← Eesti

3-19-803/7

Obsah (5)§ 1361§ 8§ 98§ 96§ 131

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-803 Ha

§ 1361lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas Tallinna Halduskohtule 29.04.2019 taotluse anda maksukorralduse seaduse (

) § 1361 lg 1 alusel luba seada Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu): käsutamise keelumärge XX sõiduautole Mercedes-Benz C 240; käsutamise keelumärge XX OÜ I (IIIIIIIIIIIIII), OÜ C (CCCCCCCC), B OÜ (BBBBBBB), K OÜ (KKKKKKKKK) ja OÜ I (XXXXXXXX) osadele; arest XX arvelduskontodele 303 648,71 euro ulatuses. MTA märkis taotluses kokkuvõtlikult järgmist: 3-19-803 1) MTA nõuab OÜ-lt C sisse maksuvõlga 582 950,81 eurot (sh intress 258 804,64 eurot). MTA suurendas 07.02.2018 maksuotsusega nr 12.2-3/038706-762 OÜ C maksustamisperioodide jaanuar–detsember 2015 tasumisele kuuluvaid maksukohustusi, millest 29.04.2019 seisuga on tasumata 317 957,38 eurot. Lisaks on tasumata deklareeritud maksuvõlg käibemaksu osas 6 188,79 eurot; 2) taotluse esitamisega alustab maksuhaldur OÜ C juhatuse liikme XX suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse, mille tulemusena võib XX solidaarselt OÜ-ga C vastutada 07.02.2018 maksuotsusega kindlaks tehtud maksu 324 146,17 euro eest; 3) maksuhaldur kontrollis 08.11.2016 korralduse nr 12.2-3/038706-13 alusel OÜ C maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil jaanuar–detsember

  1. MTA tuvastas, et OÜ C ei soetanud kontrollitaval perioodil teenust W OÜ-lt, O OÜ-lt, S OÜ-lt ning Läti äriühingutelt SIA V ja SIA S. OÜ-l C oli kontrollitaval perioodil kohustus raamatupidamises kajastada, deklareerida ja tasuda MTA pangakontole tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt
  2. a detsembris 60 243,13 eurot; 4) OÜ-l C oli kohustus kontrollitaval perioodil deklareerida, kinni pidada ja tasuda W OÜ pangakonto kaudu füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt tööjõumakse 257 565,06 eurot, s.h tulumaksu 87 003,84 eurot, sotsiaalmaksu 152 709,55 eurot, kogumispensioni makseid 7 039,47 eurot, töötuskindlustusmakset 7 110,10 eurot ning töötuskindlustusmakset 3 702,10 eurot. OÜ C tasus W OÜ pangakonto kaudu töötasusid enda töötajatele, kuid jättis maksud arvestamata ja tasumata. Väidetava alltöövõtu korras tehtud tööd tegi tegelikkuses OÜ C töötajad. Töötajatele lähetusrahade ja majanduskulude maksmine ei olnud õigustatud, sest töötajate töökoht oli ainult Rootsis. Neid ei lähetatud Eestist Rootsi tööle; 5) menetluse tõenäoliseks tulemuseks on vastutuskohustus (

§ 8, § 40 lg 1).

OÜ C teadis, et kajastab perioodidel jaanuar–detsember 2015 TSD-des valeandmeid. OÜ C oli teadlik, et kandis W OÜ-le, O OÜ-le, S OÜ-le, SIA-le V ning SIA-le S võltsarvete alusel alusetult OÜ C raha, jättes selle ettevõtlusega mitteseotud kuluna deklareerimata ning maksu tasumata. OÜ C jättis tööjõumaksud töötajate töötasudelt arvestamata. XX oli juhatuse liige ajal (juhatuse liige alates 16.09.2009), mil OÜ C maksudeklaratsioonides TSD esitati valeandmeid maksukohustuste vähendamise eesmärgil ning millal MTA tegi 07.02.2018 maksuotsuse. Maksudeklaratsioonides valeandmete esitamine oli kantud eesmärgist hoiduda kõrvale maksude tasumisest. MTA-l on põhjendatud kahtlus, et XX tegevuse ja OÜ C maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos ning XX võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt OÜ-ga C. Esineb põhjendatud kahtlus, et XX korraldas teadlikult äriühingu majandustegevust viisil, mille tõttu puudub OÜ-l C raha maksukohustuse täitmiseks (m.h võltsarvete alusel raha väljaviimine). Samuti on MTA-l põhjendatud kahtlus, et XX on oma kohustusi rikkunud tahtlikult. XX-lt võimaliku vastutusotsusega nõutava võla suuruseks on vähemalt 317 957,38 eurot; 6) maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. XX korraldas OÜ C tegevust selliselt, et viimane esitas maksudeklaratsioonides valeandmeid. See iseloomustab XX suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. XX võib sarnaselt suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse. XX ei saanud 2018. a-l ega 2019. a-l tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid. Tõenäoliselt esineb tulevikus vajadus vastutusotsust sundtäita; 7) maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud. TSD maksustamisperioodid on jaanuar–detsember 2015. Esimene (s.o 01.2015) maksudeklaratsiooni TSD esitamise päev saabus 10.02.2015. Rakendades viieaastast aegumistähtaega, aegub OÜ C maksuotsusega määratud maksuvõla sissenõudmine varaseima perioodi osas 02.2020 (

§ 98lg 1; tulumaksuseadus (Tu

MS) § 40 lg-d 4 ja 5). Sissenõudmise aegumistähtaeg ei ole möödunud; 8) OÜ C maksuvõlga pole kustutatud. Äriühingut pole registrist kustutatud; 2

(8)3-19-803 9) maksuvõla sissenõudmine OÜ-lt C ei ole tulemusi andnud. Maksuhaldur arestis 12.03.2018 OÜ C pangakontod, kuid äriühingu võlg pole vähenenud. Äriühingul puudub registervara. Äriühing deklareeris viimati maksustatavat käivet KMD-l
  1. a novembris. TSD-l ei ole deklareeritud tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid. Äriühing kustutati käibemaksukohustuslaste registrist 15.01.2019; 10) Maanteeameti andmete kohaselt kuulub XX-le Mercedes-Benz C 240 (ehitusaasta 2002; kasutatud sõidukite autoportaalis müüakse sarnaste näitajatega sõidukit hinnaga 3 000,00 eurot) ja Mercedes-Benz 500 (ehitusaasta 1995; seda ei tohi kasutada, kuna pole liiklusregistrisse kantud); 11) äriregistri teabesüsteemi andmete kohaselt kuulub XX-le OÜ I osa nimiväärtusega 1 252,67 eurot, OÜ C osa nimiväärtusega 2 556,00 eurot, B OÜ osa nimiväärtusega 2 500,00 eurot, K OÜ osa nimiväärtusega 2 500,00 eurot, OÜ I osa nimiväärtusega 2 500,00 eurot. Maksuhaldurile ei ole teada, kui väärtuslikud on osakud, mistõttu on põhjendatud osakutele keelumärgete seadmisel arvestada osaku väärtuseks selle nimiväärtusi kokku ehk 11 308,67 eurot; 12) arvestades eeldatavat sissenõudmisele kuuluva maksuvõla suurust ja asjaolu, et XX-l ei ole maksuhaldurile teadaolevalt rohkem registervara, on põhjendatud on arestida XX pangakontod 303 648,71 euro ulatuses. Kuna XX-l on kaks ülalpeetavat, ei kuulu pangakonto igakuiselt arestimisele 900 euro ulatuses; 13) kui vastutusmenetluse tulemusena selgub, et OÜ C juhatuse liige ei vastuta maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuse täitmise eest, esitatud tagatis vabastatakse; 14) täitetoiming lõpetatakse, kui XX kannab tagatise 317 957,38 eurot deposiiti.
  2. Tallinna Halduskohus lubas 02.05.2019 määrusega MTA-l seada käsutamise keelumärge XX sõidukile Mercedes-Benz C 240 ning OÜ I, OÜ C, B OÜ, K OÜ ja OÜ I osadele, sh lubas halduskohus seada aresti pangakontodele 303 648,71 euro ulatuses. Halduskohus oli kokkuvõtlikult järgmisel seisukohal: 1) vastutusmenetlus algas taotluse esitamisega halduskohtule; 2) seisuga 29.04.2019 on OÜ C maksuvõlg 582 950,81 eurot (sh intress 258 804,64 eurot). Äriühingule tehti maksuotsus; 3) kohtute infosüsteemist ei nähtu, et OÜ C oleks vaidlustanud maksuotsust ja taotlenud maksuotsuse täitmise peatamist; 4) taotluses märgitud asjaolude kohaselt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine XX suhtes oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. MTA näitas, et OÜ C maksukohustus tekkis XX juhatuse liikmeks oleku ajal. XX oli OÜ C seaduslik esindaja ja ta on vastutav äriühingu

st ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest; 5) MTA kahtlus juhatuse liikme kohustuste tahtlikust rikkumisest on põhjendatud ning XX vastutus äriühingu maksuvõla eest võimalik. Fiktiivseid arveid vormistati sooviga vähendada maksukohustust. Teise äriühingu kaudu maksti töötasusid. Maksud jäeti tasumata. XX on seotud tehingu teiseks pooleks olnud äriühingutega (W OÜ, O OÜ, S OÜ ning SIA V); 6) maksusumma kujunemine on jälgitav taotlusele lisatud kontrollaktist, maksuotsusest ja maksunõuete saldopäringu väljatrükist. Maksusumma määramine ei ole aegunud (

§ 98lg 1).

MTA tugines sellele, et maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Samuti eksisteerib OÜ C äriühinguna jätkuvalt ning maksuhaldur on näidanud, et tal ei ole õnnestunud äriühingu varade arvelt maksuvõlga rohkem kui kolme kuu jooksul täita (

§ 96lg 5).

Seega on täidetud

§ 1361lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine; 3

(8)3-19-803 7) nõustuda tuleb maksuhalduri hinnanguga, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuotsuses ja käesolevas taotluses kirjeldatud käitumine viitab XX ükskõiksele suhtumisele avalik-õiguslike kohustuste täitmisse. Võimalik on, et isik hoiab kõrvale ka vastutusotsuse täitmisest. MTA väljatoodud põhjustel võib vastutusotsuse sundtäitmine tulevikus muutuda raskeks või ka võimatuks; 8) kuna keelumärgete seadmine ei kata kogu nõuet, on pangakontode arestimine põhjendatud. Muu vähem koormav meede puudub, et tagada maksunõude täitmine. Ülalpeetavate osas ei kuulu pangakonto arestimisele. XX-l on võimalik kanda tagatis deposiiti. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. XX palub 29.05.2019 määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta MTA taotlus rahuldamata. XX märgib kokkuvõtlikult järgmist: 1) halduskohus märkis ekslikult, et maksuotsust pole vaidlustatud. Maksuotsus vaidlustati ja see on halduskohtu menetluses (haldusasi nr 3-18-843). OÜ C kaebuse rahuldamine välistab vastutusotsuse koostamise; 2) halduskohus pole taotluse väiteid sisuliselt analüüsinud; 3) Halduskohtul oli võimalik anda esialgne hinnang maksuhalduri seisukohtadele. OÜ-le C tehtud maksuotsus on õigusvastane. Tehingud tehti vastavalt arvetel kajastatule. Maksuhaldur on ekslikul seisukohal, et Ws OÜ töötajad olid OÜ C töötajad. Kontrollaktist ja maksuotsusest nähtub, et kõik OÜ C töötajateks loetud isikud viibisid Rootsis üle 183 päeva ja täitsid oma tööülesandeid üksnes Rootsis. Eesti ja Rootsi vahel sõlmitud maksulepingu art 15 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuli tulumaks tasuda Rootsis, mitte Eestis. Sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustus tekkis Rootsis (Euroopa Nõukogu määrused nr 883/2004 ja 987/2009). Selles osas ei saa vastutusotsust teha; 4) XX ei rikkunud tahtlikult juhatuse liikme kohustusi. Maksuhaldur ega kohus pole oma seisukohta põhjendanud. OÜ-le C tehtud kontrollaktist nähtub äriühingu tahtlik maksukohustuse rikkumine üksnes seoses SIA-ga S, mille sisuline põhjendus puudub; 5) puudub alus väita, et taotluse rahuldamata jätmisel oleks haldusakti sundtäitmine raske või võimatu. Taotlusest ega kohtulahendist selle sisulisi põhjendusi ei nähtu. Maksuhaldur ja kohus pole oma seisukohta põhjendanud, tegemist on üksnes arvamusega. OÜ C juhatuse liige ei takistanud maksumenetluse läbiviimist ja ta täitis kaasaaitamiskohustust. Juhatuse liige avaldas korduvalt soovi leida mõlemat osapoolt rahuldav kokkulepe. Asjaolust, et OÜ-l C puudub vara, ei järeldu, et juhatuse liige käituks pahauskselt. Põhjendusi ei nähtu selle kohta, et kui XX pole
  2. a-l ja
  3. a-l saanud maksustatavat väljamakset, muudab see hilisema vastutusotsuse täitmise raskeks või võimatuks. Viimati märgitud asjaolust ei saa teha seda järeldust, mida maksuhaldur tegi; 6) sõiduauto Mercedes-Benz C 240 omanik on YY, mitte XX. YY soovis
  4. a novembris osta sõiduautot hinnaga 1400 eurot. YY-l ei olnud 400 eurot, mistõttu leppisid XX ja YY kokku, et XX annab 400 eurot laenu. Laenu tagamiseks lepiti kokku, et auto omanikuna kantakse liiklusregistrisse XX. Tehingu vormistamise päeval sõlmisid XX ja YY samas hinnas auto ostumüügilepingu, mille kohaselt sai omanikuks YY, kes pidi hiljemalt 30.04.2019 tasuma XXle 400 eurot. YY tasus laenu; 7) täitmist tagavad toimingud pole proportsionaalsed. Kohus pole meetme proportsionaalsust hinnanud. Halduskohtust pole otsust saadud. Menetlust alustati taotluse esitamisega. Kõige intensiivsemalt mõjutab XX õigusi aresti seadmine. Isik saab teha üksnes minimaalseid kulutusi. Probleemid tekivad krediidiasutuste ees kohustuste täitmisel. 4
(8)3-19-803
  1. MTA palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 1) halduskohus kontrollis täitetoimingu loa andmise eeldusi ja need on täidetud; 2) kuigi halduskohus tegi ebaõige järeldus, et OÜ C ei ole halduskohtus vaidlustanud MTA 07.02.2018 maksuotsust nr 12.2-3/038706-76, ei muuda see kohtumäärust õigusvastaseks. Maksuotsuse vaidlustamine ei välista täitmist tagavate toimingute kohta taotluse esitamist. Võimalikus koostatavas vastutusotsuses tuvastatakse kõik maksuotsuse asjaolud eraldiseisvalt. Haldusasja menetletakse alles esimeses kohtuastmes; 3) põhjendatud ei ole määruskaebuses tugineda tööjõumaksude õigusvastasele määramisele ja kohtu kohustusele seda MTA-le luba andes kontrollida. Pealegi ei ole määruskaebuse esitaja väitnud, et OÜ C oleks tööjõumakse tasunud Rootsis, vaid on ise esitanud maksudeklaratsioonid, kus deklareerib töötajate tööjõumakse (kuigi märksa väiksemas ulatuses) Eestis; 4) halduskohus järeldas XX tahtlust järgmistest asjaoludest: fiktiivsete arvete vormistamise sooviga vähendada maksukohustust, teise äriühingu kaudu töötasude maksmise ja maksude tasumata jätmise ning XX seotuse tehingu teiseks pooleks olnud äriühingutega. Süü vormi täpsem ja põhjalikum kontrollimine toimub tulevase vastutusotsuse õiguspärasuse hindamisel. Ennetava täitetoimingu loa andmisel kontrollib halduskohus süü vormi vaid vastutusotsuse eelduste täidetuse aspektist; 5) halduskohus on piisavalt selgitanud põhjendatud kahtlust, et pärast vastutusotsuse väljastamist võib selle sundtäitmine osutuda raskemaks või võimatuks; 6) asjaolu, et XX oli sõiduki juba enne keelumärke seadmist võõrandanud, ei olnud halduskohtule määruse tegemisel teada. Maanteeameti liiklusregistris oli sõiduki omanikuks loa andmise ajal XX. Maksuhaldur esitas 12.06.2019 Maanteeametile taotluse sõidukile seatud käsutamise keelumärke kustutamiseks. Käesolevaks ajaks on käsutamise keelumärge kustutatud; 7) meetme kohaldamine oli proportsionaalne. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et XX määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ning halduskohtu määrus tuleb tühistada osas, millega seati sõidukile käsutamise keelumärge. Ülejäänud osas puudub halduskohtu määruse tühistamiseks alus. Tühistamata jäänud osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu määruse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata. 6.

§ 1361

kohaldamise tingimusteks on, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust, kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine ning kontrollimise käigus on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda raskendatuks või võimatuks (nt Riigikohtu 05.04.2017 määrus nr 3-3-1-68-16, p 11; 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50). Kuna

§ 1361

alusel loa andmine tulevase võimaliku maksukohustuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks otsustatakse piiratud informatsiooni põhjal juba enne maksukontrolli lõppemist, siis ei saa ega pea maksuhalduril olema kogutud kõiki tõendeid ega välja kujunenud ka lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Kohus saab kontrollida eelkõige seda, et kavandatava maksuotsuse tegemine ei oleks ilmselgelt välistatud. 5

(8)3-19-803 7. Maksuhaldur alustas vastutusotsuse koostamise menetlust halduskohtule taotluse esitamisega. Seega ei saanud maksuhalduril olla veel kujunenud lõplikku seisukohta ja kogutud tõendeid kõigi tähtsust omavate asjaolude, sh XX süü (tahtluse) kohta. Kas XX on süüliselt

ja maksuõiguse seadusi rikkunud, sellele antakse lõplik hinnang vastutusmenetluses.

§ 1361

alusel täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust (nt Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p-d 11-12). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa MTA taotluses toodud asjaoludel pidada XX suhtes vastutusotsuse koostamist ilmselgelt võimatuks (vt käesolev määrus, p 1 alap-d 3–5) ning

§ 96lg-s 6 sätestatud asjaolusid ei esine.

Maksuhalduri taotluses kajastatud asjaolude valguses ei ole välistatud, et OÜ C juhatuse liikme XX võimalik tegevus võis olla põhjuslikus seoses äriühingu maksuvõla tekkimise ning äriühingult maksuvõla kättesaamise võimatusega. Seejuures saab XX vastutusotsuse koostamise menetluses ja vastutusotsuse vaidlustamisel esitada ka neid vastuväiteid, mida äriühing kui põhivõlgnik maksumenetluses ei esitanud (nt Riigikohtu 10.05.2016 otsus nr 3-3-1-20-16, p 16.3).

  1. Seonduvalt määruskaebuse esitaja väitega, et OÜ-le C tehtud maksuotsus on õigusvastane, märgib ringkonnakohus alljärgnevat. MTA tegi OÜ-le C 07.02.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/038706-
  2. Määruskaebuse esitaja märgib õigesti, et maksuotsus on vaidlustatud haldusasjas nr 3-18-
  3. Halduskohtu ekslik vastupidine seisukoht ei mõjuta aga asja tulemust. Haldusasjas nr 3-18-843 pole maksuotsuse täitmist ega kehtivust esialgse õiguskaitse korras peatatud. Ka võimalikus vastutusotsuses hinnatakse maksuotsuse asjaolusid. OÜ-le C tehtud maksuotsuse õiguspärasust ei hinnata mitte praeguse taotluse lahendamisel, vaid OÜ C kaebuse alusel haldusasjas nr 3-18-843 (HKMS § 41 lg-d 1 ja 2). Eelnevast tulenevalt ei võta ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel seisukohta küsimuses, kas OÜ C ja teiste äriühingute vahel tegelikkuses tehingud toimusid vastavalt arvetel kajastatule, kas inimesed töötasid OÜ-s C või kellegi teise juures, kas inimesed töötasid 12 järjestikuse kuu jooksul üle 183 päeva üksnes Rootsis või mitte ning kas seetõttu kuulus kohaldamisele Eesti ja Rootsi vaheline maksuleping, sh Euroopa Nõukogu määrused 883/2004 ja 987/
  4. Eespool esitatud väited (nt maksukohustus tekkis Rootsis) esitas OÜ C haldusasjas nr 3-18-843 (vt kaebuse p 2.5), mida kohus hindab viidatud kohtuasja raames. Praeguse vaidluse esemeks pole ka võimaliku tulevase vastutusotsuse õiguspärasus.
  5. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et MTA ega halduskohus pole sisuliselt põhjendanud seda, kuidas võimaliku vastutusotsuse sundtäitmine muutuks raskeks või võimatuks, kui täitetoiminguid ei kohaldata. MTA ja halduskohus põhjendasid kahtlust, et sundtäitmine võib muutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, järgnevalt: 1) XX varasem käitumine OÜ C tegevuse korraldamisel (s.o maksudeklaratsioonidel TSD valeandmete esitamine) iseloomustab tema suhtumist avalik-õiguslike rahaliste kohustuste täitmisesse. Seetõttu on tõenäoline, et isik võib eelnevaga sarnaselt talitada ka vastutuskohustuse täitmisel; 2) XX-le ei tehtud
  6. a-l ega
  7. a-l tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid. Võimalik vastutusotsus tuleb tõenäoliselt saata sundtäitmisele. 6

(8)3-19-803 Kas võimaliku vastutusotsuse sundtäitmine võib osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks, seda otsustakse prognoosotsuse alusel. Prognoosotsuse tegemisel pole ilmselgelt meelevaldne arvesse võtta isiku varasemat tegevust maksude tasumisel, sh seda, kas isikule on tehtud maksustatavaid väljamakseid ning kas seetõttu on tõenäoline, et võimalikku vastutusotsust ei täideta vabatahtlikult, vaid see tuleb sundtäita. MTA on isiku tegevust maksude kajastamisel, arvestamisel ja tasumisel avanud taotluse p-s 2 (vt ka käesolev määrus, p 1, alap-d 3–5). Kuigi määruskaebuse esitaja ei nõustu MTA ja halduskohtu prognoosiga, ei tähenda see seda, et taotlus oleks ilmselgelt põhjendamata.
  1. Määruskaebuse esitaja väidab, et Mercedes-Benz C 240 sõiduk ei kuulu temale, vaid YYle. Määruskaebuse esitaja tõendab enda väidet kohtule esitatud kirjaliku müügilepinguga. Müügilepingu kohaselt müüs XX YY-le sõiduauto Mercedes-Benz C 240 hinnaga 1400 eurot. Lepingus on märgitud, et ostja tasub 1000 eurot lepingu allkirjastamisel ning 400 eurot viie kuu jooksul, kuid hiljemalt
  2. aprillil
  3. Müügileping on vormistatud käsikirjaliselt, sellel on märgitud kuupäevaks 23.10.2018 ning YY esindajaks on märgitud QQ. 10.
  4. MTA märgib vastuses kohtule, et pärast müügilepingu olemasolust teadasaamist taotlesid nad Maanteeametilt sõidukile seatud käsutamise keelumärke kustutamist ning tänaseks pole sõidukile käsutamise keelumärget enam seatud. 10.
  5. Kuna enne halduskohtu määruse tegemist oli sõiduk võõrandatud teisele isikule, ei olnud halduskohtul alust seada sõidukile käsutamise keelumärget (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 26.02.2014 määrus asjas nr 3-3-1-75-13, p-d 8–14). Selles osas tuleb halduskohtu määrus tühistada.
  6. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et pangakontode arestimine pole proportsionaalne meede. Kuna isiku arvelduskonto nn eelarestimine on äärmiselt piirava iseloomuga meede, saab see olla õigustatud eeskätt põhjendatud kahtluse korral, et isik võib võimaliku vastutusotsuse tegemise ajaks muuta end varatuks. Teiselt poolt esineb maksuvõlgade sissenõudmise vastu kaalukas avalik huvi (nt Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22), mis ei saa üldjuhul kaaluda üles maksukohustuslase õiguste piiramist pangakontode arestimisega olukorras, kus pangakontode arestimata jätmise korral ei jääks maksusumma riigile üldse laekumata, vaid see lükkuks üksnes edasi (nt Riigikohtu 29.11.2001 määrus nr 3-3-1-57-01). Seevastu juhul, kui maksude laekumise tagamiseks ei ole võimalik rakendada ühtegi muud tõhusat meedet ning äriühingu seadusliku esindaja tegevuse põhjal on alust arvata, et arvelduskontode arestimiseta jääks maksusumma riigile üldse laekumata, ei saa arvelduskontode arestimist pidada ilmselgelt ebaproportsionaalseks meetmeks. Ametlike andmebaaside kohaselt kuulub XX-le üks sõiduauto ja äriühingute osad. Isikul puudub muu registervara, mille arvelt oleks võimalik võimalikku maksukohustust hiljem täita. Kuigi määruskaebuse esitaja kinnitusel puudub tal kavatsus takistada võimalikku sundtäitmist, ei saa sellist võimalust kohtule esitatud asjaoludel ringkonnakohtu hinnangul siiski välistada. Määruskaebuse esitaja pole kohtule selgitanud ega põhistanud, millised konkreetsed kohustused jäävad tal täitmata ja kuidas see mõjutab teda negatiivselt, kui pangakontodele on seatud arest. 7
(8)3-19-803 Praeguses olukorras kaalub avalik huvi võimaliku määratava maksukohustuse hilisema täitmise tagamise vastu üles isiku huvi pangakontol olevate ja sinna laekuvate vahendite käsutamiseks.

§ 131

lg 4 kohaselt on isikul võimalik maksuhalduri loal teha väljamakseid ka arestitud pangakontolt. Pangakonto pole arestitud igakuiselt 900 euro ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.