Obsah (4)

§ 134§ 1046§ 1045§ 1047

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-18-11082 Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2018, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi R. K.i hagi K. R. vastu tegelikkusel

) § 1047 lg 1 (mis puudutab faktiväiteid – isiku kohta faktilist laadi andmete mittetäielik või eksitav avaldamine, sisult ebaõiged andmed), kahju hüvitamise osas

§ 134

lg 2 (muu isikuõiguse rikkumisest, sh isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta mõistlik kahjuhüvitis) (tl 58) Hageja leiab, et kostja rikkus hageja õigust olla õigesti kujutatud avalikkuse ees (tl 58) ning kostja väljaütlemised rikuvad alusetult ja ebaõiglaselt R. K.i head nime.

1. Hagiavalduses toodud faktiliste asjaolude kohaselt saatis K. R. 06.04.2018.a. hagiavalduses loetletud Lions klubi liikmetele (sh lionsklubide presidentidele, Lions Eesti piirkonna kuberneride nõukoja esimees ja asekubernerid, tl 5-6) e-kirja pealkirjaga „Delikaatne lionsküsimus“ (tl 12). E-kirjale oli lisatud 3 manust pealkirjadega „Austatud lionsklubi president“ (tl 13-15), „A. R. kirjad“ (tl 16-17) ja „Austatud Kuberneride Nõukoja esimees“ (tl 18-19) Hageja on seisukohal, et manusena lisatud dokumendid sisaldavad hageja au teotavaid / mainet kahjustavaid tegelikkusele mittevastavaid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid.
2. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 ja § 438 lg 1
3. lausest kohaldab kohus õigust ise ega ole seotud poolte seisukohtadega õigusküsimustes (vt Riigikohtu 15.
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, p 27; 20.06.2018.a. otsus tsiviilasjas nr 2-17280/31) Riigikohus on märkinud, et väljendusvabaduse ning au ja hea nime konflikti käsitlemisel tuleb silmas pidada seda, et keeluna sõnastatud PS § 17 ei välista au ja hea nime riiveid (sekkumist) üldse, vaid keelab üksnes au ja hea nime teotamise (

§ 1046

). Au ja hea nime kaitse huvides on väljendusvabadust piiravatena käsitatavad

§ 1045

lg 1 p 4, § 1046 lg 1, § 1047 lg-d 1, 2 ja 4, § 1055 lg-d 1 ja 2 ning § 134 lg

1. (vt Riigikohtu 10.06.2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09)
2. Kohtupraktikas eristatakse kahte au teotamise koosseisu: au teotava väärtushinnangu avaldamist (§ 1046 lg 1) ning au teotava tegelikkusele mittevastava asjaolu (faktiväite) avaldamist (§ 1047 lg 1 ja 2).

§ 1046

lg 1 tulenevalt on isiku au teotamine või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi 2. lõike järgi ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane juhul, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.

§ 1047

lg 1 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamine või faktilist laadi andmete mittetäielik või eksitav avaldamine õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest 7 ega pidanudki sellest teadma. Riigikohus on selgitanud, et

§-s 1047 kasutatavad terminid ,,andmed" ja ,,faktilist laadi andmed" on samatähenduslikud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 10;
3. aprilli
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 26). Sellest tulenevalt nimetatakse kohtupraktikas andmete avaldamist

§ 1047tähenduses ka faktiväite avaldamiseks (vt Riigikohtu 15.04.2015.a.

lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-24-15) Faktiväiteks on isiku kohta mis tahes andmeid sisaldav lause, faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav ja tema tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04 p 10). Väärtushinnang väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (vt nt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-24-15, 3-2-1-53-07 p 18). 22. Kui au teotava faktiväite õigusvastasus oleneb eelkõige avaldatud faktiväite tõele mittevastavusest ning avaldaja hoolikusest faktide kontrollimisel, siis au teotava väärtushinnangu õigusvastasus tuleneb selle ebakohasusest, avaldamise asjaoludest ning erihuvide kaalumisest (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-05-07 p 31, 3-2-1-161-05 p 16). Väärtushinnangu õigusvastasuse hindamisel lähtutakse üksnes

§ 1046lg 1.

Kui au teotatakse ebaõigete andmete avaldamisega, tuleb teo õigusvastasus tuvastada täiendavalt ka § 1047 lg 1-3 alusel. 23. Hageja leiab, et kostja on 06.04.2018.a. e-kirjas ja sellele manustena lisatud pöördumistes (tl 12-17) avaldanud alljärgnevad hageja suhtes tegelikkusele mittevastavad faktiväited: - Piirkonna endine kuberner R. K. solvas telefoni ja e-kirja teel tema jaoks täiesti võõrast inimest /…./; - Kuna ka mina ise olen pidanud taluma R. K.i solvanguid ja süüdistusi /…../; - R. on mind juba pealekaebajaks nimetanud /…../; - /…../ lisaks muudele möödalaskmistele (piirkond miinuses) /…/; - Lihtsalt piirkonna kubernerina tavalise inimese solvamine nii telefoni kui kirja teel, millega kaasnes ka ühe lionsfunktsionäri (antud juhul minu) laimamine; - Piirkonna kubernerina hoolitses ta ainult oma isikliku reklaami eest /…../; - /…../ R. K. tahtis ise saada selle toimkonna juhiks ning seepärast otsis ka võimalusi, kuidas minust lahti saada; - /…../ ta mind avalikult laimas tema jaoks võõraste inimestega vesteldes; - /….../ kus K. teda (A. R.t) solvas. ja alljärgnevad ebakohased väärtushinnangud: - /…../ tema käitumine ei olnud vastavuses lionspõhimõtetega; - /…../ eksib elementaarsete lionismi põhitõdede vastu; - /…../ on halvasti käitunud täiesti võõraste inimestega, keda ta ei tunne ning pole ealeski näinud; (tl 6-8, 56) Kostja on seisukohal, et hagis toodud alljärgnevad faktiväited - /…../ R. K. tahtis ise saada selle toimkonna juhiks ning seepärast otsis ka võimalusi, kuidas minust lahti saada; - /…../ lisaks muudele möödalaskmistele (piirkond miinuses) /…/; - Piirkonna kubernerina hoolitses ta ainult oma isikliku reklaami eest /…../ 8 ei ole faktiväited, vaid väärtushinnangud, kus kostjale on teada faktid, mille alusel oma väärtushinnangu kujundas, kuid faktid ise ei ole avaldatud (vt tl 30) Riigikohus on märkinud, et isiku õigust olla üldsuse ees kujutatud tõeselt saab rikkuda ka sel teel, et avalduses ei viidata faktidele, kuid jäetakse mulje, et faktid on olemas (avaldajale teada). Näiteks võidakse avaldada isiku kohta arvamust, jättes mulje, et avaldaja teab mingeid fakte, mille alusel arvamus kujundati. Sellisel juhul ei ole

§ 1047lg 4 rakendatav, sest faktiväiteid ei ole avaldatud.

Väärtushinnangu põhjendatus ei tähenda seejuures mitte millegi tõesuse kindlakstegemist, vaid eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada. Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud ka üksnes ebakohasest väljendusviisist (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05 p 12) Kohus nõustub eeltooduga.

1. Eeltoodust tulenevalt käsitleb kohus faktiväidetena - Piirkonna endine kuberner R. K. solvas telefoni ja e-kirja teel tema jaoks täiesti võõrast inimest /…./; - Kuna ka mina ise olen pidanud taluma R. K.i solvanguid ja süüdistusi /…../, - R. on mind juba pealekaebajaks nimetanud /…../ - Lihtsalt piirkonna kubernerina tavalise inimese solvamine nii telefoni kui kirja teel, millega kaasnes ka ühe lionsfunktsionäri (antud juhul minu) laimamine - /…../ ta mind avalikult laimas tema jaoks võõraste inimestega vesteldes - /….../ kus K. teda (A. R.t) solvas. väärtushinnangutena - /…../ tema käitumine ei olnud vastavuses lionspõhimõtetega; - /…../ eksib elementaarsete lionismi põhitõdede vastu; - /…../ on halvasti käitunud täiesti võõraste inimestega, keda ta ei tunne ning pole ealeski näinud; - /…../ R. K. tahtis ise saada selle toimkonna juhiks ning seepärast otsis ka võimalusi, kuidas minust lahti saada - /…../ lisaks muudele möödalaskmistele (piirkond miinuses) /…/ - /…./ Piirkonna kubernerina hoolitses ta ainult oma isikliku reklaami eest /…../
2. Esmalt käsitleb kohus hagis esitatud faktiväidete tegelikkusele vastavust / mittevastavust. Faktiväite puhul sõltub selle avaldamise õigusvastasus vastava väite tõele vastavusest ning asjaolust kas avaldaja andmete tõele vastavaust piisavalt kontrollis (

§ 1047lg 1 ja 3).

Au teotava faktiväite avaldamise korral lasub tõendamiskoormus avaldatu tõelevastavuse osas avaldajal (

§ 1047lg 2).

Au teotavate faktiväidete puhul on kannatanul lisaks kahju hüvitamise nõudele ning rikkumiste lõpetamise nõudele võimalik § 1047 lg 4 kohaselt nõuda ka ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist.

§ 1047

lg 1 tulenevalt on teise isiku kohta ebaõigete andmete avaldamine üldjuhul õigusvastane ning tegemist füüsilise isiku isiklike õiguste rikkumise (

§ 1045lg 1 p 4) alaliigiks oleva õigusvastase teoga.

Andmete avaldamise all mõeldakse

§ 1047andmete teatavaks tegemist kolmandatele (kõrvalistele) isikutele.

Ebaõigete andmete avaldamine on

§ 1047

lg 1 kohaselt õigusvastane üksnes juhul, kui andmete avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest. 26. Hageja on seisukohal, et kostja postitatud kirjades esile toodud väited nagu oleks R. K. 9 solvanud A. R.t ja kostjat ei vasta tõele. Kostja leiab, et faktiväidete tõele vastavus on tõendatud hageja enda poolt hagiavaldusele lisatud A. R. 21.07.2017.a. e-kirjaga (tl 16-17) Viidatud e-kirjas märgib A. R. muuhulgas järgmist: „/…./ ja minu ning Sinu mainet on tugevasti kahjustatud./…/kogu meie eelneva koostöö jooksul pole meil Sinuga korralduslikkee ega muid probleeme olnud, seega jääb mulle mõistmatuks, mille eest ma sain enda aadressil pangetäie kaupa etteheiteid/…./ ma ei saa kahjuks puudutamata jätta ka tõlkevälist teemat, milleks on Sinu laimamine hr K.i poolt. Äärmiselt ebaprofessionaalne on hakata mustama juba esimese telefonikõne ajal eelmist ametis olnud heategevusorganisatsiooni liikmeid /…../ asi ei ole mitte niivõrd saamata jäänud töötasus, kuivõrd kujunenud olukorra piinlikkuses ja maine kahjustamises. Ma ootan R. K.i vabandust asjata kuuldud-loetud solvangute ja põhjuseta laimu eest minu ja Sinu aadressil ja vabandust nii minu kui Sinu ees /…./. “ (tl 16) Kuigi hageja eitas A. R. solvamist, kinnitas ta kohtuistungil, et ei pidanud vajalikuks A. R.ga kohtuda, tema kirja sisu arutada, küsida, miks tunneb end solvatuna, asjaolusid selgitada, hageja peab tekkinud olukorra põhjuseks saamata jäänud töötasu, A. R. ise väidetavalt keeldus hagejale viimase küsitud teavet tõlketööde seisu kohta andmast (tl 58-60), hageja pidas A. R. kirjas toodud väiteid solvamise kohta täielikuks jamaks…..(tl 60) Kohus on seisukohal, et õigusvastasuse tuvastamise seisukohast ei ole oluline A. R. selgitus, milles konkreetselt väljendusid R. K.i solvangud tema suhtes, miks ta solvus ja tema solvumise ulatus, kas R. K.i käitumine /suhtlemine võis põhjustada solvumist objektiivses mõttes. Tähtsust omab see teave, mida ta edastas kostjale, K. R. teadmine edastatud infost ja selle edastamine Lions klubi liimetele oma 06.04.2018.a. e-kirjas ja selle lisades. K. R. kinnitas kohtuistungil, et A. R.ga varasemale koostööle tuginedes ei olnud tal alust kahelda A. R. väidete tõepärasuses (R. K.i üleolev toon telefonis, etteheited tõlgete kvaliteedile, solvamine), A. R. soovis kirja edastada piirkonna juhtidele, kuid millegipärast saatis kostjale (tl 16, 69) Kohus rõhutab, et ebaõigete andmete avaldamine on

§ 1047

lg 1 kohaselt õigusvastane üksnes juhul, kui andmete avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest. A. R. e-kirjale tuginedes teadis K. R., et hageja on A. R.t solvanud. Kohus on seisukohal, et R. K.i A. R.le saadetud e-kirja (tl 17) alatoonist ja sõnakasutusest tulenevalt võis mõistlik inimene tunda end solvatuna. Viidatud kirjas märgib R. K. muuhulgas järgmist: „…. Olles näinud varasemaid „tõlketöid“ ei saa mul olla kindlust, et täna kõne all olev oleks suurema vastutustundega tehtud…“ Järgmises lauses väidab hageja küll, et „…. Ei sea kahtluse alla Teie (A. R.) võimalikku erialast kompetentsi, kuid olen kahjuks näinud ülepeakaela ja hooletult tehtud asju..“ Eeltooduga annab hageja kohtu hinnangul selgelt mõista, et peab vähemalt võimalikuks ka hooletud ja ülepeakaela tööd A. R. poolt. Inimese jaoks, kes teeb oma tööd kohusetundlikult, võib tunduda selline sõnakasutus üleoleva ja solvavana.

1. Kostja esitas 03.09.2018.a. maakohtule esitatud kirjalikus vastuses taotluse kuulata tunnistajana ära A. R., tõendamaks et hageja on solvanud ja laimanud nii A. R.t ennast kui kostjat ning andmaks ütlusi selle kohta, mida hageja talle telefonikõnes avaldas (tl 34). Kohus taotluse rahuldas (tl 55). Kohtuistungil loobus kostja tunnistaja ülekuulamise taotlusest põhjendades, et asjaolud, mida tunnistaja ütlustega võib tõendada, on tõendamist leidnud A. R. 21.01.2017.a. kirjaga(tl 62) ning sellega on tunnistaja ülekuulamise vajadus ära langenud. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 ja § 5 lg 2 määrab pool ise milliste asjaoludega ta vastaspoole esitatu 10 ümber lükkab või vastu vaidleb ning milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja esindaja esitas kohtuistungil vastuväite kohtu tegevusele leides, et hageja ei ole andnud nõusolekut tõendi tagasivõtmiseks ning hageja oleks soovinud tunnistajale küsimusi esitada (tl 69 pöördel). Kohus jättis vastuväite rahuldamata. Hageja märgib iseenesest õigesti, et pool võib tõendist loobuda ja tõendi tagasi võtta üksnes vastaspoole nõusolekul (TsMS § 242), kuid tõendiks on tsiviilkohtumenetluses tunnistaja ütlus (TsMS § 251 lg 1), mitte tunnistaja ülekuulamise taotlus. Tulenevalt TsMS § 238 lg 1 p 2 ei ole tõendil (käesoleval juhul tunnistaja ütlustel) asjas tähtsust muuhulgas kui asjaolu kohta on kohtu hinnangul piisavalt tõendeid (dokumentaalseid tõendeid, nt A. R. e-kiri 21.01.2017.a.) esitatud. Hageja esindaja märkis kohtuistungil, et tema arvates ei ole mõtet tunnistaja ülekuulamise taotlust tagasi võtta ning hageja ei pea ise hakkama esitama taotlust A. R. ülekuulamiseks. Hageja esindaja taotles, et kohus jätaks rahuldamata kostja taotluse tunnistaja ülekuulamisest loobumiseks (tl 64).
2. Asjaolu, et R. K. oli A. R. jaoks võõras, on tõendatud hagile lisatud A. R. 21.01.2017.a ekirjaga (tl 16), milles viimane märgib, et /…./ uus kuberner R. K./…./ , /…/ lühikese, kuid intensiivse kontakteerumise tulemus /…./ (tl 59 pöördel).
3. Faktiväidete /…./ Kuna ka mina ise olen pidanud taluma R. K.i solvanguid ja süüdistusi /…../, ja /…./ R. on mind juba pealekaebajaks nimetanud /…../ (tl 13, K. R. 06.04.2018.a. kiri Lions klubi presidendile) tõele vastavus on kohtu hinnangul tõendatud - hagile lisatud R. K.i e-kirjaga A. R.le (tl 17), milles hageja märgib muuhulgas järgmist: „arvestades samuti oma üldist väga suurt hõivatust ei ole mul lõputult aega K. tegemata jätmisi või puudulikult tehtud asju klaarida….“ „vabandame meie eelmise toimkonna juhi vastutustundetu poliitika eest…“ - R. K.i 23.02.2017.a. e-kirjaga K. R.le, (tl 36) milles hageja muuhulgas märgib järgmist: „lõpetame palun selle lapsiku vestluse….“Värskenda oma mälu, kaasa arvatud kaebamine kõigile ka LQ-st mitte midagi teadvatele lionitele! Oleksid sa olnud nii väärikas ja vaielnud või diskuteerinud minuga – ma ei salli silma otsaski pugejaid!!!. Julgen öelda, et Sinu käitumine just seda oli ja tundub, et oled sama taktikat ka nüüd proovinud rakendada!...../ /…./ kannata siis ära ka kriitika selles osas, millega Sa hakkama ei saanud…./ R. K.i esitatud süüdistusi /etteheiteid kostjale nähtub ka hageja 23.02.2017.a e-kirjast K. R.le (tl 39-40), milles hageja seab sõnaselgelt kahtluse alla kostja kompetentsi („… paraku ka see seadis Sinu kompetentsi sügavalt kahtluse alla…“), heidab ette soovimatust tegeleda korrektsete eelarvete ja finantsaruandlusega, süüdistab sihikindlas allumatuses üldtunnustatud reeglitele, vastutöötamises /põikpäisuses. R. K. ise möönis kohtuistungil, et kirjavahetuses andis hinnangu K. R. käitumisele: „… Kinnitan, et see hinnang oli võib-olla natuke karm. Ma ei nimetanud teda, vaid tema käitumist pugejalikuks….. (tl 57 pöördel) R. K. leidis vastuseks kostja esindaja küsimusele, kas K. R. käitumise pugejalikuks nimetamine ei ole piirkonnakuberneri jaoks lubamatu käitumine ka ise, et „…. Jah, võib öelda, et see oli natuke emotsionaalne. Kui teil kogu aeg tallutakse varba peal, siis läheb lõpuks hing täis ja ütled natuke teistmoodi kui peaks ütlema. K. R. tõepoolest esitas teema kõigile neile, kes üldse mitte midagi asjast ei teadnud. See käitumine oli puhtalt taotluslik ehk mulle surve avaldamiseks. Sellist käitumist ma nimetan pugejalikuks. ….“ „ …. Jah, võtan omaks, et käitumist olen nimetanud pugejalikuks …“ (vt tl 61). 11 Kuigi R. K. püüab näidata, et ei nimetanud mitte kostjat pugejaks, vaid tema käitumist pugejalikuks ja pealekaebajalikuks, nõustub kohus seisukohaga, et käitumine on omistatav ainult isikule ja hageja on selle omistanud K. R.le (vt tl 64 pöördel).
4. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et faktiväited, mis K. R. on esitanud 06.04.2018.a. e-kirjas ja selle lisades, vastavad tegelikkusele (tõele), seega on välistatud nende õigusvastasus ning ümberlükkamise vajadus.
5. Järgnevalt käsitleb kohus hagis toodud ja hageja arvates kostja esitatud ebakohaseid väärtushinnanguid. Nii R. K. kui K. R. on Rahvusvahelise Lions Klubide Organisatsiooni Eesti Piirkonna liikmed ning hagiesemeks olev vaidlus puudutab hageja ja kostja vahelisi suhteid Lions klubi liikmetena ja Lions klubi töö korraldamisega. Lions Klubi põhikirjast (tl 86-89) ja põhimõtetest / eesmärkidest (tl 82) tulenevad teatud moraalinormid, õigused ning kohustused, mille järgimist liikmetelt eeldatakse. Riigikohus on seisukohal, et ebakohased on väärtushinnangud (väärtusotsustused), milliste vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne. (vt Riigikohtu 10.06.2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09) Teise isiku kohta väärtushinnangu avaldamine ei ole iseenesest õigusvastane ega keelatud. Õiguspärasuse hindamisel kontrollitakse, kas sellel on vastava hinnangu konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus ning hinnatakse väärtushinnangu põhjendatust e kohasust. Isiku mainet kahjustav väärtushinnang on kohane kui väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees negatiivselt kajastada (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05 p 12). Negatiivse või halvustava väärtushinnangu kohasus võib muu hulgas sõltuda ka sellest kas isik kelle kohta hinnang käib, on andnud põhjust selliseks hinnanguks (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05 p 7) Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Lisaks võib väärtushinnangu ebakohasus ilmneda ebasündsast väljendusviisist (vt Riigikohtu
6. mai
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12, 21.12.2010 lahend tsiviilasjas 3-2-1-67-10).
8. Hageja leiab, et ebakohane on kostja hinnang, et R. K.i käitumine ei olnud vastavuses lionspõhimõtetega; oma tegudes ja sõnades eksib elementaarsete lionismi põhitõdede vastu; K. R. on oma 06.04.2018.a pöördumises lionsklubi presidendi poole (tl 13-14) märkinud, et hageja eksib elementaarsete lionismi põhitõdede vastu. Avalduses Kuberneride Nõukoja esimehele (tl 18-19) selgitab K. R. oma arvamust, milliste lions põhimõtete vastu tema hinnangul R. K. oma käitumise ja tegevusega on eksinud: ole ettevaatlik hukka mõistes, kuid helde tänades. Toimi loovalt, mitte lammutavalt; tegutse alati omakasupüüdmatult; ära raja oma edu kellegi teise arvel ja kostja selgitab samas, miks peab R. K.i kui piirkonna kuberneri käitumist lubamatuks. Põhikirja p 2.1 (2.1.2.-2.1.5) kohaselt on piirkonna eesmärk muuhulgas luua ja arendada inimeste vastastikust arusaamist, kaasa aidata heale valitsemisele, kodanikuõiguste tagamise põhimõtetele, tunda aktiivset huvi kodanike, liita liikmeid sõpruse, seltsimehelikkuse ja üksteisemõistmise vaimus (tl 86) Eeltoodust pidi oma tegevuses / käitumises juhinduma ka piirkonnakuberner (hageja). Hageja oli esitatud Rahvuslikule Lions autasule – rukkilille I järgu medalile (R. K. sai autasu 12 21.04.2018.a.) Kostja leidis tuginedes A. R.lt saadud teabele ja isiklikule vahetule suhtlemisele R. K.iga, et viimane oma suhtlemisviisi ja käitumise tõttu ei ole kõrge rukkilille autasu vääriline („… hagejale rukkilille andmine võib alandada autasu väärtust / mainet…“, tl 14 2.lõik) . Kostja pöördumiste näol oli tegemist kostja arvamusega (vt tl 18
9. lõik, 69) Arvamuse avaldamine ei ole keelatud. Kohus osundab siinkohal, et adressaatide ring piirdus klubi (heategevusorganisatsiooni) liikmetega (seega piiratud (sise)ring, kuigi esialgselt kavatses kostja enda sõnul probleemi tõstatada Facebookis) Põhikirja p 3.4.1, 3.4.3 kohaselt on piirkonna liikmel (sh K. R.l) õigus osaleda piirkonna juhtimises, osaleda ja teha ettepanekuid kõigis piirkonna tegevust puudutavates küsimustes. Kohus nõustub, et kostjal oli õigus edastada oma arvamus piirkonna kuberneri käitumise osas teistele klubi liikmetele. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja hinnangud hageja aadressil võisid olla häirivad ning ebamugavad, kuid hinnanguid ei saa pidada ebakohasteks

§ 1046lg 1 mõttes.

Asjas kogutud tõenditest tulenevalt ei ole olnud hageja suhtlus K. R.ga mitte alati viisakas ja tasakaalukas. Hageja on teinud kostjale tema tegevuses etteheiteid, esitanud süüdistusi, milles tulenevalt või tekitada kostjas tunde, justkui ei oleks K. R. suuteline oma tööga toime tulema (tl 65 pöördel, 66, 36-41) Hageja ise kinnitas, et „… oli liiga terav…. emotsionaalne (tl 61), seega võis põhjustada mõistlikus inimeses solvumistunde, mis omakorda viis kriitikani hageja aadressil. 33. Väärtushinnangud - /…../ R. K. tahtis ise saada selle toimkonna juhiks ning seepärast otsis ka võimalusi, kuidas minus (K. R.

1. st)lahti saada - /…../ lisaks muudele möödalaskmistele (piirkond miinuses) /…/ - /…./ Piirkonna kubernerina hoolitses ta ainult oma isikliku reklaami eest /…../ põhinevad kostja arvamusele ja faktidele, mis on kostjale teada. Kuna hageja leidis pidevalt kostja tegevuses vigu ja tegi etteheiteid ning väljendas end mitte kõige viisakama sõnakasutusega, järeldas kostja, et hageja eesmärk on kostjast lahti saada ning viimane peab ebakompetentsuse tõttu oma positsioonilt lahkuma. Kostjale on teada fakt, et hageja juhtimise ajal on lionsite liikmete arv langenud ning kostja arvates on liikmete arvu vähenemist mõjutanud hageja suhtlemis - käitumisviis. Arvamus, et piirkonna kubernerina hoolitses R. K. ainult oma isikliku reklaami eest tekkis kostja sõnul tal tulenevalt hageja käitumisest ja kõnedest Lions Klubi liimetele, kus hageja pidevalt rõhutas oma isikut ja keskendus iseenda saavutuste välja toomisele (nt tl 43-44). Rahulolu saadud tunnustuse üle väljendas R. K. ka kohtuistungil (tl 57). Eelkirjeldatud väärtushinnangud annavad küll edasi kostjapoolse hinnangu hageja käitumisele piirkonnakubernerina ja isikuna, eks oli esitatud kõrge rukkilille I järgi medalile ning hinnang sisaldab kriitikat hageja tegevusele, kuid kohus on seisukohal, et väärtushinnangud ei ole hageja au ja head nime õigustamatult rikkunud. Ühelegi kostja väljendatud väärtushinnangule ei saa kohtu arvates omistada vulgaarset, inimväärikust alandavst või inimest mõnitavat tähendust või alatooni. Kohus leiab, et R. K.i võimekust juhina ilmestavad kahtlemata pälvitud autasud (rukkilille orden, 5 piirkonna medalit, kaks suurt medalit, neli maailma presidendi aukirja) (tl 57 pöördel…..), kuid ükski juht (kaasaarvatud heategevusorganisatsiooni juhtfiguur) ei saa eeldada ega oodata, et kõik liikumise või organisatsiooni liikmed kiidavad tingimusteta heaks tema tegevuse / käitumise / otsustused. Tunnustuse kõrval tuleb taluda ka võimalikku kriitikat. Hageja märkis kohtuistungil, et igal liikmel on õigus oma arvamusele, aga organisatsiooni kuulumine eeldab teatud lojaalsust (tl 62). Arvamuse avaldamine, erinevad arusaamad, ka siis 13 kui see on kellelegi ebamugav, ei tähenda veel ebalojaalsust. 34. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja esitatud väärtushinnangud ei ole õigusvastased ega riku hageja head nime. Eeltoodu kinnituseks on hageja autasustamine rukkilille medaliga, mille väärilisena kostja hagejat ei näinud. Seega ei saanud ka kostja postitatud e-kiri manustega ja selles sisalduv teave kahjustada hageja mainet Lions klubi liikmete ja juhtide seas. Isegi kui leida / nõustuda, et kostja on siiski mingil viisil hageja isiklikke õigusi rikkunud, on Riigikohus väljendanud, et § 1046 lg 1 võimaldab kohtul mitte lugeda õigusvastaseks vähemtähtsaid rikkumisi, mida isik peab tavakäibes mõistlikult taluma (mitte igale igapäevaelus toimunud solvangule või ebakohasele väärtushinnangule ei pea järgnema õiguslik sanktsioon (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-161-05 p 15). Kohus on seisukohal, et hagi alusena faktiväiteid ei ole tegelikkusele mittevastavad ning väärtushinnangud ebakohased ja seega õigusvastased, mistõttu ei ole ka hagejale tekitatud mittevaralist kahju. Hageja väitel oli kostja e-kirja saatmise eesmärk halvustada R. K.i mainet, et viimane ei saaks rukkilille I järgu medalit. 21.04.2018.a. autasustati hagejat Lions klubi rukkilille I järgu medaliga, seega ei ole hageja au ja hea nimi kuidagi kahjustada saanud Lions klubi siseselt, vaid vastupidiselt on hagejat tunnustatud. Kõrge autasu on hagejale omistatud, olenemata kostja avaldatud arvamusest. Asjaolu, et medalit ei antud üle pidulikul galaõhtul, põhjendas hageja ise, et …ta ise otsustas pidulikule õhtule mitte minna, tundis end solvatuna sellest, et kuberneride Nõukoda ei suutnud asja ära lahendada varem… (tl 61 pöördel, 67 pöördel). 35. Hageja esitas koos menetluskulude nimekirjaga 23.11.2018.a. vastuväite(
2. d)kohtu tegevusele: kohus ei ole nähtavaks teinud kostja saadetud menetluskulude nimekirja ega kohtuistungi protokolli; hageja (vastuväites märgitud kostja) hinnangul on kohus rikkunud menetlusreegleid, jättes ära eelistungi ning alustades kohe asja sisulise arutamisega. Eeltoodu on hageja jaoks kaasa toonud ebapiisavate tõendite esitamise mille tulemus ilmselt mõjutab kohtuotsust hageja jaoks negatiivselt. Kohus märgib, et kõik menetlusdokumendid on menetlusosalistele e-toimikus nähtavaks tehtud. Tulenevalt TsMS § 398 lg 1 võib kohus määrata eelmenetluses eelistungina korraldava kohtuistungi, kui kohtu arvates saab nii paremini ette valmistada asja arutamist põhiistungil või kui eelistungil on rohkem väljavaateid lõpetada menetlus kompromissiga või muul viisil kokkuleppel. TsMS ei sätesta eelistungi kohustuslikkust. Kohus osundab, et hagiavalduses on hageja avaldanud soovi lahendada asi kirjalikus menetluses (tl 5 ja 8). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal kulunud hagi aluseks olevate asjaoludega tutvumisele, kliendiga nõupidamisele, hagiavalduse koostamisele ning hagi vastusega tutvumisele kokku 7 tundi. Arvestades, et hagejat esindas menetluses õigusalaste teadmistega esindaja oli kohtu arvates viidatud aeg ning hagi esitamise (24.07.2018.a.) ja kohtuistungi toimumise (20.11.2018.
3. a)vahel jäänud ajavahemik piisav otsustamaks millised asjaolud oma nõude põhjendamiseks esitada ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendada. Kostja loobumine tunnistaja ülekuulamisest ei mõjutanud ega saanud mõjutada kohtuotsust hageja kasuks negatiivselt. 14 Asjaolud, mille tõendamiseks tunnistaja ülekuulamist taotleti (kostja taotles), on kohtu hinnangul tõendatud A. R. e-kirjaga (tl 16) ja teiste dokumentaalsete tõenditega. Samade asjaolude kohta antud tunnistaja ütlusel ei ole kohtu jaoks suuremat kaalu kui dokumentaalsel tõendil. Lisaks eeltoodule ei ole hageja formuleerinud kohtule ühtegi taotlust ei kirjalikus ega suulises vormis. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja vastuväited on põhjendamatud ja jätab rahuldamata. Menetluskulude jaotus 36. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus jätab hagi rahuldamata. Poolte menetluskulud jäävad hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 15