) §-de 113 lg 1- § 25 lg 2 järgi üldmenetluses avalikul kohtuistungil Kohtuistungi toimumise aeg 29.01.-01.02.
lg 1- § 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 7 (seitse) aastat.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Marko Kaljuste kahtlustatava kinnipidamise aeg 29.10.2017.a -31.10.2017.a, so 3 (kolm) päeva, seega Marko Kaljuste poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on vangistus kuus
lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o teadvalt alustas vahetult teise inimese tapmise toimepanemist Menetlusosaliste seisukohad Prokurör peab Marko Kaljuste süüdistuse kuriteos
Kohtulikul uurimisel uuritud tõendite pinnalt saab teha ühese järelduse, et süüüdistuses märgitud ajal ja kohas oli kannatanu T.E i ründajaks Marko Kaljuste ning ennast kaitses kannatanu T.E . Pole ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et Marko Kaljuste oleks olnud hädakaitses või oleks arvanud, et on hädakaitses. Marko Kaljuste teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad, puuduvad süüd välistavad asjaolud. M. Kaljuste süüd kergendavad ja välistavad asjaolud puuduvad. Prokurör taotleb Marko Kaljuste süüdimõistmisel mõista karistuseks vangistus 9 aastat, so. keskmisest määrast kergemat karistust.
Kaljuste kahtlustatavana kinnipidamise 4 Kriminaalasi nr 1-18-4774 aeg, 20.10.2017.a.-31.10.2017.a., so. 3 päeva. Kannatanu T.E i tsiviilhagi varalise ja moraalse kahju nõudes kuulub rahuldamisele. Süüdistatav Marko Kaljuste, ennast temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnista. Leiab, et ainuke süü, mis tema puhul on, on see, et ta kutsus T.E i endale külla. Ei mäleta, et oleks kannatanu T.E i noaga löönud. Tsiviilhagid jätta rahuldamata. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Andres Tamm taotleb Marko Kaljuste õigeks mõistmist süü tõendamatuse tõttu. Prokuröri poolt esitatud tõenditega ei ole veenvalt tema kaitsealuse süü tõendatud. Alternatiivselt leiab kaitsja, et kindlalt ei ole leidnud tõendamist, et Marko Kaljustel oleks esinenud tahtlus kannatanut T.E i tappa ning tegu tuleks ümber kvalifitseerida
raske tervisekahjustuse tekitamisena isikule, kui sellega põhjustati oht elule. Marko Kaljuste teeb juhutöid, tegemist on varem karistamata isikuga ja seetõttu on põhjendatud vangistusliku karistuse mõistmisel tingimisi karistuse kandmisest vabastamine. Tsiviilhagi jätta rahuldamata. Kannatanu T.E kinnitas ütluste andmisel kohtus, et just Marko Kaljuste oli see isik, kes teda ootamatult noaga selja tagant ründas ja teda korduvalt noaga kogu keha piirkonda lõi. Marko Kaljuste ise kutsus teda selle päeva hommikul enda juurde külla. Kallaletungile eelnevalt olid nad koos alkoholi tarvitanud. T.E taotleb esitatud tsiviilhagi rahuldamist, karistuse mõistmise jätab kohtu otsustada. Kohtu seisukoht KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 1,2 järgi ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja kuulanud ära poolte seisukohad, asub seisukohale, et Marko Kaljustele esitatud süüdistus kuriteos
T.E i tapmiskatses on leindud tõendamist ja ta kuulub esitatud süüdistuses süüdi tunnistamisele. Kohus leiab, et Marko Kaljuste süü
lg1 -25 lg2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on leidnud kohtuistungil tõendamist järgmiste tõenditega: Kannatanu T.E `i veenvate ütlustega kohtuistungil, millised ütlused on kooskõlas ka teiste kohtuistungil allpool nimetatud tõenditega. T.E i ütluste kohaselt tundis ta Marko Kaljustet varasemast ajast, nad olid kos töötanud Soomes. Läbisaamine oli omavahel normaalne. 29.10.2017.a. hommikul helistas talle mobiilile Marko Kaljuste ja kutsus külla alkoholi tarvitma, temal pidi kodus alkoholi olema. Kuna tal oli hommikul pohmell, siis ta nõustus küllakutsega. Ta sõitis kodust Marko juurde jalgrattaga ja kuna täpset Marko elukohta (korterit) ei teadnud, siis helistas täpsustamiseks Markole. Jalgratta jättis ta maja ette ja Marko tuli talle trepikotta vastu. Marko tutvustas oma elamist ja vanemat naisterahvast, kes korteris elab, ning siis läksid nad Marko tuppa, kus tarvitasid koos alkoholi. Marko oli juba enne alkoholi tarvitanud. Kui ta Marko juurde jõudis, siis tundus Marko juba joomane olevat. Kannatanu andis ütluseid ka Marko toa sisustuse kohta, asjade paiknemise kohta ja selle kohta, et Markol olid seljas dressid-halli värvi dressipüksid, – särgi värvust ei oska öelda. Marko selgitas, et suitsu saab toas tõmmata akna vahel. Seda, et Marko võib teda noaga rünnata, ei osanud ta kuidagi arvata. Kannatanu kinnitas ka kohtuistungil, et kogu selle perioodi, mis ta Marko juures oli, so. kuni kiirabi tulekuni, oli ta Marko toas. Oli mingi lõuna aeg, kui Marko ütles, et ta läheb teeb teises toas olnud vanatädile midagi süüa ja lahkus sellest toast kus nad 5 Kriminaalasi nr 1-18-4774 olid. Ta läks siis akna juurde, et akna vahel suitsu teha. Ta toetus küünarnukkidega aknalauale, kui tundis torget seljas, hakkas siis ennast ümber keerama. Ümberpöörates ta nägi Markot noaga. Ta püüdis ootamatule noaga rünnakule vastu hakata Markot eemale tõugates, kuid Marko lõi ikka korduvalt noaga. Mitu korda ja kuhu Marko eda noaga lõi, ta ei mäleta. Nuga oli Markol vasakus käes. Ühel hetkel kuulis ta noa kolinat, ilmselt kukkus nuga maha. Mäletab, et kõige valusam noahoop oli näkku, kuid neid hoope oli keha piirkonda rohkem. Tema mäletamist mööda lõi Marko teda alguses mingi kööginoaga, kui kööginuga maha kukkus, siis haaras kuskilt reisikoti pealt ehitusel kasutatava nn. „kipsnoa“ millega samuti teda lõi. Ta üritas kätega Markot takistada, noast kinni haarata ja sai seega siis ka ise kätte vigastusi. Noa löökide arvu ta ei oska öelda, neid oli kindlasti rohkem kui üks. Hiljem ta kuulis, et oli olnud üle 10-ne löögi. Mäletab, et ühel hetkel püüdis ta ise mobiililt helistada kiirabisse, kuna aga käed olid verised, siis numbri valimine ei õnnestunud. Marko oli toas ja nagu rahunenud. Ta palus siis Markol kiirabisse helistada. Marko helistas siiski ta palve peale kiirabisse. Siis kui Marko helistas nägi ta ka vanemat naisterahvast toa uksevahel. Mäletab veel kiirabitöötajate tulekut ja siis juba haiglas ärkamist. Ta haaras endaga sündmuskohalt, siis, kui kiirabi tuli tuppa, kaasa ka kipsnoa, millega Marko teda viimati torkas, mõte käis tal peast läbi, et Marko peidab noa ära. Kööginoa näol, millega Marko teda esimesena ründas, oli tegemist täispeaga, üleni metallist noaga. Kipsnoa andis ta ise üle politseile. Kannatanu ütluste kohaselt ei oska ta öelda põhjust, miks Marko Kaljuste teda selliselt noaga ründas. Kannatanu taotleb tsiviilhagi rahuldamist hagis esitatud põhjendustel. Tulenevalt saadud kehavigastustest (eelkõige kopsuvigastusest) ei tohtinud ta vähemalt pool aastat teha füüsilist tööd (kui oleks terve olnud, siis oleks Soomes saanud tööl käia ja 5000 eurot oleks olnud tema 3 kuu palk, mis on nüüd jäänud saamata ) ja ta pidi taluma füüsilisi kannatanusi; -kannatanu T.E poolt kohtueelses menetluses esitatud tsiviilhagiga süüdistatava Marko Kaljuste vastu kuriteo läbi saadud kahju hüvitamiseks. T.E taotleb süüdistatavalt Marko Kaljustelt välja mõista rikutud riiete eest 50,00 eurot VÕS § 132 lg1 alusel / Ikd tl. 43- 49/ ja VÕS § 134 lg2 alusel miitevaralist kahjus summas 5000,00 eurot /I kd , tl.50/; Tunnistaja E.G poolt 29.10.2017.a. kohtueelses menetluses antud ütlustega ( avaldati kohtuistungil KrMS § 291 lg1 p3 alusel, kuna tunnistaja tervislik seisund ei võimaldanud kohtuistungil osaleda, I kd. tl. 51-53, 59-60). Tunnistaja on kinnitanud, et süüdistatav Marko Kaljuste on tema vennapoeg ja elab temaga koos samas korteris. Marko käib Soomes tööl. Tunnistaja ütluste kohaselt tuli kannatanu T.E nende korterisse hommikul peale kella 8.00-i. Nad läksid Marko tuppa ja hakkasid seal alkoholi tarbima. Nende toa uks oli kinni. Ta ei tea, mida nad seal toas tegid, kuid ühel ajal kutsus keegi kohale politsei ja kiirabi. Ta sai aru, et sellel külalisel oli halb hakanud. Tunnistaja ütluste kohaselt keegi nendest korterist väljas ei käinud; Tunnistaja A.M (meditsiinitöötaja, kes tuli kiirabiautoga sündmuskohale) ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt edastas kiirabile kutse XXX korterisse nr X 112 raadiojaam. Kutse näol ei olnud tegemist kõige kiirema väljakutsega. Teates seisis, et on mingid haavad isikul. Kui kiirabi auto kohale jõudis, siis süüdistatav Marko Kaljuste hõikas aknalt neile, et tulge sisse. Maja uks ei olnud lukus, korteri uks ei olnud lukus ega avatud. Kui nad korterisse jõudsid, siis läksid ühte tuppa, kus kannatanu T.E istus voodi ees-voodi ja kapi vahel. Süüdistatav Marko Kaljuste seisis akna juures. Ta pani tähele, et toas, voodi teki peal olid verepritsmeid ja toa ukse juures olid ka veretäpid. Kannatanu oli verine. Teistes ruumides ja koridoris ta verd ei näinud. Politsei tuli just siis kohale, kui nad olid kannatanu T.E i kiirabiautosse viinud. Nad vahetasid veel politseiga paar sõna ja siis sisenes politsei korterisse ning nemad sõitsid ära. Nendest jäi Marko Kaljuste sinna tuppa, kus oli olnud kannatanu. M. Kaljuste seisis toa akna all, ega liikunud sealt. M. Kaljuste selgituste kohaselt olevat kannatanu tulnud tema tuppa, olles eelnevalt õues peksa saanud kelleltki. Mingit vererada väljast tuppa tulemas küll näha polnud. Kiirabi töötaja ütluste kohaselt võis ajavahemik, mil 6 Kriminaalasi nr 1-18-4774 nemad korterist ära tulid ja politsei korterisse sisenes olla kõige rohkem 5 minutit. So. see aeg, mis Marko Kaljuste sai olla korteris omaette. Sündmuskohal kannatanul palju kehavigastusi ei paistnud, ilmselt seepärast, et ta oli riides. Kiirabi autos hakkas kannatanu rääkima, et korteri omanik oli teda noaga löönud ja tahtnud ära tappa. Toas kus nad kannatanu leidsid, pani ta kannatanu juures toimetades tähele, et voodi nurga all oli hallikas alumiiniumi värvi nuga. Selle noa pea peal oleks nagu olnud teine nikerdatud noapea. Ta näitas nuga ka kiirabi autojuhile. Nuga tundus verine olevat. Tunnistaja sõnade kohaselt tundus temale kohtuistungil näidatud üks kööginoa moodi nuga selle nähtud noa moodi. Temast jäi nuga voodi alla; Tunnistaja-politseitöötaja T.O `i ütluste kohaselt saabusid patrullis olnud politsetöötajad sündmuskohale XXX kiirabi teate põhjal selles, et arvatavalt on kannatanu T.E i pussitatud. Nad jõudsid sündmuskohale umbes 13-14 minutiga. Siis oli maja ees veel kiirabi auto Ta vestels kiirabi autos olnud töötaja A.M ga, kes ütles, et nad on toonud korterist nr X kiirabi autosse kannatanu T.E i, keda on ilmselt pussitatud kuna tal on torkehaavad. Kiirabil oli kiire, A.M näitas veel politseile tee korterisse, samuti andis ta juhised kus asub tuba, kust nad kannatanu autosse tõid. A.M ütluste kohaselt politseile oli toas voodi all nuga ja toas on verejälgi. Nad läksid kiirabi poolt juhatatud korteri ukse taha, kuid siis oli korteri uks lukus. Nad helistasid või koputasid uksele ja selle peale avas Marko Kaljuste neile ukse. Ta oli ilmsete joobe tunnustega, oli tunda alkoholi lõhna. Tema jutt oli segane ja küsimustele ta vastata ei tahtnud. Kuigi ta ei olnud füüsiliselt agressiivne, siis tema jutt oli agressiivne. M. Kaljuste nõudis selgitusi miks politsei tema koju tuli, mis neil vaja on, mis nad seal teevad? Korterisse sisenedes istus vasakut kätt olevas toas tugitoolis vanem naisterahavas. See naisterahvas nendega suhelda ei tahtnud. Kuna oli info, et kannatanu oli ära viidud paremat kätt asuvast toast, siis nad kindlustasid, et see tuba oleks puutumata. Ukse vahelt vaadates tuppa oli näha, et selles toas oli voodi, kapp, laud. Selles toas oli näha verekahtlaseid jälgi, teistes tubades-ruumides verekahtlaseid jälgi ei olnud. Tuba oli suhteliselt segamini. Voodi all nad nuga ei näinud. Köök oli aga korras. Marko Kaljustel oli seljas halli värvi T-särk, heledad dressipüksid ja heledad sokid. Tema pükstel ja sokkidele oli näha verekahtlaseid jälgi. Sokkidelt paistsid verekahtlased jäljed eriti silma, kuna sokid olid peaaegu valged. Hiljem M. Kaljuste rahunes ja rääkis midagi sõbrast, kes oli tulnud ta juurde, siis mingi aeg ärakäinud ja tagasi tulles olnud verine. Sõber oli voodisse magama läinud, hommikul tegi sõber imelikku häält, mille peale ta helistas kiirabisse. Nähes toas verekahtlaseid jälgi ja olles saanud kiirabilt ütluseid võimaliku kannatanu noaga ründamise kohta, helistasid nad sündmuskohta nähes politseisse valvemenetlejale, kes tulid üsna kiiresti kohale. Kohus näitas kohtuistungil tunnistajale ka kohtueelse menetluse käigus Marko Kaljuste seljast ära võetud riideid. Tunnistaja kinnitas, et tegemist on sarnaste riietega, sokkidega, millised olid Marko Kaljustel sündmuse toimumise päeval seljas; - Kuressaare Haigla SA vastus menetleja nõudekirjale / I kd. t.l. 61/ - tõendab, et alates 29.10.2017.a. viibis kannatanu T.E Kuressaare Haiglas intensiivravis diagnoosidega: kõhu, selja alaosa ja vaagna pindmised hulgivigastused, kaela lahtised hulgihaavad, traumaatiline veriõhkrind ja neeruvigastus; Sündmuskohas s.o XXX 29.10.2017.a. teostatud vaatluse protokolli / I kd t.l. 1-2/ koos fototabeliga / I kd, t.l. 3-10/, milles kirjeldatu ja fikseerituga on tõendatud, et kuriteo toimepanemise kohaks oli just nimelt süüdistatava elukohaks olnud korter, selle korteri üks tuba, kus avastati nii põrandal, kui voodil, toa uksel, kapi uksel, verekahtlaseid määrdumisi, toas oli näha alkoholipudeleid. Tuba segamini, sündmuskohal oli ka halli värvi verekahtlaste jälgedega määrdunud särk ja teisi riidiesmeid. Verekahtlaste jälgedega T-särk võeti sündmuskohalt kaasa pakendatuna; Sündmuskoha s.o XXX, täiendav vaatlusprotokoll / I kd, t.l. 11-12/ koos fototabelitega /t.l. 13-16/ - tõendab kuriteo toimepanemise kohta laiemalt s.h ka tänavavaatega, et paremini 7 Kriminaalasi nr 1-18-4774 mõista, millises korteris kuritegu toime pandi ning millises suunas oli korteri ühe toa s.o peamise sündmuskoha aknad; selle toa aknalaual ja arvutilaual olevaid esemeid; selles toas asuvat spordikotti ja sealt leitud nuge; XXX korteris 31.10.2017 teostatud läbiotsimise kohta koostatud protokoll /I kd. t.l. 63-68/ koos fototabelitega - tõendab, et süüdistatava kasutuses olnud toa kõrval samas korteris asuvast köögist leiti puitalus koos nelja noaga, ja süüdistatava toast asuvast spordikotist leiti nuga, mille kirjeldus vastab kannatanu T.E i ja tunnistaja -kiirabi töötaja A.M , poolt kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahendile; Asitõendi s.o 29.10.2017 kella 14.04 ajal telefoninumbrilt 56770184 Häirekeskuse numbrile 112 tehtud kõne vaatlusprotokoll /t.l. 58/ koos CD-ga /toimiku kaane vahel ümbrikus/ - tõendab kuriteosündmusega seotud Marko Kaljuste kõne olemasolu kiirabile, kiirabi kutsumist sündmuskohale; kannatanu seisundi kirjeldust; süüdistatava seletust kiirabile juhtunust, millised selgitused erinevad kohtus antud ütlustest juhtunu kohta, Asitõendi s.o läbiotsimise käigus leitud nugade komplekti ja kannatanu T.E ’i poolt üle antud kipsinoa vaatlusprotokoll / I kd; t.l. 17-19/ koos fototabeliga , millega on leidnud tõendamist, et Marko Kaljuste elukohast, läbiotsimisel leitud nugade komplektis olevad noad vastavad tunnistaja A.M ja kannatanu T.E ’i poolt antud kuriteo toimepanemise vahendi kirjeldusele; kipsinoa olemasolu, mis vastab kannatanu T.E ’i poolt antud kirjeldusele; Asitõendi s.o kannatanu T.E ’i seljas olnud riiete (verekahtlaste jälgedega ja torkejälgedega musta värvi dressipluus 24MX, verekahtlaste jälgedega ja torkejälgedega musta värvi t-särk Adidas, verekahtlaste jälgedega ja torkejälgedega halli värvi dressipüksid) vaatlusprotokoll / I kd., t.l. 22-34/ koos fototabeliga, milledest nähtub torkejälgede ja verekahtlaste jälgede olemasolu kannatanu riietel, nende paiknemist ja ulatust ehk asjaolu, et kannatanut on rünnatud terava esemega nagu nuga; Kannatanu T.E ’i läbivaatuse protokolli / I kd. t.l. 68-82/ koos fototabeliga - tõendab kannatanul esinevaid tervisekahjustusi – hulgi torke ja lõikehaavu ja nende kirjeldust; Süüdistatava Marko Kaljuste suhtes 29.10.2017 kell 15.40 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll / I kd , t.l. 132/ - tõendab, et süüdistatava organismis oli tema kahtlustatavana kinnipidamisel alkoholi 1.07 mg/l; Kahtlustatavana Marko Kaljuste kinnipidamise protokolli /I kd, t.l. 35-37/, kinnipidamisel 29.10.2017.a. tehtud fotodega Marko Kaljustest /I kd. t.l. 38- 41/. Protokollist nähtub, et Marko Kaljuste peeti kahtlustatavana kinni sündmuskohal 29.10.2017.a. ja toimetati Kuressaare politseijaoskonda. Kinnipidamisel olid Marko Kaljustel seljas riided, milledel olid verekahtlase määrdumise jäljed. Tugevat verega määrdumisi on näha süüdistataval jalas olnud dressipükstel ja sokkidel; Isiku (süüdistatava) läbivaatuse protokoll /I kd, t.l. 144/ - tõendab süüdistatavalt seljast asitõendiks ära võetud riideid ning nende seisukorda; Isiku (süüdistatava) läbivaatuse protokollist koos fototabeliga nähtub, et süüdistataval M. Kaljustel nähtavad võitlusele viitavad kehavigastused puuduvad; Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtub, et Marko Kaljuste helistas 29.10.2017.a. hommikul kannatanu T.E ile. Protokollist nähtub ka kannatanu ütluste tõepärasus selles, et ta helistas hommikul enne Marko Kaljuste juurde jõudmist Markole. Asitõendi-kõnesalvesisest Häirekeskuse telefonile 112 29.10.2017.a. tehtud kõnest, milles teatati vigastatud isikust XXX (Ikd, tl.121-122/; kannatanu T.E suhtes teostatud kohtuarstliku ekspertiisiaktiga nr 17E-LäI0073 /I kd; t.l.83-89/ - tõendab kannatanul T.E il süüdistuses loetletud kehavigastuste olemasolu; kehavigastuste detailset paiknemist; kehavigastuste iseloomu ja raskusastet; kehavigastuste tekkemehhanismi ja aega; põhjuslikku seost kehavigastuste tekitamise ja tagajärje vahel. Ekspertiisiaktist nähtub, et T.E il esinenud kehavigastused on saadud terava vägivalla toimel, 8 Kriminaalasi nr 1-18-4774 võimalik, et lähteandmetes märgitud viisil – korduvatest löökidest ja ka lõikamisest torkelõikevahendiga, milleks võib olla nuga. Tervisekahjustused on saadud lähteandmetes märgitud ajal-29.10.2017.a. Vigastused paiknevad kehatüve tagumisel ja eesmisel pinnal, mõlemal käel, parema reie tagumisel pinnal, kaelal, näol, seega on tõenäoline, et T.E i kehaasend vigastuste tekitamise ajal oli ajas muutuv. Kannatanu mõlemal labakäel ja vasaku käe randme piirkonnas paiknevad vigastused on tüüpilised enesekaitsele viitavad vigastused. Kannatanul esinenud vigastused- (koljuõõnde tungiv parema oimuluu killulise murruga torke lõikehaav oimu piirkonnas, vasakpoolne veri-õhkrind ja vasaku kopsu ventilatsiooni (mahu) vähenemine võimalikust kopsuvigastusest) on eluohtlikud kehavigastused; DNA ekspertiisiakt nr 17E-GE1205 / I kd , t.l. 91-101/ - tõendab kannatanu ja süüdistatava DNA leidmise kohti – süüdistatava Marko Kaljuste dressipükstelt leiti kannatanu DNA-d (veri); kipsinoalt leiti kannatanu DNA-d (veri); süüdistatava sokilt leiti kannatanu DNA-d (veri); noa käepidemelt leitud DNA ei ole seotud kannatanu DNA-ga aga on seotud süüdistatava DNA-ga /I kd. tl. ; Jälje ekspertiisiakt nr 17E-TR0022 / I kd, t.l. 102-113/ - tõendab verejälgede olemasolu süüdistatava Marko Kaljuste riietel; verejälgede tekkemehhanismi – süüdistatava pükstelt ja sokilt leiti muuhulgas pritsmeid s.t verejälgi, mis tekivad õhus laialipihustunud verest vereallikale mõjunud välisjõu toimel. Süüdistatava Marko kaljuste ütluste kohaselt tuli kannatanu T.E 29.10.2017.a. hommikul temale külla, koos olid nad tema toas ja tarvitasid alkoholi. Ühel hetkel ta jäi magama ja TGA vahepeal juhtunust ei tea. Ärkas mingi korina peale, nägi, et T on verine ja helistas siis Ti palvel kiirabisse, kiirabi tuli kohale ja viis Ti ära. Pärast tuli politsei ja pidas tema kahtlustatavana kinni. Süüdistatav eitab kannatu noaga löömist. Kohus kõrvutades kohtuistungil uuritud tõendeid kogumis, hinnates neid oma siseveendumuse kohaselt leiab, et kannatanu T.E i ütlused on veenvad ja haakuvad teiste kogutud tõenditega. Süüdistatava Marko Kaljuste ütlused on vastuolus uuritud tõenditega ja on ennast õigustavad. M. Kaljuste ütlused selle kohta, et ta jäi magama ja ei tea asjaoludest kuidas T.E kehavigastused sai, ei ole veenvad on vastuolulised ning on seetõttu ebausaldusväärsed ja tuleb jätta kõrvale Eelpool nimetatud tõendite analüüsist saab teha järeldused, et T.E läks 29.10.2017.a. hommikul Marko Kajuste kutsel talle külla eesmärgil koos alkoholi tarvitada. Marko Kaljuste korterisse minekul oli T.E terve. Mingil hetkel, seni kindlaks tegemata põhjusel, ründas alkoholijoobes Marko Kaljuste noaga ootamatult kannatanut T.E i, lõi teda korduvalt noaga ja ilma arstiabi saamata oleks T.E surnud. Uuritud tõendite põhjal ei saanud keegi teine T.E il esinenud kehavigastusi põhjustada. Puuduvad andmed, et T.E või Marko Kaljuste ise oleks vahepeal korterist lahkunud või, et keegi teine oleks veel korterisse sisenenud. Marko Kaljuste riided oli koos kannatanu verega ja tema toast leiti nuga millega kannatanut rünnati ning kannatanu poolt anti üle politseile teine nuga, mida oli Marko Kaljuste kasutanud teda rünnates. Marko Kaljuste ütlused järsku magama jäämise kohta, milline asjaolu peaks tema süüd välistama, ei ole veenvad. Marko Kaljuste ütlused on vastuolus teiste usaldusväärsete tõenditega, sh. kannatu ütlustega, millised haakuvad teiste uuritud tõenditega. Kohus on kohtulikus menetluses määranud Marko Kaljuste kaitsja taotlusel Marko Kaljuste suhtes kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Vastavalt kohtupsühhiaatriaekspertiisiaktile /II kd. tl.7678/ ei põe Marko Kaljuste vaimuhaigust, ei ole nõrgamõistusliku ega nõdrameelne, kuid temal esineb alkoholi kuritarvitamine ja see avaldub alkoholi liialdatud tarvitamises, kontrolli puudumises kasutatud alkoholi koguste üle. Alkoholi toimel tema psüühilistes protsessides 9 Kriminaalasi nr 1-18-4774 esinevad kergesti ärrituvus, püsimatus, impulsiivsus süvenevad. Keskmise raskusastmega alkoholijoobes uuritaval närviprotsesside liikuvus on häiritud ja impulssivsed reageeringud enesekontrolli kadumisel viisid agressiivse käitumiseni, alkoholamneesiaga. Marko Kaljuste oma tervisliku seisundi tõttu ei ole ohtlik iseendale ja teistele. Alkoholijoobes tema enesekontroll nõrgeneb ja ta võib muutuda agressiivseks. Marko Kaljuste oli inkrimineeritava kuriteo sooritamise ajal keskmises raskusastmega alkoholijoobes ja tema agressiivne käitumine oli tingitud alkoholi mõjust psüühilistele protsessidele. Marko Kaljuste oli temale süüks arvatud kuriteo toimepanemise ajal keskmise raskusastmega alkoholijoobes. Seega oli ta süüks arvatud teo sooritamise ajal võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele juhtima, so. süüdivusseisundis. Psühhiaatrilisest ekspertiisiaktist nähtub, et Marko Kaljustel on ka varem olnud episoode, kus ta on teisi inimesi rünnanud. Marko Kaljustele on esitatud süüdisus kannatanu T.E i tapmiskatses. Tapmiskatse on tahtlik tegu, mis on suunatud kannatanu surma põhjustamisele ning algab hetkest, mis süüdlane alustab tegu, mis tema ettekujutuses põhjustab kindlasti või vähemalt võib põhjustada kannatanu surma (
Tapmiskatset on võimalik toime panna nii kavatsetuse, otsese tahtluse kui ka kaudse tahtlusega. Käesolevas kriminaalasjas on tõendatud, et Marko Kaljuste ründas ootamatult kannatanut selja tagant ja lõi kannatanut korduvalt erinevate nugadega erinevatesse kannatanu keha piirkondadesse põhjustades noalöökidega kannatanule eluohtlikke kehavigastusi, millised ilma õigeaegse arstiabita oleks lõppenud kannatanu surmaga. Et kannatanu oli Marko Kaljuste tünnaku ajal enesekaitse seisundis viitavad ka kohtuarstlikus ekspertiisiaktis loetletud kannatanu kätel esinenud enesekaitsele viitava tüüpilised vigastused. Kannatanu korduva ja korduva noaga löömise korral inimese keha- ja näo piirkonda, sh. inmese elule ohtlikesse piirkondadesse, ei ole kohtu arvates mingit põhjust rääkida ettevaatamatust kehavigastuste tekitamisest. Kohus on seisukohal, et Marko Kaljuste rünnates alkoholijoobes olles kannatanut selja tagant ja jätkates kannatu ümberpööramisel korduvalt kannatanu noaga löömist vaatamata kannatanu katsetele ründajat eemale tõugatakätega ennast ründaja eest kaitsta, soovis kannatanu surma, so. pani kannatanu tapmiskatse toime otsese tahtlusega. Kannatanu surm ei saabunud Marko Kaljuste tahtest sõltumatult. Kaitsja taotlus Marko Kaljuste poolt toimepandud kuriteo ümberkvalifitseerimiseks mõne kergema §-i järgi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada, kohus lähtub karistuse mõistmisel
lg-st 1, mille põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Kohus on tuvastanud Marko Kaljuste suu
§- 113 lg1-25 lg2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Marko kaljuste süüd väistavaid asjaolusid ei ole ilmnenud. Karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ei esine. Õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt orienteeruvad kohtud keskmistele karistustele ja kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest on põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (RK 3-1-1-77-11). Prokurör taotles süüdistatavale karistuseks vangistust 9 aastat, millest tuleb lugeda katuks Marko Kajuste poolt kahtlustatavana kinnipidamise aeg 3 päeva. Marko Kaljuste ei oma kriminaalkaristatust ega ka kehtivat väärteokaristust. Kohus leiab, e karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka seda, et kuritegu jäi katsestaadiumi ning ka kannatanu enda osa, kes koos süüdistatavaga tarvitas alkoholi. Vaatamata sellele, et süüdistatav Marko Kaljuste ei rääkinud kiirabile helistades 10 Kriminaalasi nr 1-18-4774 juhtunu kohta tõtt, oli siiski tema see, kes kutsus kannatanule kiirabi. Kohus eeltoodu alusel leiab, et Marko Kaljustele tuleb mõista kergem karistus prokuröri poolt taotletust.
lg1-25 lg2 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest võib mõista karistuseks vangistuse 6-15 aastat, mis teeb keskmiseks määraks 10,5 aastat. Kohus leiab, et eeltoodudt arvestades on põhjendatud mõista Marko Kaljustele karistuseks vangistus 7 (seitse) aastat.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Marko Kaljuste kahtlustatava kinnipidamise aeg 29.10.2017.a -31.10.2017.a, so 3 (kolm) päeva, seega Marko Kaljuste poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on vangistus kuus
ja § 74) mõttest tulenevalt, peab tingimisi vabastatava katseaeg olema temale mõistetud vangistuse tähtajast pikem. Sellist seisukohta on väljendanud korduvalt ka Riigikohus (3-1-1-99-06 p 20; 3-1-1-59-07, p 13). Nimetatud seisukohast tulenevalt, kuivõrd
alusel saab katseaja pikkus olla kuni 5 aastat (
lg 3), ei ole käesolevas kriminaalasjas 7 aasta pikkust vangistust mõistes tingimusliku karistuse kohaldamine samuti võimalik. Tõkend. Kohus peab vajalikuks peatuda ka tõkendi küsimusel. Tõkendi üle otsustamisel juhindub kohus KrMS §-s 127 sätestatust, so. kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervislikku seisundit, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Marko Kaljuste suhtes on tõkendiks kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Marko Kaljuste ei ole seni menetlusest kõrvale hoidunud, ta on menetleja kutsel ilmunud kohtusse, st. ei ole seni tõkendit rikkunud. Kohus on seisukohal, et kuni otsuse jõustumiseni ei ole vajalik Marko Kaljuste suhtes vajalik raskemaliigilist tõkendit kohaldada. Andmed asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide kohta: Kohtuistungil vaadeldud asitõendid, mis asuvad Kuressaare kohtumaja asitõendite hoiuruumis : - 29.10.2017 sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud verekahtlaste jälgedega halli värvi tsärk (pakend 1) - hävitada; - 31.10.2017 Marko Kaljuste elukoha läbiotsimise käigus köögist ära võetud nugade komplekt - puitalus koos 4 halli värvi noaga (pakend 1) – tagastada Marko Kaljustele või tema poolt nimetatud isikule; - ning Marko Kaljuste magamistoast spordikotist ära võetud halli värvi nuga kui kuriteo toimepanemise vahend (pakend 2) – hävitada. - 30.10.2017 kannatanu T.E ’i poolt politseile üle antud musta-kollast värvi kipsinuga (pakend 1) - hävitada, verekahtlaste jälgedega ja torkejälgedega musta värvi dressipluus (pakend 2) 11 Kriminaalasi nr 1-18-4774 hävitada, verekahtlaste jälgedega ja torkejälgedega musta värvi t-särk Adidas (pakend 3) hävitada, verekahtlaste jälgedega ja torkejälgedega halli värvi dressipüksid (pakend 4)hävitada; - 30.10.2017 kahtlustatava Marko Kaljuste seljast isiku läbivaatusega ära võetud sinakashall t-särk (pakend 1) - tagastada Marko Kaljustele, verekahtlaste jälgedega hallid dressipüksid (pakend 2) – tagastada tema soovil Marko Kaljustele, valged verekahtlaste jälgedega sokid (2 tk) (pakend 3) – hävitada; 7.6 29.10.2017 toimunud kõne hädaabinumbrile 112 on salvestatud CD plaadile, mis on pakendatud ümbrikusse - jätta kriminaalasja toimiku juurde. TSIVIILHAGI Kohus viitab, et VÕS § 134 lg 3 kohaselt võivad surmasaanud isiku lähedased isikud nõuda süüdlaselt kahju hüvitamist. Kohus peab hagiavalduses esitatud summa põhjendatuks, mõistlikuks ja tõendatuks. Kannatanu T.E poolt kohtueelses menetluses esitatud tsiviilhagi süüdistatava Marko Kaljuste vastu kuriteo läbi saadud kahju hüvitamiseks. T.E taotleb süüdistatavalt Marko Kaljustelt välja mõista rikutud riiete eest 50,00 eurot VÕS § 132 lg1 alusel / Ikd tl. 43- 49/ ja VÕS § 134 lg2 alusel miitevaralist kahjus summas 5000,00 eurot /I kd , tl.50/. Ühtlasi on kannatanu viidanud oma nõuete alusena VÕS §-dele 1043, 1045 lg1 p2; 128 lg5. VÕS § 1043 alusel teisele isikule (antud juhul kannatanu T.E ) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (antud juhul süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise korral Marko Kaljuste kahju tekitajana) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg2 p2 alusel on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui kahju tekitati kannatanule tervisekahjustuse või kehavigastuste tekitamisega. Kohus on käesoleva kohtuotsusega tuvastanud kahju tekitaja M. Kajuste poolt kannatanu T.E ile tervisekahjustuste ja kehavigastuste põhjustamises. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes veel VÕS §-st 132 lg1 kuulub Marko Kaljustelt kannatanu kasuks väljamõistmisele T.E il seljas olnud rikutud riiete maksumus 50,00 eurot. Kohus on asitõendiks olevad riided määranud otsusega hävitamisele kuna kannatanu neid tagasi ei soovinud. VÕS § 134 lg2 – isikule kehavigastuste tekitamisest, tema tervisekahjustamisest või isiku muu õiguste rikkumisest tekkinud kahjus hüvitamise kohustuse olemaolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitamiseks maksta mõistlik rahasumma. Antud juhul on kohtulikul uurimisel uuritud tõenditega kindlaks tehtud, et Marko Kaljuste on põhjustanud kannatanule kehavigastusi ja terviskahjustus, mille tõttu tuli kannatanul olla pikemat aega eemal võimalikust tööst, näol on näha armid ja ühtlasi põhjustati kannatanule moraalset kahju. Kohus nõustub kannatanuga ja peab mõistlikuks nõude summaks mittevaralise kahjuna 5000,00 eurot. Kohus mõistab 5000,00 eurot kahjutasu süüdistatavalt Marko Kaljustelt kannatanu kasuks välja. Menetluskulud Vastavalt
Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, kaitsjatasu, ekspertiisitasud ja muud kulud. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava isikut arvesse võttes selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude osalise riigi kanda jätmise. KrMS § 179 lg 1, 2 lähtudes, tuleb Marko Kaljustelt välja mõista riigituludesse sundraha, mis kaasneb I astme kuriteos süüdimõistmisega, s.o. 2,5-kordses palgaalammääras 2,5 x540,00 eurot, seega summas 1350,00 eurot (alates 01.01.2019.a. on palga alammääraks 540,00 eurot). Lisaks sundrahale kuulub Marko Kaljustelt riigituludesse väljamõistmisele järgmine menetluskulu: 12 Kriminaalasi nr 1-18-4774 Isiku ekspertiis summas 840,00 eurot; DNA ekspertiis summas 2622,00 eurot; Jäljeekspertiis summas 314,00 eurot; Ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis 255,00 eurot ; kaitsjatasu kohtueelsest menetlusest summas 270,00 eurot ja kohtumenetluses 1980,00 eurot; Kokku kuulub Marko Kaljustel väljamõistmisele menetluskulu summas : 7317,00 (seitse tuhat kolmsada seitseteist) eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Pille Maripuu Marve Järv Rahvakohtunik Rahvakohtunik 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.