 lg1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
2. Kuna hageja ja kostja on riigilõivu tasumisest vabastatud, TsMS § 164 lg 3 märgitud asjaolusid ei esine, siis jätab kohus muud menetluskulud lähtuvalt TsMS § 163 lg 1 ja § 164 lg 1 poolte endi kanda. 9 Helgi Vinni Kohtunik /digitaalallkiri/ 10