4-19-347/26

Väärteoasi nr 4-19-347 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.03.2019.a. Tallinn (Tallinna kohtumaja) Väärteoasja number 4-19-347 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Ann Raun Väärteoasi Aleksei Trostin väärteoasi LS § 201 lg 2; § 227 lg 2 järgi Menetlusalune isik Aleksei Trostin, ik: 38503200257; elukoht: xxxx; kodakondsus: määratlemata; töökoht: ei tööta Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, kohtuistungi ajast oli ta teadlik, kohtukutse kättesaamist oli ta kinnitanud (t lk 45, 46). Ka palus isik asja arutada ilma tema osavõtuta (t lk 51). Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusväärtegude esindaja Merit Saarm esindaja RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Aleksei Trostin 31.12.2018.a. toime pandud väärteos LS § 201 lg 2, § 227 lg 2 järgi ja mõista KarS § 63 lg-st 1 lähtuvalt LS § 201 lg 1 alusel karistuseks arest 10 (kümme) päeva. Aresti kandmise alguseks lugeda karistuse kandmisele ilmumise päev. Kohustada Aleksei Trostin’it ilmuma PPA Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskusesse (Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald Harjumaa) hiljemalt 29.04.2019.a. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada Aleksei Trostin’i suhtes sundtoomist arestimajja. Asitõendid ja salvestised: - 1 CD-plaat videosalvestisega – jätta väärteoasja materjalide juurde. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o. alates 28.03.2019.a. ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, s.o. alates 25.04.2019.a. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse vahetuse vanem K U poolt on 31.12.2018.a. koostatud väärteoprotokoll nr 20181231205601 selle kohta, et Aleksei Trostin 31.12.2018 kella 11:57 ajal Harju maakonnas, Tallinn-Pärnu-Ikla tee 30 km-l, juhtis mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust; juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud; juhtis mootorsõidukit kiirusega 125 km/h +/- 4 km/h, lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 90 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 31 km/h. Protokolli kohaselt rikkus Aleksei Trostin sellega LS § 90 lg 1 p 1, 3; § 15 lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime LS § 201 lg 2; § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja taotles Aleksei Trostin’i süüditunnistamist ja mõista talle karistuseks 15 päeva aresti ning märkis, et on nõus selle asendamisega üldkasuliku tööga. Menetlusalune isik Aleksei Trostin kohtuistungile ei ilmunud, kohtuistungi ajast oli ta teadlik, kohtukutse kättesaamist oli ta kinnitanud (t lk 45, 46). Ka palus isik asja arutada ilma tema osavõtuta (t lk 51). Kohtus avaldati kirjalike materjalidena väärteotoimiku materjalid. Kohus uuris kohtuistungil järgmisi kirjalikke materjale ja tõendeid: - 31.12.2018.a. koostatud väärteoprotokolli (tl 4-5); menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, tõlge (tl 6, 56-57); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 7); välisriigi juhiloa koopia (tl 8); Maanteeameti liiklusregistri väljavõtet (tl 9); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse koopiat (tl 10); kiiruse mõõtmise materjalid fotodega (tl 11-11pö); karistusregistri väljavõtet (tl 13-14). Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidas kohtuistungil osalenud pool lubatavaks. Tunnistajate ülekuulamist pooled taotlenud ei ole. Kohtu järeldused: Kohus esmalt märgib, et menetlusalune isik Aleksei Trostin kohtuistungile ei ilmunud, kuigi oli kohtuistungist teadlik, kohtukutse on talle edastatud talle isiklikult allkirja vastu (tl 45), ka 2 palus isik e-kirjas asja arutada ilma tema osavõtuta (tl 51). VTMS § 90 lg 1 kohaselt on väärteoasja arutamine võimalik, kui menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale on asja arutamise koht teatavaks tehtud ja nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud. Antud juhul ei ole menetlusalune isik (kaitsja tal puudub) ka taotlenud asja arutamise edasilükkamist, mistõttu peab kohus võimalikuks väärteoasja arutamist ilma menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, samuti kohtuistungil poole esitatud seisukohtadega, jõudis järeldusele, et isiku süü on väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditega, milliseid kohus uuris, kinnitust leidnud väärteoprotokollis kajastatud väärtegude toimepanemine A. Trostin’i poolt. Tema poolt 31.12.2018 kella 11:57 ajal Harju maakonnas, Tallinn-Pärnu-Ikla tee 30 km-l, mootorsõiduki xxxx reg nr xxxx juhtimine omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust; juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud; juhtimine mootorsõidukit kiirusega 125 km/h +/- 4 km/h, ehk lubatud sõidukiiruse ületamine mitte vähem, kui 31 km/h on fikseeritud 31.12.2018.a. koostatud väärteoprotokollis, sellega tutvumist on menetlusalune isik kinnitanud (tl 4-5). Samuti kinnitavad nimetatud rikkumiste toimepanemist: -menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, tõlge (tl 6, 56-57), millest nähtuvalt isik selgitab, et sõitis mööda Pärnu mnt-d Pärnu suunas kiirust ületades, kuna ta ei märganud liiklusmärki, mis alandas kiirust 110km/h-st 90km/h-le tunnis. Isik märgib, et tal ei ole Eestis juhiluba, kuna ta ei tea, kas ta edaspidi hakkab elama Eestis või Inglismaal, tal on Inglismaa juhiluba. -sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 7), menetlusalune isik on sellega tutvunud, otsusega kõrvaldati A. Trostin sõiduki xxxx reg nr xxxx juhtimiselt 31.12.2018.a seoses vastava kategooria juhtimisõiguse puudumisega; -välisriigi juhiloa koopia (tl 8), millest nähtuvalt on A. Trostin’ile väljastatud välisriigi (Suurbritannia) juhiluba; -Maanteeameti liiklusregistri väljavõte (tl 9), millest nähtuvalt puudub A. Trostin’il juhtimisõigus; -sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 10), menetlusalune isik on sellega tutvunud, otsusega kõrvaldati A. Trostin sõiduki xxxx reg nr xxxx juhtimiselt 19.05.2016.a seoses vastava kategooria juhtimisõiguse puudumisega; -kiiruse mõõtmise materjalid fotodega (tl 11-11pö), millest nähtuvalt 31.12.2018.a kell 11:57 mõõdeti mootorsõiduki xxxx reg nr xxxx kiiruseks 125km/h. Lisaks uuriti kohtuistungil ka menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid sisaldavat materjali: - karistusregistri väljavõtet (tl 13-14) millest nähtuvalt on A. Trostin’it varasemalt karistatud väärteokorras 3-l korral, kõik on olnud liiklusalased rikkumised. Kohus ei ole tuvastanud menetluslikke rikkumisi väärteomenetlemisel, rikkumiste fikseerimisel ja tõendite kogumisel. Nii on väärteoprotokollis kajastatud konkreetsete rikkumiste asjaolud ja kogutud tõendid, need on koostatud liiklusjärelevalveks pädeva asutuse, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse ametnike poolt (tl 4, 6, 7, 10, 11). Antud juhul nähtub väärteoprotokollist, et sellesse on kantud ka tegelikkusele vastavad andmed menetlusaluse isiku poolt juhtimisõigust omamata mootorsõiduki juhtimise kohta, lubatud 3 sõidukiiruse ületamine mitte vähem, kui 31 km/h, rikkumised on õigesti kvalifitseeritud. Väärteoprotokolliga on menetlusalune isik tutvunud ja selles sisalduvat ta vaidlustanud ei ole. Samuti on isik tutvunud oma õiguste ja kohustustega väärteomenetluses (tl 5). Menetlusalusele isikule tagati võimalus anda ütlusi (tl 6, 56), ta ei esitanud vastuväiteid sellele, et ta juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 31km/h. Eelpool refereeritud tõenditega on tõendamist leidnud A. Trostin’i poolt LS § 201 lg 2; § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga subjektiivse külje osas, nimelt A. Trostin on talle süüks pandava LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime pannud ettevaatamatusest ja nimelt hooletusest. Isik ei ole juhtimisõigust kunagi omanud, ka ei ole teada, kas ta on autokoolis käinud, seega on tema teadmised liiklusest puudulikud ja seetõttu nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud ette nägema, et ületab sõidukiirust ning LS 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo toime pannud otsese tahtlusega. Isik pidi teadma ja teadis, et ei oma vastava kategooria juhtimisõigust, kuid asus sõidukit juhtima, soovis seda. Ta pidi olema ise teadlik, kuna ta on ka ise kinnitanud, et Eestis tal juhiluba ei ole. Kohus ei ole tuvastanud käesolevas väärteoasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. A. Trostin on täisealine, süüvõimeline isik, ka ei esine tema süüd välistavaid asjaolusid. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud asja menetlemisel karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Isik ei ole kahetsust avaldanud. Kohtuväline menetleja taotles A. Trostin’ile toimepandud väärtegude eest karistuseks 15 päeva aresti ning märkis, et on nõus selle asendamisega üldkasuliku tööga. Kohtuväline menetleja selgitas, et menetlusalune isik pani toime enamohtlikud väärteod ja menetlusaluse isiku süüd saab suureks lugeda, kuna ta ei ole liiklusregistri väljavõtte kohaselt kunagi juhtimisõigust omandanud. Ka märkis kohtuväline menetleja, et menetlusalune isik on varasemalt toime pannud samaliigilise rikkumise, millise eest määratud rahatrahv karistusregistri teatise järgi on tasumata. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja ettepanek A. Trostin’i karistamiseks arestiga on isikut ja toimepandud väärtegusid ja isiku süüd arvesse võttes põhjendatud. Tulenevalt karistatuse õiendist (tl 13-14) on A. Trostin’it varem ka karistatud liiklusalaste süütegude eest. Õiendi kohaselt on A. Trostinil 3 kehtivat väärteokaristust, viimati karistati teda Harju Maakohtu 16.08.2016.a otsusega LS § 201 lg 2 alusel arestiga 10 päeva, milline karistusregistri teatise järgi on kandmata. Ka nähtuvalt karistatuse õiendist on isikul varasemad rahatrahvid tasumata. Eelnevat arvestades ei ole isiku rahatrahviga karistamine põhjendatud. Kuna isik ei ole tasunud varasemaid rahatrahve ja on jätkanud uute väärtegude toimepanemist, ei ole seega rahatrahvi kui karistuse liigiga saavutatud karistuse eesmärke ning isikut tuleb karistada arestiga. Karistuse kestuse määramisel tuleb arvestada ka selle eripreventiivset mõju. Riigikohus on korduvalt väitnud, et karistusmäära määratlemisel tuleb siiski arvestada ka eripreventiivset 4 eesmärki (RK 3-1-1-99-06 p 15.1). On ilmne, et tegelik karistuslik mõjutamine võib toimuda vaid inimese hoiakute muutumise kaudu. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. A. Trostin’i näol on tegu isikuga, kes on korduvalt pannud toime liiklusalaseid süütegusid, mis ilmestab tema negatiivset suhtumist õigus- ja liikluskorda. Karistuse määramisel tuleb arvestada toimepandud rikkumiste iseloomu ja sagedust (RKKKo 3-1-1-38-07, p 19), isiku süüd ning asjaolu, ning asjaolu, et A. Trostin on toime pannud 2 liiklusalast väärtegu, ühe tahtlikult ja teise hooletusest, millised on üldteada oleva asjaoluna väga liiklusohtlikud. Karistuse määra puudutavalt märgib kohus, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt on kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega. Vaadates A. Trostin’i mineviku käitumismustrit, võib ta vabaduses suure tõenäosusega jätkata uute süütegude toimepanemist. Tema poolt liiklusalaste rikkumiste toimepanemine on nüüdseks korduv – isik olles teadlik sellest, et tal puudub juhtimisõigus, asub sõidukit juhtima ja seejuures ületas lubatud sõidukiirust. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et isiku suhtes tuleb kohaldada karistusena aresti. Kohus ei pea võimalikuks A. Trostin’i suhtes võimalikuks lühiajalise aresti kohaldamist, kuna see ei vasta süüteo raskusele ja ei täidaks karistuse eesmärke. Tähele tuleb panna sedagi, et LS § 201 lg 2 ja LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritavad süüteod on ühed raskemad liiklusalased rikkumised, milliste puhul on olulised nii eri- kui ka üldpreventiivsed kaalutlused, milles toimepanija süü on suur. Kohus leiab, et arvestades siiski asjaolu, et üks tegudes pandi toime tahtlikult ja teine hooletusest, on võimalik kohaldada sanktsiooni keskmisest veidi madalamat karistusmäära. Tulenevalt KarS § 63 lg-st 1, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohus, pidades vajalikuks mõjutada isiku väärtushinnanguid ning saavutamaks karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, ning arvestades karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, peab põhjendatuks A. Trostin’i karistamist tema poolt toimepandud väärtegude eest, LS § 201 lg 2, LS § 227 lg 2 alusel kokku 10-päevase arestiga. Kohus ei pea võimalikuks asendada mõistetavat aresti üldkasuliku tööga, kuivõrd see ei täidaks karistuse eesmärke. Ka puudub kohtul veendumus, et käesolevas asjas mõistetava aresti asendamine üldkasuliku tööga võiks isiku käitumisele pikemaajalist mõju omada. Asjaolu, et isikul on täitmata eelmiste väärtegude eest mõistetud rahatrahvid, kandmata on varasemalt määratud arest, iseloomustab isiku suhtumist karistuste täitmisesse. Samuti leiab kohus, et A. Trostin’i puhul ei esine KarS § 66 lg-s 1 toodud erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks määrata aresti kandmine ositi. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et isik, kes paneb toime pidevalt uusi süütegusid, sh raskeid liiklusalaseid süütegusid, peab võimalikuks pidama ka seda, et uute väärtegude toimepanemisele võib järgneda karistus pikemaajalise aresti määramise näol. Seega ei saa sellisele isikule olla üllatuseks ka asjaolu, et taoline karistus võib mõjutada tema töötamist või eraelu. Ka märgib kohus, et menetlusalune isik ei suuda täita üldkasulikku tööd arvestades tema tervislikku seisundit, kuivõrd kohtule edastatud materjalidest nähtuvalt on isikul sügav puue ning töövõime puudus (tl 48). Kohus juhindub KarS § 48, § 56, § 63; VTMS § 2; § 107 lg 1 p 1; § 108-111; § 113. Merle Parts Kohtunik 5