KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-19-10044 Määruse tegemise aeg ja koht
- juuli 2019, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi Lüganuse vald, Purtse küla, Ranna korteriühistu hagi A. K.i vastu korteri sundvõõrandamise nõudes Menetlustoiming Hagi menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: Lüganuse vald, Purtse küla, Ranna korteriühistu (RK 80403396, asukoht Ranna, Purtse küla, Lüganuse vald, Ida-Virumaa) Hageja seaduslik Reno Raudsoo (IK xxx, e-post: esindaja: renoraudsoo@gmail.com, tel xxx) A. K. (sünd. xxx, elukoht xxx) Kostja: RESOLUTSIOON
- Keelduda Lüganuse vald, Purtse küla, Ranna korteriühistu hagi A. K.i vastu korteri võõrandamise nõudes menetlusse võtmisest.
- Kohtumäärus saata hagejale. EDAEIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. ASJAOLUD
- Lüganuse vald, Purtse küla, Ranna korteriühistu (endine nimi Korteriühistu Purtse 2) esitas 03.07.2019.a Viru Maakohtule hagiavalduse A. K.i vastu korteri sundvõõrandamise nõudes. 1
(2)Avalduse kohaselt ostis kostja korteri Lüganuse vallas, Purtse külas, Ranna 2 (registriosa nr 3372508) 25.04.
- aastal ning sellest ajast alates seisab korter tühjana. Kostja ei ole kunagi korteris elanud, korterit ei ole köetud alates 2012.a (igal korteril on isiklik küttesüsteem). Korter seisis tühjana ka varasemate omanike ajal, ning talveperioodil pole korterit köetud eeldatavalt 20 aastat, millest tulenevalt võib eeldada, et korteris on lõhkenud nii veetorud kui esineb vee- ja niiskuskahjustusi. Aknad on vanad ning sellises seisus, et võivad eest ära kukkuda. Lisaks on akendel ees roostes trellid, mis mõjutavad maja välisilmet. Arvestades kortermaja vanust ja seisukorda, on vajadus vahetada välja maja katus ning kanalisatsioonisüsteem. Tööde teostamise otsuse on vastu võtnud korteriomanike üldkoosolek. Lisaks kiireloomulistele töödele tuleb kostjal tasuda lisaks võlgnevusele (võlg 478,40 eurot 03.07.2019 seisuga.) veel lisaks 2098 eurot, mille maksetähtaeg on
- juuli
- Kuivõrd korteriühistul ei ole võimalik kostja korteri eest nimetatud summat tasuda, on üldkoosolek otsustanud taotleda korteri sundvõõrandamist. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
- Kohus, tutvunud avalduse ja selle lisadega, keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest.
- Korteriomandi ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 32 lg 1 kohaselt kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Sama paragrahvi
- lõige sätestab, et võõrandamisnõude võib eelkõige esitada, kui korteriomanik: 1) on korduvalt jätnud täitmata KrtS §-s 31 sätestatud kohustused; 2) on vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu või 3) häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite teostamist. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludest tulenevalt võib olla kostja vastu sundvõõrandamise nõude aluseks KrtS § 32 lg 2 p 1 ja/või 2 toodud rikkumine esitatud
- Vastavalt KrtS § 33 lg 1 kui kohustust rikkunud korteriomanik ei ole korteriomandit võõrandanud hiljemalt kolme kuu möödumisel nõude esitamisest, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku või korteriühistu hagi alusel. KrtS § 33 lõike 1 esimeses lauses nimetatud tähtaega ei pea järgima, kui korteriomanik on teatanud, et ta keeldub võõrandamisest (KrtS § 33 lg 2). Hagi korteriomaniku vastu korteri võõrandamiseks võib esitada KrtS § 33 lg 3 enne ühe aasta möödumist nõude esitamisest. KrtS eelnõu seletuskirja kohaselt eeldab tingimus korteriomanikule nõude esitamisest, et tähtaeg hakkab kulgema alates hetkest, kui vastavasisuline korteriomanike üldkoosoleku otsus on korteriomanikule teatavaks tehtud. Käesoleval juhul eeltoodud tingimus täidetud ei ole. Hageja on lisanud hagiavaldusele sundvõõrandamise nõude, kuid eeltoodud nõue on trükitud 26.03.2019 kuupäevaga, allkirjastatud hageja seadusliku esindaja poolt 03.07.2019.a, kuid kostjale kätte toimetamata (kostjale saatmata, tl 98). Eespoolviidatud sätetest tulenevalt ei ole korteri võõrandamise hagi esitamine ja menetlemine võimalik enne kui on möödunud kolm kuud korteriomanikule endale esitatud võõrandamisnõude esitamisest, st korteriomanik ise ei ole kolme kuu jooksul 2
(2)võõrandamisnõuet täitnud või on väljendanud sõnaselgelt oma keeldumist võõrandamisest. Võõrandamisest keeldumise korral ei ole kolmekuulise tähtaja järgimine nõutav.
- Kuivõrd KrtS § 32, § 33 nõuded on täitmata, ei ole esitatud hagiga võimalik eesmärki saavutada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest kui hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6; st hageja saab pöörduda samadel asjaoludel sama nõudega kui eeltingimused on täidetud). Kohus tagastab menetluses tasutud riigilõivu vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 sätestatule avaldaja vastavasisulise taotluse alusel.
- Kohus selgitab hageja esindajale, et maakohtu 10.07.2019.a. kirjas on ekslikult viidatud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil, perekonnaja kriminaalasjades (õigusabilepingu) artikli 21 lõikele
- Artikli 21 lg 1 ja 2 tulenevalt saab Eesti kohus arutada Vene Föderatsiooni kodaniku, kelle elukoht on Venemaal, vastu esitatud hagi arutada ja lahendada vaid juhul kui selleks on kostja kirjalik nõusolek. Käesoleval juhul soovib hageja esitada kostja vastu nõuet, mis on suunatud kostja omandiõiguse lõppemisele. Sel juhul ei kohaldu mitte õigusabilepingu artikkel 21, vaid artikkel
- Art 38 lg 1 kohaselt määratakse omandiõigus kinnisvarale selle lepingupoole seadusandluse järgi, kelle territooriumil kinnisvara asub. Art 38 lg 3 järgi määratakse omandiõiguse või varale muu asjaõiguse lõppemine selle lepingupoole seadusandluse alusel, kelle territooriumil oli vara sel hetkel kui leidis aset toiming või muu asjaolu, mis oli sellise õiguse lõppemise aluseks. Omandiõiguse lõppemine vara suhtes, mis on tehingu objekt, määratakse tehingu teostamise koha seadusandluse alusel kui poolte kokkulepe ei näe teisiti. Eeltoodust tulenevalt on Eesti kohus pädev hagi lahendama juhul kui on täidetud KrtS § 32 ja § 33 sätestatud eeldused. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 3
(2)